........................5 2.1.Mastaabisääst..............................................................................................................................5 2.2.Ebaökonoomsus..........................................................................................................................6 2.3.Kogemuskurv.............................................................................................................................7 2.4.Diferentsiaalodav juurdepääs tootmisteguritele.........................................................................7 2.5.Mastaabisäästult sõltumatud tehnoloogilised eelised.................................................................7 2.6.Poliitilised valikud......................................................................................................................7 3.KULUJUHTIMINE JA VIIE KONKURENTSIJÕU MUDEL.........................................................9 4.KONKURENTSIEELIS TÄNU KULUDE JUHTIMISELE.....
9)Finantssääst ja Profiilisääst. 32. Negatiivse mastaabisäästu põhjused 1)Juhtimisprobleemid 2)Töötaja võib tunda end juhtimisest kõrvalejäetuna, kui tema töö igav on. 3)Ettevõtte sisesed suhted halvenevad. 4)Üks masin seiskub, terve liin siis seisma jääb! 33. Tootmise paiknemine Tootmises tehtavaid kulusid mõjutab ettevõtte asukoht ja geograafiline kaugus tootmisteguritest ja lõpptoodangu turust. Seega ideaalis soovib ettevõte olla võimalikult lähedal nii tootmisteguritele kui ka turule. Üldiselt kehtib reegel, et kui toormaterjali transport on kallim, kui lõpptoodangu oma, siis ettevõte peaks tehase ehitama võimalikult lähedale toormaterjalile ning vastupidi. 34. Tootmistegurite optimaalne kombinatsioon Eeldame, et pikal perioodil on kõik tootmistegurid muudetavad. Seega saab ettevõte valida, milliseid tootmistegurite kombinatsioone ta kasutab. Tootmistegurite kombinatsioon on optimaalne siis, kui kahe erineva tootmisteguri
Erinevatel tootmise sisenditel on aga erinev mõju lõpptoodangu kujunemisele. Tootmisfunktsiooni koostamine aitab sügavamalt mõista erinevate tootmistegurite osatähtsust. Tootmistegurite omavahelisel asendamisel on samuti omad piirid. Hinnates tootmisfunktsiooni parameetreid on võimalik analüüsida, missuguses vahekorras on näiteks võimalik asendada inimtöötunde masintöötundidega, et tootmise tase sealjuures ei muutuks. Lisaks tootja poolt otseselt kontrollitavatele tootmisteguritele mõjutavad lõpptoodangut ka näiteks üldine teadmiste ja tehnoloogia areng. Näiteks võimaldab kapitali kvaliteedi paranemine (muutumatute hinnasuhete juures) asendada kapitaliga endisest suuremat kogust tööd. Eeltoodud tootmisfunktsiooni hindamine annab meile tulemuseks parameetrid, et asendada erinevaid tootmistegureid, saavutamaks soovitud tootmise tase valitud sisendite kasutamise korral.
summa peaks võrduma tegurite piirtootlikkuse suhtega ehk kummagi teguri ühe ühiku lisamisel lisanduvad toodangu mahtude suhtega. Piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatist nim. Rahaühiku piirtoodanguks. Iga tootmismahu tootmiseks on võimalik leida minimaalsed kulutused. Seos c= f(q) näitab ratsionaalselt tegutseva ettevõtte kulutuste ja toodangukoguste seost. Seda seost nim. Kulufunktsiooniks. Toodangumahust sõltub tooraine ja tööjõu vajadus, seega ka kulutused neile tootmisteguritele, näiteks toorainele, suurenevad toodangumahu kasvades. Selliseid toodangumahu muutudes muutuvaid kulusid nim. Muutuvkuludeks. Samas on ka kulutusi, mis säilivad isegi siis kui toodetakse 0 toodet nim. Püsikuluks. Piirkulu on ühe tooteühiku juurdetootmisellisandunud kulu rahaühikutes. Keskmine kulu- näitab kulu tooteühiku kohta ja leitakse kogukulu jagamisel toodangukogusega- nii saadakse keskmiselt ühe toodanguühiku peale kulunud summa. Kasum- tulu ja kulu vahe
Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisem eesmärk on kasumi maksimeerimine. Muid eesmärke ei vaadelda. 24. Nimetage peamised tootmistegurid ja nende hindu mõjutavad tegurid? Tööjõud, kapital ja maa (loodusressurssid) 25. Millised on ettevõtte peamised kululiigid? Mille poolest erinevad püsikulud ja muutuvkulud? Muutuvkulu ja püsikulu. Püsikulu ei sõltu toodangumahust. Muutuvkulu aga sõltub.Püsikulu näitab kulutusi toorainele ja tootmisteguritele. Kui ei toodeta, ei ole ka kulutusi toorainele ja tootmisteguritele- muutuvkulu. Püsikulu puhul on kulutusi, mis säilivad isegi siis, kui toota null ühikut toodet. 26. Mida näitab graafilises analüüsis samakulujoon? Millest sõltub samakulujoone tõus? Tootmisvõimaluste hulka. Samakulujoone tõus näitab, kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri panus, kui teise teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused ei muutuks. 27
osa saada paljudest eelistest, mis ettevõtte ühe riigi piiridesse jäädes puuduksid. Samas peab arvestama ka riskidega, mis võivad kaasneda, kui viia ettevõte rahvusvaheliseks. Üks eelistest on näiteks konkreetse ettevõtte eriteadmised valdkonnast ja rikkalikud tootmistegurid, mida võib-olla mujal maailmas ei ole. See rikastab kaupade ja teenuste hulka, mis maailmaturul saadaval on. (What Is International Business?...) Spetsialiseerudes alal, millega kodumaal on tänu tootmisteguritele ning valdkonna laialdasele tundmisele mõistlik tegeleda, langetab see ka ettevõtjal tootmise keskmist kuluhinda. Seda just seetõttu, et toodetakse laialdasemale turule ning kogused suurenevad. (Introduction to international trade...) Rahvusvahelised ettevõtted motiveerivad ka konkureerivaid kodumaiseid ettevõtteid rohkem tegutsema, et konkurentsis püsida. See soodustab konkurentsi kasvu kodumaisel turul. Välismaa
6 6. Kas ja millistel tingimustel on võimalik kõigi turgude üldine tasakaal? Teoreetiliselt on võimalik selliste hindade kujunemine, mille korral on tasakaalus kõik neli turgu ja fikseeritud tingimustes ei ole ei ressursside kasutamist ega hüviste jaotust muutes üldist heaolu võimalik suurendada. Eeldused: fikseeritud omandiõigus toodetele ja tootmisteguritele, stabiilne majanduskeskkond, konkreetsed turu vahendusel kujunevad hinnad, majapidamised ja firmad kui otsustusühikud, kasumi maksimeerimine kui ettevõtte käitumisprintsiip, kasulikkuse maksimeerimine kui majapidamise käitumisprintsiip, kõigi hüviste täielikud turud. 7. Milleks on vajalik ümberjaotus? Heaoluökonoomika teisest seadusest lähtudes võib mistahes soovitud Pareto-efektiivset jaotust saavutada, kui algjaotus ümber jagada teatud
Tootmistegurite hindade alusel kujunevad ettevõtte kulud. · väärtus väheneb (lisaks kasutamisele jm normaalsetele mõjuritele nagu ilmastik jms) ka tehnilise progressi tulemusel (ilmekaks näide on siin IKT). Ettevõttemajanduses (arvestuses) vastandatakse tootmisteguritele Seadmel on tehniline maksimaalvõimsus, mille jaoks ta on konstrueeritud ja mitmeid erinevaid kululiike -- nt palgad, sotsiaalsed väljamaksed, mida ei saa (või ei tohi) ületada, kuid see ületab tavaliselt majandusliku materjali-, amortisatsiooni- ja intressikulud jne. võimsuse ehk tootluse, mis on majanduslikult optimaalne.
füüsilistes ühikutes. Keskmine kogutoodang on kogutoodangu ja selle valmistamiseks kulunud tootmisteguri hulga jagatis. Piirtoodang on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava muutma tootmisteguri kasutamisel. Tootmiskulud Kõik ettevõtte poolt tootmiseks tehtavad kulud ehk kogukulud jagunevad muutuvkuludeks ja püsikuludeks. Suur osa firma kuludest sõltub sellest, kui palju toodetakse. Toodangumahust sõltub vajadus tooraine, tööjõu jne järele. Seega ka kulutused neile tootmisteguritele kasvavad toodangumahu kasvades. Selliseid toodangumahu muutudes muutuvaid kulusid nimetatakse muutuvkuludeks. Samas on ka kulutusi, mis säilivad isegi siis, kui toota null ühikut toodet. Selliseid kulusid nimetatakse püsikuludeks. Need on näiteks kulud ruumide rendile, mingi osa elektrikuludest jne. 5. Turustruktuurid Turgude uurimisel pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk tootmisharu jaotumisele ettevõtete vahel
Klassikalise koolkonna kogupakkumise käsitlus põhineb kolmel seisukohal: 1. Pakkumine loob ise vastava nõudmise, liigset pakkumist ei saa eksisteerida 2. Finantsturg on muutuste mehhanismiks ( maj. sääst->ettevõtte invest.) 3. Paindlikud palgad ja hinnad tagavad täishõive majanduses oletame, et KN suureneb (N.: rahamassi suurendatakse). Kumb suureneb kas tootmismaht või hinnatase? Kui nõudmine suureneb, suureneb nõudmine ka tootmisteguritele. Et aga pot. tootmismahu tingimustes pole vabu ressursse juurde saada, suurendatakse olemasolevaid N.: pikendatakse tööpäeva, mis aga toob kaasa hindade ja palkade tõusu. KP = pot. tootmismahuga palkade paindlikkuse tõttu saavutatakse alati täishõive; ei raisata kaupu ega tootmistegureid , kõiki toodetakse nii palju kui vaja ja pole tööpuudust. Kui pikk on PIKAAJALINE? Klassikud vastavad, et just nii pikk, et hinnad ja palgad
maksimeerimine - Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt. KASUM = TULUD – KULUD Kuidas maksimeerida kasumit? - Konkurentsi tingimustes on ettevõte hinnavõtja, ehk ei saa mõjutada toote hinda ning sellest tulenevalt tulusid - Maksimaalne kasum saadakse kulude minimeerimisel - Kulud – Püsikulu (fikseeritud ressurss) kajastab sellised firma poolt tehtavaid kulutusi tootmisteguritele, mille suurust firma antud ajaperioodil ei saa muuta. – Püsikulud ei sõltu sellest, kui palju toodetakse. Kui toodangu maht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. – tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb Näiteks: rendikulu Kasumi maksimeerimine - Muutuvkulu saab firma antud ajaperioodil muuta, vastavalt vajadusele kas suurendada või vähendada. - Muutuvkulud sõltuvad selles, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust
nimetatakse ettevõtte tootmisvõimsuseks. 13) Tegurikomplekt ja tootmisruum (graafikul). Samasugust tootmismahtu on võimalik saavutada erinevatel viisidel ehk erinevaid tegurikomplekte (kombinatsioone tööjõust ja kapitalist) kasutades. Analoogiliselt eelarvepiiranguga majapidamisteoorias on ettevõtte kulutused piiratud, s.t. ettevõte saab tootmisel rakendada ainult selliseid tegurikomplekte, mille soetamiseks jätkub tal ressursse. Kulutused tootmisteguritele avalduvad järgmisest seosest: wL + rK = TC kus w (wage) on tööjõu hind, r (rate of return) kapitali hind ning TC tähistab kogukulutusi. 22 14) Tootmisvõimaluste hulk ja samakulujoon. Antud kulude taseme (TC) juures on ettevõttel võimalik valida erinevate tegurikomplektide vahel. Selliseid tegurikomplekte kujutab samakulujoon. Samakulujoonel paiknevad kombinatsioonid kasutavad rahalise ressursi ära
Seega asuvad tasakaalujaotused punktides, kus on võrdsed nii mõlema hüvise samatoodangukõverate tõusud kui ka samakulujoone tõus. 6. Kas ja millistel tingimustel on võimalik kõigi turgude üldine tasakaal? Teoreetiliselt on võimalik selliste hindade kujunemine, mille korral on tasakaalus kõik neli turgu ja fikseeritud tingimustes ei ole ei ressursside kasutamist ega hüviste jaotust muutes üldist heaolu võimalik suurendada. Eeldused: fikseeritud omandiõigus toodetele ja tootmisteguritele, stabiilne majanduskeskkond, konkreetsed turu vahendusel kujunevad hinnad, majapidamised ja firmad kui otsustusühikud, kasumi maksimeerimine kui ettevõtte käitumisprintsiip, kasulikkuse maksimeerimine kui majapidamise käitumisprintsiip, kõigi hüviste täielikud turud. 7. Milleks on vajalik ümberjaotus? Heaoluökonoomika teisest seadusest lähtudes võib mistahes soovitud Pareto-efektiivset jaotust saavutada, kui algjaotus ümber jagada teatud
asjakohane, ettevõtte ja kapitali vaheline vastuolu on lahendatud ja koos moodustavad nad ühe tootmisteguri. Kasum on seega tasu kapitali sisaldavale ettevõttele. See saab olema puhas ja üksmeelne kokkulepe, kuna tänapäeva maailmamajanduses on suurem osa kapitalist tehtud ettevõtjatelt kättesaadavaks riskikapitali või omakapitalina ühes või teises vormis. Kui kapital on ettevõttega liidetud ja on kindlaks määratud, et kasum on ühendatud tootmisteguritele ainuke tasu vorm, peab ka panganduse aluse üle vaatama. Pangad võivad säästude või kapitalifonde mobiliseerijatena olla vahendajateks kapitali hoiustajate või andjate ja vahendite tegelike kasutajate või ettevõtjate vahel. Intressivaba panganduse raames tekib nende vahel kolmnurkne suhe. (Ahmad 1980:54) Islami raamistikus võib intressivaba pangandust juhtida Mudarabah'ist või kasumi jagamise kokkuleppest lähtuvalt, mis on sõlmitud kapitali andjate ja kasutajate vahel
Seega asuvad tasakaalujaotused punktides, kus on võrdsed nii mõlema hüvise samatoodangukõverate tõusud kui ka samakulujoone tõus. 6. Kas ja millistel tingimustel on võimalik kõigi turgude üldine tasakaal? Teoreetiliselt on võimalik selliste hindade kujunemine, mille korral on tasakaalus kõik neli turgu ja fikseeritud tingimustes ei ole ei ressursside kasutamist ega hüviste jaotust muutes üldist heaolu võimalik suurendada. Eeldused: fikseeritud omandiõigus toodetele ja tootmisteguritele, stabiilne majanduskeskkond, konkreetsed turu vahendusel kujunevad hinnad, majapidamised ja firmad kui otsustusühikud, kasumi maksimeerimine kui ettevõtte käitumisprintsiip, kasulikkuse maksimeerimine kui majapidamise käitumisprintsiip, kõigi hüviste täielikud turud. 7. Milleks on vajalik ümberjaotus? Heaoluökonoomika teisest seadusest lähtudes võib mistahes soovitud Pareto-efektiivset jaotust saavutada, kui algjaotus ümber jagada teatud
suurendamiseks. Opt komplekti puhul on mõlema teguri viimase ühiku lisandumisel lisandunud toodangumaht rahaühiku kohta sama. Kulufunktsioon näitab ratsionaalselt tegutseva ettevõtte kulutuste ja toodangukoguse seost (iga toodangukoguse tootmiseks kasutatakse olemasolevates tingimustes optimaalset tegurikomplekti) Muutuvkulu toodangumahust sõltub tooraine ja tööjõu vajadus, seega ka kulutused neile tootmisteguritele, näiteks toorainele, suurenevad toodangukasvades Püsikulu kulutused, mis säilivad ka siis, kui toota null ühikut toodet. Ei sõltu toodangu mahust ehk sellest kui palju toodetakse, näiteks ruumide rent Piirkulu MC on ühe toodanguühiku juurdetootmisel lisandunud kulu rahaühikutes Keskmine kulu AC näitab kulu tooteühiku kohta ja leitakse kogukulu jagamisel toodangukogusega nii saadakse keskmiselt ühe toodanguühiku peale kulunud summa: AC=c/q
Optimaalse tegurikomplekti puhul EI ole vahet kas kulutada raha ühele või teisele tootmistegurile- lisaks saadav toodangumaht on ikka sama suur. TOOTMISKULUD Iga toodangumahu tootmiseks on võimalik leida minimaalsed kulutused. Kulufunktsioon- kulutuste ja toodangukoguse seos. Tootmistehnoloogia ja tegurihinnad määravad. Sõltub tootmisfunktsioonist. Kogukulud TC jagunevad: Muutuvkulu VC – toodangumahust sõltub tooraine ja tööjõu vajadus, seega ka kulutused neile tootmisteguritele, näiteks toorainele, suurenevad toodangu kasvades. Tööjõud, kütus, materjal. Püsikulu FC – kulutused, mis säilivad ka siis, kui toota null ühikut toodet. Ei sõltu toodangu mahust ehk sellest kui palju toodetakse, näiteks ruumide rent, maamaks, elektrikulud. Mida vähem toodetakse, seda väiksem. Piirkulu MC – on ühe toodanguühiku juurdetootmisel lisandunud kulu rahaühikutes
Riiet on võimalik osta nii kodust kui välismaalt hinnaga 200 krooni meeter. Vabakaubanduse ja täieliku konkurentsi korral oleks ülikonna hind 1500 krooni (5*200+500). Oletame, et valitsus viib sisse tolli 20% imporditavatele ülikondadele. Seega tõuseb ülikonna hind 300 krooni võrra (0,20*1500). Nüüd saavad kodumaised tootjad iga müüdud ülikonna eest 1800 krooni, ent maksavad riide eest ikka vaid 1000 krooni. Ülejäänud 800 krooni läheb kodumaistele tootmisteguritele. Nominaalne kaitse määr näitab, kui palju kodumaised pakkujad saavad hinda tõsta, et ikkagi konkureerida välismaise toodanguga. t Nominaalne kaitse määr = p Efektiivne kaitse määr näitab, et kui palju kodumaine lisandunud väärtus võib tõusta võrreldes vabakaubandusega. (v '-v) Efektiivne kaitse määr = , kus
2. KP kõver = ühiskonna potentsiaalse tootmismahuga (toodangu kogus, mida toodetakse loomuliku tööpuuduse määraga)Q*; 3. pikaajaliselt põhjustab KN muutus vaid hindade mitte tootmismahu muutust. Kommentaar 3-le punktile: 27 · oletame, et KN suureneb (N.: rahamassi suurendatakse). Kumb suureneb kas tootmismaht või hinnatase? Kui nõudmine suureneb, suureneb nõudmine ka tootmisteguritele. Et aga pot. tootmismahu tingimustes pole vabu ressursse juurde saada, suurendatakse olemasolevaid N.: pikendatakse tööpäeva, mis aga toob kaasa hindade ja palkade tõusu. Kommentaar 2-le punktile miks KP = pot. tootmismahuga? · palkade paindlikkuse tõttu saavutatakse alati täishõive; ei raisata kaupu ega tootmistegureid , kõiki toodetakse nii palju kui vaja ja pole tööpuudust. Kui pikk on PIKAAJALINE
kapitali omanikele makstakse vastavalt nende piirproduktile: reaalne rent = 10 4. Cobb-Douglase tootmisfunktsiooni kohaselt kapitali piirprodukt MPK suureneb kui: töötajate arv kasvab 5. Täielikult konkureerivad, kasumit maksimeerivad firmad palkavad töötajaid seni kuni: töö(jõu) piirprodukt „korrutatud“ tooteühiku hinnaga võrdub töötajatele makstava palgaga 6. Majanduskasum võrdub nulliga kui: tootmisteguritele makstakse vastavalt nende piirproduktile ja kehtib konstantne mastaabiefekt 7. Olgu tarbimisfunktsioon C=200+0,7(Y-T) ja maksu funktsioon T=100+t1*Y ning Y=50*K0,5*L0,5, kuusjuures K=100 ning L=100. Kui t1 suureneb 0,2-lt 0,25-le, siis C väheneb: 175 üh. 8. Klassikalises fikseeritud kogutoodanguga (kogutuluga) mudelis on reaalse intressimäära alanemise kõige tõenäolisemaks: maksukoormuse kasv 9
maksimeerimine. Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt. KASUM = TULUD KULUD Kuidas maksimeerida kasumit? Konkurentsi tingimustes on ettevõte hinnavõtja, ehk ei saa mõjutada toote hinda ning sellest tulenevalt tulusid. Maksimaalne kasum saadakse kulude minimeerimisel. KULUD Püsikulu (fikseeritud ressurss) kajastab sellised firma poolt tehtavaid kulutusi tootmisteguritele, mille suurust firma antud ajaperioodil ei saa muuta. Püsikulud ei sõltu sellest, kui palju toodetakse. Kui toodangu maht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb.Näiteks : rendikulu Muutuvkulu saab firma antud ajaperioodil muuta, vastavalt vajadusele kas suurendada või vähendada. Muutuvkulud sõltuvad selles, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole
5 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 tuleb nad maha lahutada, et vältida nende topeltarvestamist. Võib ka teisel moel selgitada. Üldiselt on teada, et firma müügitulud peavad katma (seega ka nende summaga võrduma) nii kulutused tootmisteguritele kui ka maksed teistelt firmadelt ostetud vahetoodetele ja –teenustele. Kuid valemist (1) on teada, et üksnes kulutused tootmistegurite ostmiseks moodustavad SKP väärtuse. Järelikult selleks, et leida SKP (ühtlasi ka lisandväärtus), tuleb firma müügituludest lahutada maksed teistele firmadele, mida valemis (3) tehaksegi. Et paremini mõista lisandväärtuse arvutamist, on tabelis 1 näitena toodud, kuidas
kaduma. Olgu siin näiteks raudteerööpad. Kord maha pandud rööbaste väärtus on pea tervenisti pöördumatu kulutus. Raudteeliikluse lõppemisel on investeeritud kapitalist võimalik (ilmselt vana- metallina) tagasi saada vaid väike osa. Pöördumatute kulutuste osa on seda suurem, mida spetsialiseeritum on tehnoloogia ning mida raskem on leida tootmisteguritele alternatiivset rakendust. Infoprobleemid. Reaalses majanduses esinevad kahte tüüpi infoprobleemid: teadmatus ja määramatus. Teadmatus on kõrvaldatav infopuudus. Määramatuse puhul on tegu tuleviku põhimõttelise prognoosimatusega. Teadmatusel on omakorda mitmeid eri liike, näiteks kvaliteediteadmatus, kasumiteadmatus, hinnateadmatus jne. Kohandumisprobleemid
annaabi.ee 
