Inimkapitali H kasvu korral selle piirtootlikkus väheneb (tuleneb H 9 tehniliselt H negatiivsest astendajast eelnevas valemis). Tavaline kahaneva piirtootlikkuse printsiip (ehk kui ettevõttes tarkade juhtide arv kasvab, kuid tegelike töötegijate hulk mitte, siis ei saa suurt tulude kasvu loota…) c) Kui suur osa kogu rahvatulust läheb töötajatele? Siinse Cobb-Douglas tüüpi funktsiooni korral, kus tegurite astendajate summa =1, näitabki iga astendaja vastavale tootmistegurile mineva tulu osakaalu: ehk siis tööjõule L läheb 2/9 kogutulust ja inimkapitalile H läheb 4/9 kogutulust. Korrektsed arvutused: töötajate osa kogu rahvatulust = töötajate kogupalk (st töötajate arv korda reaalpalgamäär, mis omakorda võrdub tööjõu piirproduktiga) jagatud kogutulu: w L MPL L (2 / 9 K 1 / 3 L7 / 9 H 4 / 9 ) L 2 Labor share
26. Püsivad ja muutuvad tootmistegurid Püsivad tootmistegurid on sellised, mida ei saa muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul. (näiteks ehitised) Muutuvad tootmistegurid on sellised, mille koguseid saab muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul suhteliselt kiirsti. (näiteks toormaterjal, elekter, kütus) 27. Kahaneva piirtootlikuse seadus Tootmine lühiperioodil on sõltuv kahaneva piirtootlikkuse seadusest. Kui püsivale tootmistegurile lisatakse täiendavalt muutuvat tootmistegurit, jõutakse lõpuks punkti, kus iga järgnevalt lisatav muutuv tootmistegud annab vähem lisanduvat toodangut, kui eelmine lisatud muutuv tootmistegur. 28. Otsesed ja kaudsed kulud, püsi- ja muutuvkulud *Otsene kulu tekib siis, kui ettevõte ostab tootmistegureid. Nende tootmistegurite eest makstav rahasumma on ettevõttele otsene kulu.
mis puudutavad ainult vaatlusalust perioogi ja pika perioodi otsuseid, mis on suunatud tulevikku. Konkreetset kombinatsiooni mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest nimetatakse sisendi komplektiks ehk tegurikomplektiks. Kõik võimalikud tegurikomplektid, mis moodustavad tootmisruumi on siis kujutatavad kahemõõtmelises teljestikus. Kulupiirangut väljendab graafiliselt samakulujoon. Samakulujoone võrrand- maksimaalselt võimalikud kulutused võrdsustatakse kulutustega kahele tootmistegurile. Alternatiivkulu- saamata jäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades. Samakulujoonte tõus näitab kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri(kapitali) panus kui teise teguri(tööjõu) panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused ei muutuks. Toodangu maht- valmistatud toodangu kogus. Tootmiskoguse q (hüvis, mida toodetakse majapidamistele müümiseks) sõltuvust kõigist (lihtsustatud juhul kahest) tootmisteguritest nimetatakse tootmisfunksiooniks q=F(K,L)
säiliks sama toodangumaht, asendamise vahekorra määrab ära samatoodangukõvera tõus; tehnilise asendamise piirmäär - kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht; optimaalne tegurikomplekt - samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt; rahaühiku piirtoodang – mingi teguri hinna piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatis, näitab toodangumahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastavale tootmistegurile hulga suurendamiseks; kulufunktsioon – ratsionaalselt tegutseva ettevõtte toodetava toodangukoguse vaheline seos; muutuvkulu- -toodangumahu muutudes muutuvad kulud; püsikulu – kulud, mis ei sõltu toodangumahust; piirkulu – ühe lisatoodanguühiku tootmisel lisanduv kulu; keskmine kulu – kulu tooteühiku kohta; tulu –turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu – lisa
valgustus, õhu temperatuur ja niiskus, puhtus, müra, vibratsioon jms, kujundus -- värvid, mööbel, masinad jms ning töövahendite otstarbekas paigutus. · mikrokliima kujundamine, milles on määravaimad alluvussuhted TÖÖ TASUSTAMINE on mitmekülgne probleem - sellega tegelevad rahva- ja ettevõttemajandusõpetus, (töö)õigus, ka sotsiaal- jm teadused. Töötasu on kõik töötulemuste alusel makstavad tasud: aja- ja tükipalgad, lisa- ja ületunnitasud, jm. See on ka kulu tootmistegurile, mis mõjutab kasumit (eriti töömahukate tootmisprotsesside puhul), kuid ei ole alati otseselt seostatav tootmismahu (sissetulekuga). Järjelikult on töötasu (suures osas) püsikulu. Eristada tuleb töötaja töö tulemusega otseselt mitteseotud tasusid -- nt kasumi suurusest sõltuv kasumiosa, staazi- jm taolised tasud. Ülim printsiip on ÕIGLUS, aga see on mittemõõdetav subjektiivne kategooria. Reegel: tasu peab vastama tööpanuse väärtusele, mille töötaja ettevõttes loob.
objektide ning -vahendite koostoime optimeerimist kahel võrdsel eesmärgil: Töötasu on kõik töötulemuste alusel makstavad tasud: aja- ja tükipalgad, lisa- ja · inimese võimetele ja vajadustele sobivate tingimuste loomiseks ja ületunnitasud, jm. See on ka kulu tootmistegurile, mis mõjutab kasumit (eriti · ettevõtte eesmärke järgiva süsteemi kujundamiseks. töömahukate tootmisprotsesside puhul), kuid ei ole alati otseselt seostatav Eelduseks on tööprotsessi analüüs soodustavate ja pärssivate tegurite ning nende tootmismahu (sissetulekuga). Järjelikult on töötasu (suures osas) püsikulu. mõju vähendamise (kõrvaldamise) võimaluste selgitamine. Sellega tegelevad töö-
säiliks sama toodangumaht, asendamise vahekorra määrab ära samatoodangukõvera tõus; tehnilise asendamise piirmäär - kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht; optimaalne tegurikomplekt - samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt; rahaühiku piirtoodang mingi teguri hinna piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatis, näitab toodangumahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastavale tootmistegurile hulga suurendamiseks; kulufunktsioon ratsionaalselt tegutseva ettevõtte toodetava toodangukoguse vaheline seos; muutuvkulu- -toodangumahu muutudes muutuvad kulud; püsikulu kulud, mis ei sõltu toodangumahust; piirkulu ühe lisatoodanguühiku tootmisel lisanduv kulu; keskmine kulu kulu tooteühiku kohta; tulu turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu lisa toodanguühiku müügist saadud lisatulu; kasum tulu ja kulu vahe; ettevõtte pakkumine
säiliks sama toodangumaht, asendamise vahekorra määrab ära samatoodangukõvera tõus; tehnilise asendamise piirmäär - kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht; optimaalne tegurikomplekt - samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt; rahaühiku piirtoodang – mingi teguri hinna piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatis, näitab toodangumahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastavale tootmistegurile hulga suurendamiseks; kulufunktsioon – ratsionaalselt tegutseva ettevõtte toodetava toodangukoguse vaheline seos; muutuvkulu- -toodangumahu muutudes muutuvad kulud; püsikulu – kulud, mis ei sõltu toodangumahust; piirkulu – ühe lisatoodanguühiku tootmisel lisanduv kulu; keskmine kulu – kulu tooteühiku kohta; tulu –turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu – lisa
saavutanud maksimaalse kasulikkuse siis, kui koguse suurendes, kasum enam ei suurene, vaid hakkab langema. Piirkasum on null (piirtulu ja piirkulu vahe on null) MR-MC=0 MR=MC. Ettevõtte tootmismaht on optimaalne, kui antud eelarve piires toodetakse maksimaalne kogus toodangut. Rahaühiku piirtoodang- näitab toodangu mahtu, mis lisandub, kui täienda euro kulutada vastava tootmisteguri hulga suurendamiseks. Optimaalse tegurikomplekti puhul EI ole vahet kas kulutada raha ühele või teisele tootmistegurile- lisaks saadav toodangumaht on ikka sama suur. TOOTMISKULUD Iga toodangumahu tootmiseks on võimalik leida minimaalsed kulutused. Kulufunktsioon- kulutuste ja toodangukoguse seos. Tootmistehnoloogia ja tegurihinnad määravad. Sõltub tootmisfunktsioonist. Kogukulud TC jagunevad: Muutuvkulu VC – toodangumahust sõltub tooraine ja tööjõu vajadus, seega ka kulutused neile tootmisteguritele, näiteks toorainele, suurenevad toodangu kasvades
6 Kulupiirang eraldab komplekte, mille muretsemiseks ettevõttel jätkub ressursse nendest komplektidest, mille muretsemiseks ressursse ei jätku. Graafiliselt väljendab samakulujoon ja matemaatiliselt selle joone võrrand. Samakulujoon kulupiirnagu graafiline kujutis. Samakulujoone võrrand: maksimaalsed kulutused võrdsustatakse kulutustega kahele tootmistegurile. C=Lw+Kr (w=palk, r=kapitali hind). Sageli mõistetakse kapitalikulude all alternatiivkulu. Samakulujoone tõus näitab, kuidas proportsioonid erinevates kombinatsioonides vahetuvad, niiet kulud jääksid samaks kuidas ja kui palju peab muutuma teiseteguri panus, kui esimese teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused ei muutuks. w/r Alternatiivkulu ettevõtja enda ehk omanikutööjõu kulu, ehk saamata jäänud tulu, mille ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades
annaabi.ee 
