realiseerimisega, kasutades olemasolevat sisseseadet ja tööjõudu. Selle aluseks on asjaolu, et tootmisprotsess koosneb osaprotsesside süsteemist ja tehnoloogilistest protsessidest. Tootmisprotsessi planeerimine on tehnoloogiliste operatsioonide jaotamine seadmetele, arvestades töötlemiseks vajalikku aega. ( Okk, 1996, lk 54). Tootmisprotsessi võib liigendada etappideks valmistamisprotsesside iseloomu ning järjestust arvestades. Tootmistegevused liigendame järgmisteks etappideks: varustamine ja laomajandus, toorme ja materjalide ettevalmistamine, töötlemine, viimistlemine, koostamine, reguleerimine ja kvaliteedi kontrollimine, komplekteerimine ja pakkimine, lähetamine. ( Okk, 1996, 71). Strateegiliste ja taktikaliste plaanide järjepidevus eeldab, et lühema perioodi plaanide osad kattuvad pikema perioodi plaanide vastavate osadega. Ajaperioodi lühenedes
kliendid. Oma põhiolemuselt integreerib tarneahela juhtimine pakkumise ja nõudluse juhtimise ettevõttesiseselt ja ettevõtete vahel. See on integreeriv funktsioon, mille esmaseks vastutusalaks on peamiste ärifunktsioonide ja protsesside ühendamine ettevõttesiseselt ja ettevõttevaheliselt tihedalt seotud ning kvaliteetselt toimivaks ärimudeliks. See hõlmab kõik juba mainitud logistika juhtimistegevused, samuti tootmistegevused ning on suunatud protsesside ja tegevuste kooskõlastamiseks turunduse, müügi, tootearenduse, finantsjuhtimise ja infotehnoloogiatega. (Kiisler 2011: 101) Põhimõtteliselt on tarneahela juhtimine logistikasüsteemi laiendamine väljapoole ettevõtte organisatsioonilisi piire. Tarneahela keskseks tegevuseks on tellimuste täitmise protsess. See hõlmab toote tellimise, tootmise ja kohaletoimetamise koos kaasnevate rahaliste tegevustega. (Kiisler 2011: 101) 1
) Peamine põhjus, miks ettevõtted otsustavad kulusäästlikkusele üle minna, seisneb selles, et tahetakse olemasolevate ressurssidega kasvatada ettevõtte tootlikkust ning paindlikkust. Antud mõtlemise printsiipe järgides suureneb läbi tootlikkuse kasvu ka tööjõu efektiivne kasutamine, samal ajal kui kulud vähenevad. Ettevõtetes, mille töötajaskond on selle mõtteviisi omaks võtnud, on tõusnud pakutavate toodete või teenuste kvaliteet, kiirenenud ja lihtsustunud erinevad tootmistegevused ja -etapid ning ka suhted tarnijatega on saanud positiivse tõuke. (Ibid.) 4 2. KULUSÄÄSTLIKU MÕTLEMISE AJALOOST Kuigi esimesi märke kulusäästliku mõtlemise ja tootmise kohta võib leida juba 1450ndate Veneetsiast, peetakse esimeseks inimeseks, kes tõsiselt kogu tootmisprotsessi luubi alla võttis, Henry Fordi. 1913. aastal demonstreeris ta Highland Parkis oma loodud
on ka see, et teoreetiliselt on ettevõttel võimalus kontrollida nii üles- kui ka järgnevat väärtusahelat. Kas ettevõtete rahvusvahelistumise teoreetilised väljavaated võivad olla sidusa ja kokkusuruva raamistikuna, kui see pole empiirilise analüüsi puhul nii? Mis juhtub, kui näiteks ülemaailmsete kaubamärkide ja originaalseadmete tootjate lepingute tõus kaotab täielikult kontrolli alltoodud väärtusahela tegevuse üle? Või kui allhankega seotud tegevused eemaldavad kõik tootmistegevused ettevõtte valdkonnast? Siis on ettevõtte rahvusvahelistumine seotud ainult koordineerimiskeskusega, milles ettevõte on veebis ämblik või väärtusahela koordinaator ning tal puudub otsene kontakt toote, tootmise või kliendiga. 12.iseloomustage rahvusvahelistumise strateegiaid ja meetodeid7 13.Kuidas omavahel sestuvad rahvusvahelistumine ja globaliseeruv maailm? Globaliseerumine on lõpptulemus, samas kui rahvusvahelistumine on üks
annaabi.ee 
