väljamõeldisega. 8 15.2. Dialektika (Marxi ja Hegeli võrdlus) Kui Hegel rääkis vastuoludest inimese teadvuses, siis Marx pöörab oma tähelepanu vastuoludele materiaalses maailmas. Marxi vastuolud pole seega nii abstraktsed. Hegel oli idealist, Marx aga veendunud materialist. 9 Marx leiab, et elus edasiviivaks jõuks on materialistliku ühiskonna ja sealsetest tootmissuhetest tulenevad vastuolud, Hegel seevastu tõdeb, et selleks on vastuolud inimeses eneses. 10
Religioon on oopium rahvale, väidab Karl Marx. See tähendab seda, et religioon on üksnes lohutus nõrkadele. inimese teadvuse olemuse mõistmiseks tuleb uurida ainelist maailma, mida iseloomustavad ühiskondlikud-majanduslikud suhted. Ta ütleb, et inimene loob ise religiooni mitte religioon ei loo inimest. Tegu on nõrkade väljamõeldisega. Marx leiab, et elus edasiviivaks jõuks on materialistliku ühiskonna ja sealsetest tootmissuhetest tulenevad vastuolud, Hegel seevastu tõdeb, et selleks on vastuolud inimeses eneses
.......................................................................8 3.1. Rooma riigikorrast lähtuv periodiseering.........................................................................8 3.2. H. Ylikangasest lähtuv periodiseering:............................................................................8 3.3. Sotsiaalmajandusest ja kultuurist lähtuv periodiseering:.................................................9 3.4. Tootmissuhetest ja klassivõitluse arengust lähtuv periodiseering....................................9 3.5. Õigusest lähtuv periodiseering.........................................................................................9 3.5.1. Üks levinuim õigusest lähtuv periodiseering................................................................9 3.6. A. Söllnerist lähtuv periodiseering.................................................................................10 3.7
on põhiline tootja ori juriidiliselt õigusetu, tootmisressursside omanikust sõltuv ✣ Ühiskonna klassideks jagamine on omane orjapidajate, feodaalse ja ka kodanlikule ühiskonnale. Klassivõitlus ✣ Klassivõitlus on peamiselt marksismis kasutatav mõiste ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe (antagonistliku) või ka enama sotsiaalse klassi vahel. ✣ Karl Marxi idee kohaselt on klassivõitlus tingitud tootmissuhetest: kogu ajaloo vältel on ühiskonnas olnud kaks peamist klassi. ✣ Esiteks ekspluateerijate klass, kellele kuuluvad põhilised tootmistegurid ja ressursid. ✣ Teiseks ekspluateeritavate klass, kes kasutab äraelamiseks rõhuva klassi omanduses olevaid ressursse, kuid jääb ilma oma tööga loodud lisaväärtusest (kasumist), mis koguneb ekspluateerijate kätte. Selle
1978 pole ilmtingimata vajalik, et võimul on kapitalistid, jagas ühiskonna kolmeks: majanduselu, poliitika, ideoloogia võimalik klasside erinev jaotus nende struktuuride vahel) Põhiline võimuvõitlus toimub ettevõtetesiseselt positsioonide nimel. · Karl Marx: võim on ühiskonnastruktuuri omadus, sõltumatu võimusuhtes osalejate individuaalsest tahtest. Klassistruktuuri tagajärg. Võimu aluseks sundlus ja paratamatus. Võimu analüüsimiseks peame alustama tootmissuhetest kui palju on majanduslikku võimu. Võimu kasutajaks on struktuur, mitte meie enda teadvus (ühiskondlik olek määrab meie teadvuse). Võim on valitseva pressi käes. Marxist Antonio Gramsci (1891 1937) võttis kasutusele termini 'hegemoonia' (vaimne ideoloogiline juhtpositsioon peetakse õigeks sellist mõtteviisi, ühiskonnakorraldust). Itaalia kompartei algataja ja juht, vangis Mussolini ajal, kirjutas üle 3000 lk ajalugu. Toonitas ideoloogia
Võimu olemus ja mehhanismid Foucault ei paku ,,võimu" mõistele kindlat definitsiooni. Ta väidab, et ,,võimu" ei eksisteeri, on üksnes individuaalsed kontrolli- ja domineerimissuhted, kusjuures need on pihustatud, mitte homogeensed. Seetõttu "on tarvis maha lüüa kuninga pea" , viimane aeg on loobuda võimu klassikalisest juriidilisest teooriast, mida saadab analoogia võimu ja varade, võimu ja rikkuse vahel, aga ka marksistlikust kontseptsioonist tootmissuhetest ja klassikuuluvusest tuleneva võimu kohta. Foucault on öelnud, et võim liigub indiviidide kaudu, mitte ei rakendu nendele. Õieti loob võim indiviidid, kes seda siis edasi kannavad ja pidevalt taastoodavad. "Võim on kõikjal, mitte seepärast, et see hõlmab kõike, vaid et see tuleb kõikjalt.". Foucault käsitluses on "võimumoodustistes käivitunud mehhanismid hoopis midagi muud või igal juhul midagi rohkemat kui repressioon" selle mõiste tavatähenduses
eraomandi kaotamisega kommunistlikus ühiskonnas. Tuleks tähele panna, et Marx väidab seda teadlasena, mitte poliitikuna. Marxi teooria erineb selle vulgariseeritud ideoloogilisest variandist, nn. marksismist-lenininismist. Näiteks ennustas Marx, et revolutsioon saab võimalikuks ainult majanduslikult kõige enam arenenud ühiskonnas, kus klassivastuolud on äärmusse arenenud. Praktikas läks teisiti. Marxi käsitus ühiskondlikest tootmissuhetest: IDEOLOOGIA-- poliitika, religioon, kunst jne. ADMINISTRATSIOON -- näit. riik. Tema vorm sõltub baasist. P E A L I S E H I T U S TOOTMISSUHTED: kõik majanduslikud suhted, millesse tootlikud jõud paratamatult astuvad TOOTLIKUD JÕUD: inimene, töö ja töövahendid. B A A S
Sissejuhatus sotsioloogiasse varasem ja olulisem. Seetõttu on majandus ka kõige olulisem osa ühiskonnast, määrates ära kõikide teiste ühiskonna sfääride tunnused. Pealisehituse all peetakse silmas selliseid nähtusi nagu seadused, riigikord, religioon, kunst jne. Need on mõjutatud baasi poolt, aga baasi mõjutavad nad minimaalselt. Baas koosneb kahest komponendist tootmisvahenditest ja tootmissuhetest. Tootmisvahendid tootvad inimesed ja tootmiseks kasutatavad tööriistad, maa, teadmised ja kapital. Tootmissuhted kuna inimesed ei saa endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel. Tootmisvahendid ja suhted moodustavad kokku tootmisviisi. Klassid Igat inimest võib iseloomustada selle alusel, milline on tema suhe
õnne poole. · Hegelil oli vaimu kõrgemaks realisatsiooniks maailmaajaloos riik (tollane Saksamaa), kus inimesed mõistavad vabadust allumisena riigile. Seega indiviid allutatakse ühiskonnale ja selle taga asuvale vaimule: indiviid on väljendus -, realisatsioonivahendiks ja lakkab olemast eesmärgina. Inimese ja riigi vahekord on oluline samuti Marxile, ka temal kuulub see inimkonnast väljaspool olevatest jõududest tootmissuhetest). Marxi staadiumid. Marxi loomingut võib laias-laastus jagada nelja arengu perioodi: · Noorhegellus (kuni 1842) rünnati religiooni, kus juures seda tehes nad eemaldusid oma õpetajast, Hegelist. Ühtlasi tähendas see rünnakut saksa riigivõimu vastu, kuna riik oli kirikuga tollal tihedalt seotud. Taastootmise üks aspekte. Seminar 9
Teadus Viis mõista ja seletada maailma ja inimeste kohta selles Sisaldab väga paljus sarnast usule Kosmoloogia Seletab nähtuste toimimist ja mittetoimimist, pakub seletusraamistikku Seletusraamistikud on suhtelised Ratsionaliseerivad olemasolevaid struktuure Religiooni ülesandeks on mõjutada ideid ja suhtumist inimeste ja klasside vahelistes suhetes. Religioon kui ideoloogia Karl Marx: väärteadvus Pealisehitis ühiskonnas, mille aluseks on tootmissuhetest koosnev baas Pealisehitise (ideoloogia, sh religiooni) eesmärgiks on seletada baasi, tootmissuhteid nii, et need saaksid püsida võimuloleva klassi huvides. Sünkretsim – vanade ja laenatud kultuuriliste elementide süntees. Milleniaalne liikumine Maailmalõpu ja maise paradiisi ennustamine Valgete surm ja vanade traditsioonide taastumine Või vastupidi: jutlustatakse uute suhete tekkimisest valgetega. Cargo kultus
ja lõpuks kui preisi konstitutsiooniline monarhia kaotab pärisorjuse kõigile. Marxi järgi olemas progress vaimu arengu näol, mis avaldus ühiskonnas. Marx leidis, et Hegel on eksinud ja hoopis ühiskond sünnitab vaimu. Mitte mõtlemine ei põhjusta olemist, vaid olemine põhjustab mõtlemist. Areng siis on, aga see ühiskonna areng. Oluline tootlike jõudude areng. Tootlikud jõud koosnevad tootlikest vahendutest nt kirvest kuni aurumasinani ja tootmissuhetest ehk nt ori ja tema ülem, vabrik ja selle tööline. Tootlike jõudude areng määrab kindla omanid vormi, mis vastab teatud ühiskonna klassile. Kokku moodustavad need ühiskonna baasi e sotsiaalmajandusliku aluse, sellele toetub pealisehitus ehk poliitiline korraldus ja ideoloogia. Primaarne on baas, selle arengu määravad tootlikud jõud ja pealisehitus siis areneb sellele hiljem järgi. Baasi ja pealisehituse suhe aga Marxi järgi
elatusvahendite hankimist, mis on kõikidest inimtegevuse vormidest kõige varasem ja olulisem. Seetõttu on majandus ka kõige olulisem osa ühiskonnast, määrates ära kõikide teiste ühiskonna sfääride tunnused. Pealisehituse all peetakse silmas selliseid nähtusi nagu seadused, riigikord, religioon, kunst jne. Need on mõjutatud baasi poolt, aga baasi mõjutavad nad minimaalselt. Baas koosneb kahest komponendist – tootmisvahenditest ja tootmissuhetest. Tootmisvahendid – tootvad inimesed ja tootmiseks kasutatavad tööriistad, maa, teadmised ja kapital. Tootmissuhted – kuna inimesed ei saa endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel. Tootmisvahendid ja –suhted moodustavad kokku tootmisviisi. Klassid
õnne poole. · Hegelil oli vaimu kõrgemaks realisatsiooniks maailmaajaloos riik (tollane Saksamaa), kus inimesed mõistavad vabadust allumisena riigile. Seega indiviid allutatakse ühiskonnale ja selle taga asuvale vaimule: indiviid on väljendus -, realisatsioonivahendiks ja lakkab olemast eesmärgina. Inimese ja riigi vahekord on oluline samuti Marxile, ka temal kuulub see inimkonnast väljaspool olevatest jõududest tootmissuhetest). Marxi staadiumid. Marxi loomingut võib laias-laastus jagada nelja arengu perioodi: · Noorhegellus (kuni 1842) rünnati religiooni, kus juures seda tehes nad eemaldusid oma õpetajast, Hegelist. Ühtlasi tähendas see rünnakut saksa riigivõimu vastu, kuna riik oli kirikuga tollal tihedalt seotud. Taastootmise üks aspekte. Seminar 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 10 · Üleminek materialismile ja Hegeli idealismi kriitika algus (1843). Sel
oma kapitali. Nt elitaarne teater võib kaotada kui teeb komöödiaid jne. Sellisel väljal toimubki kultuurilistele tekstidele nende staatuse ja väärtuse omistamine. · Kultuuriline maailm konstrueeritakse mõisteloomise abil Bourdieu on pühendanud ühe raamatu keelele ja selle kuidas keele loomise, mõistete loomise abil on võimalik kultuurilist konstrueerida. Nt. Marxi teooria järgi keel ei kuulu ei baasi ega pealisehituse hulka, ja on tootmissuhetest sõltumatu. Hilisemad mõtlejad on esile toonud, et keel on seotud ka võimusuhete ja kultuuriliste sümboolsete väärtustega. St. et on võimalik erinevate mõistete kasutamise ja välja mõtlemise ja orbiidile saatmise läbi kultuurilist maailma mõjutada. Nt. terve rida igasuguseid isme. Uued kunstivoolud, näeme midagi mis meile tundub veider, kuid meile öeldakse, et tegemist hoopis ...ismi ereda näitega. Me noogutame, teeme tarka nägu ja järgmisel korral
varem. McKendrick - tarbimine aitas kodanlusel kõrgklassi hulka ronida, Ja vastuseis - tarbimisseadused. Võitlus erineva esteetika positsiooni ja tähenduse pärast kestab. Aga kuna teisi süsteeme kõrval ei ole, siis modernsel perioodil aga saab tarbekaubastumisest uue klassistruktuuri alus. Georg Simmel (1907) Raha filosoofia Asjade väärtus sõltub inimestest, kes neid hindavad, ning see hindamine on ajalooliselt ja ühiskondlikult tingitud. See ei sõltu tööst või tootmissuhetest, nagu Marx pakub. Linnainimesed oskavad väga kiiresti hinnata asjade väärtust nii enda puhul kui teiste puhul, ehkki mitte sellist väärtust nagu neoklassikaline majandusteooria pakub, vaid väärtust nende endi silmis. Mood, mis on tekkinud linnas (anonüümsus, palju inimesi, samasugused inimesed) pakub ühelt poolt võimaluse eristuda, teiselt poolt samastuda. Moe üheks tulemiks on see, et muutus muutub normaalseks. Kadedus, mida inimesed
Esialgu oli klassil rõhutatult majanduslik tähendus. Marxi jaoks oli klass olemas vaid siis, kui oli tekkinud klassiteadvus. 144 Klassiteadvus on klassiliikmete teadlikkus ühistest eesmärkidest, mis põhinevad nende klassisituatsioonil ja on vastuolus teiste klasside huvidega. Klass on eelkõige majanduslik faktor, mis koosneb: 1. tootlikest jõududest, mis omakorda jagunevad: a. tootmisvahendid b. tööjõud 2. tootmissuhetest suhted, millesse inimesed astuvad tootmises. Olulisimad on omandisuhted. Klassiliikmetel sarnane suhe tootmisvahendite mõttes. Vastavalt omandijaotusele oli kaks klassi: 1. tootmisvahendite omajad ehk kodanlus 2. töölisklass ehk proletariaat, kes ei oma tootmisvahendeid Kapitalistidel on tootmisvahendid, töölisklassil tööjõud, mida ta müüb. Tööjõu vahetamine palga vastu. Kuna kapitalistid ekspluateerivad töölisi, on see vastandlike huvide allikaks
annaabi.ee 
