sarnast ent mingil määral eristatud toodet. Omadused: iga ettevõtte jaoks on nõudluskõver langev. Turule on vaba juurdepääs. Ettevõtete arv tööstusharus on suur (toit, riided, mööbel). Nashi tasakaal pole parim tasakaal, kuid on domineeriv tasakaal, mida järgime (vangide dilemma). Tootmistegurite nõudlus on tuletatud nõudlus, st mingi tootmisteguri järele tuleneb vajadus seda kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtte tuletatud nõudlus tootmissisenditele sõltub selle ettevõtte tehnoloogiliselt piirangutest ja turu piirangutest ning ettevõtte eesmärkidest. Muutus kogutulust, mis tuleneb ühe täiendava tootmisteguri ühiku palkamisest või tootmisteguri koguse vähendamisest ühe ühiku võrra nimetatakse teguri piirtulu produktiks. Tööjõu pakkumine majapidamised otsustavad, kui palju tööd pakkuda. Majapidamised jaotavad aega tööaeg ja mitte tööaeg. Tööjõu pakkumine sõltub palgamäärast ja viimase vaba tunni hinnast.
Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Ressursid Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Ressursside kasutamisega majandustegevuses kaasnevad kulud tootmissisenditele, mis seonduvad järgmiselt: – Maa - rent – Töö – palk – Kapital - intress– Risk – kasum. On olemas kolm erinevat tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö Inimressurss Ettevõtlikkus on inimressurss, mis: ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi, kannab riski Hüvised Tootmisprotsessi väljundid on hüvised: kaubad ja teenused Hüvis on kaup või teenus, mida inimesed tarbivad
tootmissisendeid oma tootmises - Nendeks sissetulekuteks on: tööle makstav palk; kapitalile maksta intress ja maale makstav rent Nõudmine ja pakkumine teguriturul Tootmistegurite nõudlus - tootmistegurite nõudlus on tuletatud nõudlus - tuletatud nõudlus tähendab, et nõudlus mingi tootmisteguri järele tuleneb vajadusest seda kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks - ettevõtte tuletatud nõudlus tootmissisenditele sõltub selle ettevõtte tehnoloogilistest piirangutest ja turu piirangutst ja ettevõtte eesmärkidest. Meie käsitluses on ettevõtte eesmärgiks kasumi maksimeerimie Kasumi maksimeerimine - kasumit maksimeerivad ettevõtted toodavad mahus kus piirtulu on võrdne piirkuluga - see printsiip kehtib vaatamata sellele, kas tegemist on täielikult konkureeriva ettevõttega, monopoliga, oligopoliga või monopolistliku konkurentsiga Piirtulu produkt
välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimvajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid piiratud. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Ressursside kasutamisega majandustegevuses kaasnevad kulud tootmissisenditele, mis seonduvad järgmiselt: maa rent; töö palk; kapital intress; risk kasum. Tootmistegureid on 3: maa (hülmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada), kapital (hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid) ja töö (hõlmab inimeste kehalisi ja vaimseid võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks). Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende
neid tegureid kui tootmissisendeid oma tootmises Nendeks sissetulekuteks on: o Tööle makstav palk o Kapitalile makstav intress o Maale makstav rent Tootmistegurite nõudlus Tootmistegurite nõudlus on tuletatud nõudlus Tuletatud nõudlus – tähendab, et nõudlus mingi tootmisteguri järele tuleneb vajadusest seda kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks Ettevõtte tuletatud nõudlus tootmissisenditele sõltub selle ettevõtte tehnoloogilistest piirangutest ja turu piirangutest ja ettevõtte eesmärkidest o Meie käsitluses on ettevõtte eesmärgiks kasumi maksimeerimine Kasumi maksimeerimine Kasumit maksimeerivad ettevõtte toodavad mahu, kus piirtulu on võrdne piirkuluga See printsiip kehtib vaatamata sellele, kas tegemist on täielikult konkureeriva ettevõttega, monopoliga, oligopoliga või
Kogutoodang on tootmisteguritega mingil kindlal ajaperioodil ettevõttes valmistatud tootmise väljundi üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilises toodangu ühikutes. Tootmisfunktsioon näitab tootmistegurite ja kogutoodangu vahelist seost. Tootmisfunktsioon näitab maksimaalset tootmiskogust, mida antud tootmissisendite kombinatsiooniga võib antud tehnoloogia korral toota. Valem: TP=f Ettevõtte teenib kasumit siis kui toodangu müügist laekuv rahasumma on suurem kui tootmissisenditele tehtud kulutused. Kasumi valem: Tulu-kulu arvestamine: Raamatupidamislik (kitsas, konkreetses, raamatupidamislikus mõistes) Majandusanalüütiline (laias, üldises, majandusteoreetilises mõistes) Graafiliselt saab tootmisfunktsiooni kujutada isokvantide abil. Isokvant e samatoodangu (samakoguse) joon kindla toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite kombinatsioonide geomeetriline koht. Isokvant näitab kahe tootmisteguri alternatiivseid kombinatsioone, et
Joonis 10.3 Teguritulu ja nõudluse elastsus Nüüd oletame, et nõudluskõver on D1. Sellisel juhul toob kaubeldava koguse vähenemine 2 ühikule kaasa hinna tõus 20 kroonini. See omakorda toob kaasa teguritulu suurenemise. 10.1 Tootmistegurite nõudlus Tootmistegurite nõudlus on tuletatud nõudlus. Tuletatud nõudlus tähendab, et nõudlus mingi tootmisteguri järele tuleneb vajadusest seda kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtte tuletatud nõudlus tootmissisenditele sõltub selle ettevõtte tehnoloogilistest piirangutest ja turu piirangutest ja ettevõtte eesmärkidest. Meie käsitluses on ettevõtte eesmärgiks kasumi maksimeerimine. Maksimaalse kasumi teenimiseks peab ettevõte vastama küsimustele, et mida toota ja kuidas toota. Need valikud mõjutavad ettevõtte nõudlust tootmissisenditele. Lühiajaliselt moodustavad ettevõtte tootmissisendid kaks gruppi: fikseeritud sisendid ja muutuvsisendid.
muutuvad lõppude lõpuks jäätmeiks või saasteks, võrdub praegune ressursi ammutamise tase tulevase saaste ja jäätmete tasemega. Seega võimaldab ammutatud loodusressursi maksustamine ennetada materjalide muundumist jäätmeteks ja saasteks. Antud juhul oleks tegemist ka nn loodusvarade kasutusmaksudega ja mitte ainult ammutamismaksudega. Poolt- ja vastuargumendid antud maksu puhul on sarnased eelpool toodud nn väljundimaksudega. Maksusid, mida rakendatakse tootmissisenditele nende jaotamise hetkel või kohas, on suure tõenäosusega odavam administreerida, võrreldes saastetasude administreerimisega. Üldisel tasandil on tegemist kompromissiga nn ülekandekulude ja maksutasemete vahel, mis kajastaks saaste vähendamise piirkulu. Seega võib sisendi maksustamisele suunatud süsteem kujuneda tõhusamaks kui emissioonidele suunatud maksusüsteem. Tuleb märkida, et sisendi maksustamine