Mikro- ja makroökonoomika põhikursus Ressursid: Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus: On olemasolevate majandustingmuste ja rakendatava poliitika ning nende mõju teaduslik analüüs Normatiivne majandusteadus:On majandusanalüüs või diskussioon, mille käigus otsustatakse
Turg on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turul osalejad suhtlevad teisel kohal olev valik kirjeldab esikohal oleva ostu loobumis kulu. Majandust saab ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused. Ressursid on kõik kokkuvõtta 3 kõsimusega: -mida toota? –Kuidas toota? –kellele toota? Ettevõtlikuse tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside tugisambad –eraomand –hinnasüsteem –turukonkurents –ettevõtlikus. hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital, informatsioon ja ettevõtlikkus. Aktiivsed: Käsumajandus on majandus, milles: -riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tööjõud, ettevõtlikus. Passivsed: maavarad, kapital ja info
teenuseid(hüviseid); - ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk - saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit; - riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Ressurss kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks.: - maa/loodusressursid see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab; - töö füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks; - kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Majanduse põhiküsimused: - mida toota? - kuidas toota? - kellele toota?
teinud enne neid, nind enamik kaupu toodetakse ja tarbitakse kohapeal. · Maa Loodusressursid (haritav maa, mineraalid, õlimaardlad, mersad, vesi), mida võb hüviste tootmiseks kasutada · Töö Inimese kehalised ja vaimsed võimed, mida kasutatakse tootmisprotsessis · Kapital-kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid. Luuakse varasema majandustegevuse käigus · Majanduskasv reaalne SKP inimese kohta suureneb pikaajaliselt · Ressursid kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks · Tootmisvõimaluste kõver joon, mis graafiliselt näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majanduses võib toota, kui kasutatakse kõiki kättesaadavaid ressursse ja olemasolevat tehnoloogiat · Alternatiivhüvis · Asendusefekt hüvis muutub teiste sarnaste hüvitsega võrreldes odavamaks · Inferioorne hüvis Hüviste nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulekud suurenevad
Turuhinnaks nimetatakse hinda, mille puhul nõudlus ja pakkumine on turul võrdsed 11. Mida tähendab defitsiit ja sufitsiit? Defitsiit-puudujääk: kujuneb olukorras, kus nõudlus on pakkumisest suurem Sufitsiit-ülejääk: tekib olukorras, kus pakkumine on suurem kui nõudlus 12. Mida tähendab alternatiivkulu? Alternatiivkulu ehk loobumiskulu on saamata jäänud tulu parimast kasutamata jäänud võimalusest 13. Mida tähendab ressurss? Ressurss on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamiseks 14. Mis on taastuvad loodusressursid? Loodusvarad, mis on võimelised taastuma (vesi, õhk, muld, taimed, loomad, puit) 15. Mis on taastumata loodusressursid? Loodusvarad, mida looduses juurde ei teki või tekib väga aeglaselt (maavarad nt kivisüsi, nafta, rauamaak, turvas) 16. Majanduse mõiste. Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike
Mikro- ja makroökonoomika põhikursus Ressursid: Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus: On olemasolevate majandustingmuste ja rakendatava poliitika ning nende mõju teaduslik analüüs Normatiivne majandusteadus:On majandusanalüüs või diskussioon, mille käigus otsustatakse
aspekti. 1.2 Tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Tootmisvõimaluste kõver langeb alati paremale. Tootmisvõimaluste raja sellist kuju tingib ressursside piiratus. Kui majandus asub tootmisvõimaluste rajal, siis tähendab see, et ressursid on täielikult kasutatud. Kasvavate alternatiivkulude seadus kasvavate alternatiivkuludega on tegemist vaid siis, kui tootmissisendid on mõeldud ühe kindla hüvise tootmiseks. Tootmisvõimaluste kõver illustreerib graafiliselt nappust, valikut ja alternatiivkulu. 1.3 Turg ja majandus Majanduse mikrotasandil on põhilisteks majandusliku valiku tegijateks kodumajapidamised ja ettevõtted. Kodumajapidamine inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid, mis puudutavad tarbimist ja säästmist. Seega on kodumajapidamised peamised tarbimisotsuste tegijad
vastaval töökohal, nt juristi või arsti kvalifikatsiooniga inimene ei tööta mingil muul töökohal) 3) Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 4) Vaadeldakse kahe kauba tootmist, nt tarbe- ja kapitalikauba. Kasvavate alternatiivklude seadus mida suurem on hüvise tootmismaht, seda suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda, et antud hüvise tootmiskogust suurendada kehtib vaid, kui tootmissisendid on mõeldud ühe kindla hüvise tootmiseks. Kui on tegemist ressurssiga, mida saab kasutada mitme hüvise tootmiseks, on TVK sirgjoon ja alternatiivkulud konstantsed. Seega võib öelda et TVK illustreerib graafiliselt, nappust, toodete valikut ja alternatiivkulu. 1.3 TURG JA MAJANDUS Lk 14 17 Turumajandus toimib erinevate majandusaegntide individuaalsete otsuste põhjal.
Erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate hinnataseme muutumist ja võimaldab võrrelda erinevate perioodide ressursside ja antud tehnoloogia korral näitab tootmisvõimaluste kõver majandustulemusi. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) antud ehk rada. Majanduses illustreerib see graafiliselt nappust, valikut ja riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul alternatiivkulu. Juhul kui tootmissisendid on mõeldud mingi kindla loodud lõpptarbimise kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisemajanduse hüvise tootmiseks, saab rääkida kasvavate alternatiivkulude seadusest. koguprodukt (SKP) antud riigis teatud perioodi (tavaliselt aasta) Nõudlus on suhe kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad jooksul loodud lõpptarbimise kaupade ja teenuste koguväärtus. soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta (c.p.)
KANBAN SÜSTEEM Kanban süsteem kasutab nn “kan” ja “ban “ kaarte, kus “kan” kaardid tähistavad tarnitud ja “ban” kaardid tootmisse läinud tooteid. Kanban on visuaalne kaubaohjesüsteem, mida juhitakse kaartide/saatelehtede ja konteinerite/kastide abil. - saatja toimetab vastuvõtjale materjale ainult siis, kui viimane neid vajab - vastuvõtja juures ei toimu ladustamist JIT (just-in-time) ehk täppisajastamine - tootmissisendid jõuavad kohale täpselt siis, kui neid tootmises vajatakse - eesmärgiks on tarne täpne ajastamine ja tähtsam aspekt on tarne usaldatavus Kättetoimetamise aeg koosneb järgmistest tööetappidest: tellimuse käsitlemise ajast komplekteerimise ajast transpordiajast kliendi kauba vastuvõtmise ajast eri pikkusega ooteaegadest etappide vahel Ajakasutuse jälgimine kogu väärtusahelas (turustuskanali järjestikused firmad
heaolu, et oleks kõht täis ja katus peakohal. Majandus on samastatav majanduseluga. . Selleks, et tulevik oleks kindlustatud, tuleb tegeleda äriga, mis on eesmärgipärane majanduslikku kasu, tulu taotlev ettevõttmine või tegevus. 3. Selgita tootmistegurite kasutamist, tootmist ja tootmise väljundeid ühe lihtsa näite abil. Illustreeri seoseid lihtsa joonise abil Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid on maa, töö, kapital, ettevõttlus jne. Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. *Maa kui ressursi alla kuulub põllumajanduslik maa, vesi(jõed, järved, mered), maavarad, mets, atmosfäär, kliima, ilmastik, maaomand tootmisüksuse rajamiseks. *Töö kui ressursi hulka loetakse inimeste vaimsed ja füüsiised jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmsitamiseks. *Kapital kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud
Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Firma aastatulu oli 55000 eurot ja majanduslik kasum on 2000 . Arvuta, kui suur on ettevõtte normaalkasum. 2 500 Iga ettevõtte raamatupidamine toob välja mis tahes toote valmistamiseks tehtud kogukulutused alljärgnevate komponentidena: Otsesed ja kaudsed kulud Isokvant on: Samakogusejoon(Tootmissisendid on teatud ulatuses üksteisega asendatavad. Seetõttu leidub küllaltki suur hulk tehniliselt efektiivseid tootmissisendite geomeetrilisi kombinatsioone. Neid väljendatakse isokvandiga e. samakogusejoonega.) Juhul kui tootmiseks kasutatakse n tükki erinevaid sisendeid, siis tootmisfunktsioon oleks: Q = f (X1, X2, ..., Xn), kus Q - toodangu kogus; X1, X2, ..., Xn sisendressursid Kahaneva piirtootluse seadust defineeritakse:
Eesmärk - saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit; - riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Majanduse põhiküsimused: - mida toota? - kuidas toota? - kellele toota? Ressurss kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks.: - maa/loodusressursid see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab; - töö füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks; - kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja
3. 4. : kasumit tootvateks : - kasumit mitte tootvateks - 3.Tootmissisendid, 4.Väljundid, inputs: maa, TOOT outputs: tööjõud, kapital, tarbeesemed, - teenused, info, informatsioon, saastus 5.1. (FIE), Proprietorship- ettevõtlus MINE ,
Nii kodumajapidamised kui firmad võivad finantsturgudelt võtta laenu, et finantseerida investeerimiskaupade ostusid. Avalik sektor, valitsus saab tulusid maksudest ning kasutab neid selleks, et teha kulutusi, see tähendab maksta ostetavate toodete ning teenuste eest. Igasuguse majanduse tootmise väljund ehk SKP sõltub esmajoones kahest tegurist: · kasutatavate tootmistegurite hulgast ning · võimest muuta tootmisprotsessi käigus tootmistegurid ehk tootmissisendid väljundiks. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse hüviste tootmisel. Kaks tähtsamat: tööjõud L´ , kapital ´ K Tehnoloogia määrab ära kui palju kogutoodangut saab valmistada etteantud kapitali ja tööjõu kogusega. Tootmisfunktsioon väljendab tehnoloogia mõju, mis näitab, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. Y=F(K,L) Konstantne mastaabiefekt kui tootmistegurite hulk suureneb mingi
236. Inflation .........................................................inflatsioon 237. Informal - ..........................................................mitteametlik 238. Infrastructure .................................................. infrastruktuur 239. Innovation ......................................................uuendus 240. Input markets .................................................teguriturud 241. Input of productions ......................................tootmissisendid 242. Inside information .........................................siseinfo 243. Insurance ........................................................kindlustus 244. Interdependent ...............................................vastastikku sõltuv 245. Interest rate ....................................................intressimäär 246. International affairs ......................................... rahvusvahelised suhted 247. International Labour Organization ...............
uus majandus majandusliku efektiivsuse tõus, mis seisneb tootlikkuse kasvus, tulude suurenemises, madalas tööpuuduses ja mõõdukas inflatsioonis ning mis on tehnoloogiliste muudatuste, ettevõtete tegevuse ja majanduspoliitika koosmõju tagajärg üldine tootlikkus igasuguse tootmismahu kasv, mis ei ole seotud tootmissisendite või mastaabiefektiga cobb-douglase funktsioon seos tootmissisendite ja tootmismahu vahel kirjeldav neoklassikaline funktsioon tootmissisendid tootmistegurid: 1) maa, 2) töö ja 3) kapital mastaabiefekt tootmismahu muutuse mõju tootmisefektiivsusele IKT info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mullioht uutesse majandusharudesse voolav kapital tõstab vastavate ettevõtete aktsia väärtuse kõrgemale selle reaalsest tasemest deindustraliseerimine majanduse üldine ja hõive struktuur liiguvad primaarsest ja sekundaarsest sektoris teenuste sektorisse ja uute teadmise loomisse
o Kaudsed kulud (hooned, opilaud) 3.Seose alusel tootmisega (funktsionaalselt) o Tootmiskulud (põhi- ja lisakulud ehk palgad, elekter, küte) o Tootmisvälised kulud (turunduskulud, üld- ja halduskulud) 15. Kulukõverad lühiperioodil ja pikal perioodil (graafik + selgitus) Lühiperiood-ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmise sisenditest ei ole muudetav Pikk periood- ajavahemik, mille vältel kõik tootmissisendid on muudetavad. Konspekti lk 19+20!!!! 16. Amortisatsiooni olemus. Amortisatsiooni jaotusmeetodid. Ülesanne Amortisatsioon ehk kapitali kustutuskulu on varade hankeväärtuse ühele aastale tulenev osa. Amortisatsioon on arvestuslik kulu ja see kantakse toodanguliigi kuludesse (omahinda) kaudseid meetodeid kasutades. Amortisatsioonide jaotusmeetodid: 1. Ühtlane ehk lineaarne amortisatsiooni jaotusmeetod. Iga-aastane amortisatsioon pn ühe suurune. Väärtusaluseks on vara maksumus
Tellimuspunkti meetod: Tellimus esitatakse siis, kui materjali laovaru langeb kriitilisele tasemele. Tellimusrütmi meetod: Tellimus esitatakse iga kuu kindlal kuupäeval. Tellimuse mahu määrab sel juhul olemasolev laoseis. 23) Tootmise organiseerimine ja tootmisfunktsioon. Tootmise organiseerimine: Olulised on järgmised küsimused: mida, kui palju ja kuidas toodetakse ja millise hinnaga seda pakutakse. Tootmisfunktsioon: Tootmise käigus muudetakse tootmissisendid väljunditeks. Tootmissisendeid on võimalik kasutada erinevates kombinatsioonides. Tootmisfunktsioon näitab tootmissisendite ja -väljundi omavahelist seost. Tema abil väljendatakse maksimaalse toodangu hulka, mida saab toota konkreetse sisendite kogusega. 24) Majanduslikud kulud ja kasumid. Tootmisprotsessi läbiviimine vajab materjale, tööjõudu, ruumide rentimist jne ning see on seotud kuludega. Kulu on kasutatud või loovutatud ressursside väärtus. Kasum on tulu ja kulude vahe.
ostujõuline nõudmine. Kuidas toota? - Majanduslikult mõtlev ettevõtja peab valima enda jaoks sobiva ressursside kombinatsiooni.Selline valik sõltub tootmisvahenditest ja nende hindadest. Kui on kasutada odavat tööjõudu, siis pole mõtet rakendada kallist tehnoloogiat. Kellele toota? - Igal ettevõtjal peab silme ees olema alati tarbija.Umbisikuline toode jääb tavaliselt müümata. 15. Millised ressursid on majanduskasvu aluseks? Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse ettevõtlustegevuseks. Ressursside hulka kuuluvad: maa, töö (jõud), kapital ja ettevõtlikkus. 6 16. Mida käsitleb ettevõtte majandusõpetus? Ettevõtte majandusõpetus käsitleb ettevõtte kulude ja tulude olemust, marketingteooriat, finantsjuhtimist, organisatsiooni ülessehituse põhimõtteid, ettevõtlusriskide hindamist ning strateegilise ja taktikalise planeeringuga äriplaani koostamist. 17
keskkonnakaitse inflatsioon sündivus patendikaitse regulatsioonid konkurentsi intressimäärad perekondade tootlikkuse tõus reguleerimine karakteristikud väliskaubanduse Sissetulekute tase elustiilimuutused uued tooted, reguleerimine materjalid, tootmissisendid töösuhteid tööpuuduse tase tarbijakaitse uurimus- ja reguleerivad liikumine arendustööde kulud seadused ja tase poliitiline valuuta stabiilsus vanuseline standardid stabiilsus koosseis riiklikud elanike säästud ja hariduslik koosseis subsiidiumid laenukoormus
64. Valuutaoptsioon Annab õiguse osta või müüa kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara kokkulepitud hinnaga. 20 Tehingu hind näitab kurssi, millega pank kohustub valuutat ostma või müüma, kui klient otsustab optsiooni kasutada. 65. Välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist PLUSSID Välisvaluuta eest ostetavad tootmissisendid odavnevad Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb Paljud importkaubad muutuvad odavamaks Suureneb tarbijate ostujõud Inflatsioonitempo alaneb MIINUSED Toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise DOKUMENDIMAKSED 66. Inkassoarveldus 21 Inkassoarvelduse puhul vahendab kontopidaja (nõudev kontopidaja) käsundiandja
3. Veenmine. Suuline veenmine on efektiivne, kui veenjat tajutakse usaldusväärse informatsiooniallikana, usutakse, et tal on vajalikud teadmised ja oskused hinnangu andmiseks. 4. Füsioloogiline seisund. Võistluseelset ärevust interpreeritakse sageli sooritushirmu märgina ning see võib tekitada eneses kahtlemist. 14 Sissejuhatus majandusõppesse 1) Mis on ressursid? Kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside hulka kuuluvad maa, töö, kapital ja ettevõtlikkus. 2) Millele tugineb turumajandus? Turumajanduse tugisambad on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. 3)Mis on raha? Mis tahes üldtunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. 4) Milline on riigi roll majanduses? majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide määratlemine ja kaitse
tootlikkusest, kuid millest omakorda sõltub majanduse tootlikkus? Mida saab valitsus selle heaks teha, et majanduse tootlikkust suurendada? 8) Tootmistegurite liigitus (4 tk) 1) Füüsiline kapital (kapital) suurem kogus võimaldab toota rohkem, kapital ise kui tootmistegevuse tulemus; 2) Inimkapital (tööjõud) teadmised ja oskused, mida töölised hangivad läbi hariduse, väljaõppe ning kogemuse; 3) Loodusvarad (taastuvad ja mittetaastuvad) looduse poolt pakutavad tootmissisendid nagu maa, jõed, maavarad; NB! kaubandus & Hollandi tõbi 4) Tehnoloogiline tase ühiskonna arusaam parimatest hüviste tootmise viisidest. 9) Tootmisfunktsiooni üldkuju ja graafiline esitus millest sõltub tootlikkus? Paneme lihtsa funktsioonina kirja firmateooriast tuttavad tootmistegurid kapitali ja tööjõu. Y = F (K, N) Y kogutoodang (SKP) K kapital (masinad, tehased, hooned, tarkvara) N tööjõud (hõivatud + töötud)
Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis ka mujal, mitte ainult äritegevuses. Ettevõtlik saab olla nii koolis, kodus, kodukoha ühistegemistes ja ka isiklikus elus. Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside hulka kuuluvad maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus 4 ERINEVAD MAJANDUSSÜSTEEMID Riigi majanduslik areng ja heaolu sõltub sellest, kuidas erinevad majandustegevuses osalejad piiratud ressursside tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota?, kuidas toota? kellele toota? Erinevates majandussüsteemides on lahendused erinevad
langustrendi - kui 2007. aastal oli tootmise mahuindeksi kasv 0,4% 2006. aastaga võrreldes, siis 2008. aastal oli langus 16,4 % eelneva aastaga võrreldes. Kõige olulisem keemiatööstuse olukorda iseloomustav näitaja on tootmismahtude indeks - 2009. aasta I poolaasta statistika järgi on keemiatööstus tootmismahtudelt langenud 2003. aasta I poolaasta tasemele ehk loovutanud tervelt 48%. Kui tooraine hinnatõus, seoses nõudluse vähenemisega on stabiliseerunud, siis muud tootmissisendid on püsivalt järjest kallinevad, põhjustatuna harmoniseeritavast ELi seadusandlusest ning meie seadustest tulenevatest karmistuvatest nõuetest. Keskkonnatasude ja ressursimaksude tõus, elektrienergia kallinemine aastal 2010 seoses turgude avanemisega. (Meybaum, H., 2009) EL uus kemikaalipoliitika REACH on muret tekitav Eesti keemiatööstusele, kes on läbinud ellujäämiskursused, olles hetkel kasvufaasis. Kui REACH hakkab mõjutama negatiivselt
tarnimisega teisel tööpäeval) ja valuutaarbitraazi tehingud (välisvaluuta ostmine-müümine eesmärgiga saada kasumit vahetuskursi erinevustest erinevatel turgudel). 39.Valuutaoptsiooni mõiste. Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja otsiooni omanik. 40.Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates? Plussid: välisvaluuta eest ostetavad tootmissisendid odavnevad, Eesti ettevõtete konkurentsivõime selle tagajärjel tõenäoliselt paraneb; Paljud importkaubad muutuvad odavamaks, mis toob kaasa tarbijate ostujüu suurenemise; inflatsioonitempo alaneb ning hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele. Miinused: Toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise, Idaturgudele eksportivate ja idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb (võib kaasa
regulatsioonid Konkurentsi Intressimäärad Perekondade Tootlikkuse tõus reguleerimine karakteristikud Väliskaubanduse Sissetulekute tase Elustiilimuutused Uued tooted, materjalid reguleerimine tootmissisendid Töösuhteid Valuuta stabiilsus Tarbijakaitse liikumine Uurimis- ja arendustöö reguleerivad seadused kulud ja tase Poliitiline stabiilsus Elanike säästud ja Vanuseline koosseis Standardid laenukoormus Riiklikud subsiidiumid Eelarve tasakaal Hariduslik koosseis jms
optsiooni omanikule ÕIGUSE, kuid mitte kohustuse, osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul selle kuupäevani. 74. Millised on välisvaluuta odavnemise (kallinemise) plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates? Plussid: välisvaluuta eest ostetavad tootmissisendid odavnevad, Eesti ettevõtete konkurentsivõime selle tagajärjel tõenäoliselt paraneb; Paljud importkaubad muutuvad odavamaks, mis toob kaasa tarbijate ostujüu suurenemise; inflatsioonitempo alaneb ning hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele. Miinused: Toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise, Idaturgudele eksportivate ja idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete
See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta ehk 0-hinnaga. Alljärgnevalt tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus. Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus. Joonis 1. Maa kui ressurss. PÕLLUMAJANDUSLIK MAA VESI (näiteks JÕED, JÄRVED, MERED) MAAVARAD (näiteks nafta, põlevkivi jne.) MAA METS ATMOSFÄÄR, KLIIMA, ILMASTIK
vahetuskursside erinevustest. 72. Forwardtehingu olemus Forwardtehingu puhul ostetakse/müüakse kindel kogus üht valuutat teise vastu kindlaksmääratud kursiga kokkulepitud päeval tulevikus. 73.Valuutaoptsiooni mõiste Valuutaoptsioon kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik. 74. Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates? Plussid: välisvaluuta eest ostetavad tootmissisendid odavnevad, Eesti ettevõtete konkurentsivõime selle tagajärjel tõenäoliselt paraneb. Paljud importkaubad muutuvad odavamaks, mis toob kaasa tarbijate ostujõu suurenemise. Inflatsioonitempo alaneb ning hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele. Miinused: Toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise. Idaturgudele eksportivate ja idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb (võib kaasa tuua töötajate vallandamisi)
väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. Seda kokkulepitud kurssi, millega on optsiooni omanikul õigus tehingut sooritada nimetatakse täitmishinnaks. 33. Millised on välisvaluuta (ntUSD) odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates? USD odavnemise plussid: 1) USD eest ostetavad tootmissisendid odavnevad, Eesti ettevõtete konkurentsivõime selle tagajärjel tõenäoliselt paraneb; 2) Paljud importkaubad muutuvad odavamaks, mis toob kaasa tarbijate ostujõu suurenemise; 3) Inflatsioonitempo alaneb ning hinnasurnve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele. 4) Krooni kallinemise soodsat mõju välisinvesteeringutele võib tõlgendada mitmeti. USD odavnemise miinused: 1) toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise;
regulatsioonid perekondade karakteristikud Väliskaubanduse Intressimäärad Elustiilimuutused Tootlikkuse tõus reguleerimine Töösuhteid Sissetulekute tase Tarbijakaitse Uued tooted, reguleerivad liikumine materjalid, seadused tootmissisendid Poliitiline stabiilsus Tööpuuduse tase Hariduslik koosseis, Uurimis-ja arendus- kutseoskustega tööde kulud ja tase tööjõu olemasolu Riiklikud Valuuta stabiilsus Rahvuslik koosseis subsiidiumid Seadusandluse areng Elanike säästud ja Eetilised laenukoormus tõekspidamised, religioon
nappivad. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta ehk 0-hinnaga. Alljärgnevalt tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus. Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse ETTEVÕTLUSTEGEVUSEKS - kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus. 2 Joonis 1. Maa kui ressurss. PÕLLUMAJANDUSLIK MAA VESI (näiteks JÕED, JÄRVED, MERED) MAAVARAD (näiteks nafta, põlevkivi jne.) MAA
kui palju tööd (tööjõudu) nende masinate teenindamisel rakendada). Sisenditegurite ülesandeks on anda olemasolevate tehnoloogiate baasil tootmisprotsessi väljundina toodangut. Tootmistegurid e tootmisfaktorid (factors, factors of production) on hüviste tootmisel kasutatavad (tootlikud) ressursid; tootmise sisendid, mis on vajalikud väljundi (toodete või teenuste) saamiseks. Tootmistegurid on toodangu valmistamisel ja teenuste osutamisel kasutatavad vahendid e tootmissisendid (esmajoones maa, töö ja kapital). Klassikalises ja neoklassikalises majandusteaduses rühmitatakse tootmistegurid traditsiooniliselt kolme suurde rühma: 1) maa (hõlmab kõike loodusest saadavat, eelkõige maad ja loodusvarasid, sh toorainet); 2) töö(-jõud); 3) kapital; kusjuures mõned käsitlused on lisanud eraldi rühma(de)na ka 4) ettevõtluse (ettevõtlikkuse) e ettevõtja töö; 5) tehnoloogia ja/või informatsioon.
seetõttu, et ei ole piisavalt vabalt saadavaid ressursse kõigi nende hüviste valmistamiseks, mida ühiskonnas soovitakse tarbida. Lihtsustatud skeemina: piiratud (tootlikud) ressursid piiratud hüvisedpiiramatud vajadused. 5 Tootmistegurid e tootmisfaktorid on toodangu valmistamisel ja teenuste osutamisel kasutatavad vahendid e tootmissisendid (esmajoones maa, töö ja kapital). Tootmise sisendid e sisendtegur e sisendressurss- need on tegurid (kapital, tööjõud, materjal, energia jt), millede poolt osutatud teenused võimaldavad toota hüviseid. Maa on üks kolmest põhilisest tootmistegurist, mis esindab laiemas tähenduses kogu loodust ja selle mõju tootmisele. Töö e tööjõud on üks kolmest põhilisest tootmistegurist (inimressurss), mis
Rahvusvaheline majandusolukord, nt:tähtsamate majanduspartnerite majanduslik olukord,valuutakursid,inflatsioon,sissetulekute tase,välisinvesteeringute mahud ja suunadSotsiaalsed (ka demograafilised, kultuurilised) tegurid · Tehnoloogilised tegurid- Uued tehnoloogiad, Leiutised, Patendi jm intellektuaalse omandi kaitse Tootlikkuse tõus, Tehnoloogiate ja tootmisvõimsuste vananemine, Uued tooted, materjalid, tootmissisendid, Uurimis- ja arendustööde kulud ja tase, Innovatsioonipotentsiaal, Standardid, Informatsioon ja kommunikatsioon · Juriidilised tegurid- Kehtiv seadusandlus koduturul, Oodatavad seadusemuudatused, Euroopa Liidu jm rahvusvahelised regulatsioonid, Erinevad kontrolliorganid ja -protsessid, nt: - tarbijakaitse, -töösuhete reguleerimine, -konkurentsi reguleerimine Tegevusalade eriregulatsioonid o Looduskeskkonnast tulenevad tegurid-Ökoloogia, Keskkonnaküsimused:
ostmiseks. Investeeringud (I) on firmade kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele ehk tootmisvahenditele ja kaubavarudele. Siia kuuluvad ka kodumajapidamiste kulutused uue eluaseme soetamiseks. Investeeringute komponendid: 1. äriinvesteeringud (kulutused tootmisvahendite soetamiseks); 2. elamuinvesteeringud; 3. investeeringud varudesse ehk reservidesse. Varud on ettevõtete omatoodang ja tootmissisendid laos. Avaliku sektori kulutused (G) sisaldavad avaliku sektori kulutusi kaupade ja teenuste ostuks. Tulusiirded on maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, firmadele ja avaliku sektori teistele institutsioonidele. Kuna nad pole otseselt seotud hüviste ostmisega, vaid kujutavad endast tulu ümberjaotamist, siis neid avaliku sektori kulutuste alla EI lülitata. Netoeksport (XM) on välismaalaste kulutused kodumaistele hüvistele (eksport, X), miinus kodumaiste tarbijate,
väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. Seda kokkulepitud kurssi, millega on optsiooni omanikul õigus tehingut sooritada nimetatakse täitmishinnaks. 40. Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates? USD odavnemise plussid: 1)USD eest ostetavad tootmissisendid odavnevad, Eesti ettevõtete konkurentsivõime selle tagajärjel tõenäoliselt paraneb; 2)Paljud importkaubad muutuvad odavamaks, mis toob kaasa tarbijate ostujõu suurenemise; 3)Inflatsioonitempo alaneb ning hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele. USD odavnemise miinused: 1)toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise; 2)Idaturgudele eksportivate ja/või idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb
Rahvusvaheline majandusolukord, nt:tähtsamate majanduspartnerite majanduslik olukord,valuutakursid,inflatsioon,sissetulekute tase,välisinvesteeringute mahud ja suunadSotsiaalsed (ka demograafilised, kultuurilised) tegurid · Tehnoloogilised tegurid- Uued tehnoloogiad, Leiutised, Patendi jm intellektuaalse omandi kaitse Tootlikkuse tõus, Tehnoloogiate ja tootmisvõimsuste vananemine, Uued tooted, materjalid, tootmissisendid, Uurimis- ja arendustööde kulud ja tase, Innovatsioonipotentsiaal, Standardid, Informatsioon ja kommunikatsioon · Juriidilised tegurid- Kehtiv seadusandlus koduturul, Oodatavad seadusemuudatused, Euroopa Liidu jm rahvusvahelised regulatsioonid, Erinevad kontrolliorganid ja -protsessid, nt: - tarbijakaitse, -töösuhete reguleerimine, -konkurentsi reguleerimine Tegevusalade eriregulatsioonid o Looduskeskkonnast tulenevad tegurid-Ökoloogia, Keskkonnaküsimused:
ettevõtteid, kellede tõttu tulud vähenevad. 4 tegurit, mis mõjutavad konkurentsieelist mingis tegevusharus: t x Konkurentsitihedus x Kohalik nõudlus x Konkurentsitihedus toetavates ja seotud tegevusharudes tegevusharu x Tootmissisendid (põhi- ja lisategurid) 13.. Mis on peamised põhjused strateegiliste liitude sõlmimiseks? s eks? Tooge näiteid! Doz ja Hamel on juhtinud tähelepanu sellele, et ettevõteettevõte peab tegema kolme asja, et täielikult rakenda rakendada globaalset positsiooni väärtuse loomiseks: x Saavutama globaalselt kriitilise massi
MRP – (vahel kasutatakse ka lühendit MRP I ) on arvutipõhine tootmise ja varude kontrolli süsteem, mille ülesandeks on varude vähendamine, hoides samas tootmisprotsessis piisavat materjalivaru . MRP põhimõte lähtub eeldusest et et kui on teada millist lõpptoodet toota siis on ka teada kui palju on tarvis selle lõpptoote tootmiseks materjale ja komponente. Teoreetiliselt ei ole materjali reservvaruseid tarvis kui lõpptoodete hulk ja tootmise ajakava on teada – sissetulnud tootmissisendid võetakse kohe tootmisprotsessis kasutusele. Sissetulevate materjalivoogude täpne ajastamine vastavalt tootmisplaanile on materjalivajaduse plaanimissüsteemide aluseks. MRP-süsteem on peamine plaanimisvahend tarneahela juhtimiseks , ühendades ostmise tootmisetegevuste või materjalide haldamise funktsiooniga. MRP määrab kindlaks : 17
sagedamini analüüsitakse bilanssi, mis annab ülevaate ettevõtte varade paigutamisest ja nende moodustamise allikatest rahalises väljenduses kindlal kuupäeval. Bilanss koosneb aktiva ja passiva poolest, esimene näitab varade suurust ja teine moodustamise allikaid. Passiva poolel on omavahendid, aga tavaliselt ka võõrvahendid, mis on sisuliselt laenud kas teistelt ettevõtetelt või pankadelt. Tootmisfunktsioon Tootmise käigus muudetakse tootmissisendid väljunditeks. Tootmissisendeid on võimalik kasutada erinevates kombinatsioonides. Tootmisfunktsioon näitab tootmissisendite ja -väljundi omavahelist seost. Tema abil väljendatakse maksimaalse toodangu hulka, mida saab toota konkreetse sisendite kogusega. Matemaatiliselt väljendatakse: Q = f (X1, X2,X3…Xn), või lihtsustatult Q = f (K, L), Kus sulgudes on erinevad tootmissisendid. K ja L on vastavalt kapital ja töö.
See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta ehk 0-hinnaga. Alljärgnevalt tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus. Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse ETTEVÕTLUSTEGEVUSEKS - kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus. Joonis 1. Maa kui ressurss. Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele
kapitaliintensiivseks tehnoloogiaks. Tootmistehnoloogiat mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta nimetatakse tööintensiivseks tehnoloogiaks. Tootmisfunktsioon kirjeldab toodangu hulka mida on võimalik toota kombineerides erinevates kogustes tööd ja kapitali. Töö ja kapitali asendamise piirmäära defineeritakse kui kapitali koguse vähenemist töö koguse ühe ühikulisel suurenemisel nii, et tootmismaht ei muutuks. Seega on tootmissisendid teatud ulatuses üksteisega asendatavad. Järelikult leidub piisavalt suur hulk tehniliselt efektiivseid tootmissisendite kombinatsioone mille puhul tootmismaht ei muutu. Graafiliselt väljendatakse neid kombinatsioone isokvandiga. Isokvant on antud toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht (vt. Joonis 7.1). Kapital 4 3
Globaalse tarneahelaga seonduvate riskide vähendamiseks kaalutakse järgmiste abinõude rakendamist: Kontinentaalne tarneahel Globaalsete firmade arengustrateegiates on kasutusele võetud uus mõiste – kontinentaalne hankemudel, mille rakendamisel hanked toimuvad samast regioonist, kus toimub tarbimine. Globaalne tarnekett jagatakse mitmeks peamisi tarbijaturge katvaks autonoomseks tarneketiks, mille puhul Põhja-Ameerikas turustatavad kaubad toodetakse ning tootmissisendid hangitakse Põhja-Ameerikast, Euroopa turule toodavad kaubad toodetakse ja hangitakse Euroopast jne. Strateegiliste turvavarude loomine Kõrgenenud tarneriskide tingimustes kindlustab see abinõu tarneahela funktsioneerimise ehkki väiksema majandusliku efektiivsusega. Samas kasvab keerukate tarneahela juhtimise 34 tarkvaralahenduste otsimine, mis peaksid võimaldama kõikehaaravat ülevaadet tarneahela
Eelarve tasakaal Välisriikide majandusolukord Sissetulekute kihistumine Regionaalse majandusarengu eripärad Sotsiaalne keskkond: Elanike arvukuse muutumine Sündivus Perekondade karakteristikud Elustiilimuutused Tarbijakaitse liikumine Vanuseline koosseis Hariduslik koosseis Rahvuslik koosseis Migratsioon Eetilised hoiakud Sotsiaalsed programmid Tehnoloogiline keskkond: Uued tehnoloogiad Patendikaitse Tootlikkuse tõus Uued tooted, materjalid, tootmissisendid Uurimis- ja arendustööde kulud ja tase Standardid Tegevusharu olukorra analüüs Eesmärgiks on hinnata haru atraktiivsust ja tegevuskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Tuleb keskenduda tegevusharule, mitte kindlale ettevõttele. 15 Tegevusharu olukorra analüüsimeetodid: Tegevusharu majanduslike iseärasuste väljatoomine Konkurentsijõudude hindamine
tatakse uute toodete või teenuste valmistamiseks. Raha iseenesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahen- did (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste Ressursid on kõik valmistamisel. tootmissisendid, Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest mida kasutatakse just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on kaupade ja teenuste tootmiseks hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse
Kvaliteedipoliitika ideed peaksid suunama juhtkonda regulaarsele kvaliteediparendamisele, mitte määrama vaid üht sammu aktsepteeritava tasemeni. Selleks tuleks juhtkonnal kõigepealt teostada mõned vajalikud sammud: Kvaliteedialase tegevuse koordineerimiseks organisatsiooni struktuuri kehtestamine; Tarbija vajaduste kindlakstegemine; Ettevõtte võimaluste hindamine rahuldada ökonoomselt tarbija vajadusi; Kindlustada, et tootmissisendid vastaksid eeldatavale kvaliteeditasemele; Kontsentreeruda pigem vigu ennetavale kui vigade avastamisfilosoofiale; Koolitada töötajaid kvaliteediparendamiseks Edu ettevõtte tegevuse efektiivsemaks muutmisel sõltub suuresti sellest, kui tõsiselt suhtutakse ettevõttes kvaliteeti. Kuigi vastutus kvaliteedijuhtimistegevuste organiseerimise ja süsteemi üldise toimimise eest lasub kvaliteedijuhil, on ettevõtte iga töötaja samuti vastutav
· 10 · 60 · 20 · 52 · 30 · 38 · 40 · 0 o Liikumisel piki TVK alla alternatiivkulu kasvab. · Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Kasvavate alternatiivkuludega on tegemist siis, kui tootmissisendid on mõeldud ühe kindla hüvise tootmiseks. o Kuid on olemas ka sellised ressursis, mida saab kasutada mitmesuguste hüviste tootmiseks. Sel juhul alternatiivkulud on konstantsed. Sel juhul on TVK sirgjoon. o Punktid, mis asuvad väljaspool kõverat (paremal), pole ressursside olemasoleva mahu korral kättesaadavad. · Tehnoloogia täiustamine ja ressursside suurendamine toovad kaasa majanduskasvu, sest
annaabi.ee 
