Valgevene põhiliseks plussiks on soodne geograafiline asend, Lisaks 21. sajandi alguse poliitiline ja majanduslik stabiilsus, üsna hästi säilinud tootmissektor, kvalifitseeritud ja odav tööjõud ning suhteliselt madal kuritegevuse määr. Pindala on 207 600 km2 2009. aasta 1. jaanuari seisuga oli rahvaarv 9 671 400 inimest. Tihedus on 47 in/km2 kohta Keskmine eluiga on 70,2 aastat Sündimus on 9,7, imikusuremus on 6,4 72% rahvastikust räägib vene keeles Suurimad linnad on Minsk, Brest, Homiel, Hrodna, Mahilou ja Viciebsk. Valgevene majanduse peamine haru on tööstus, peamiselt masinatööstus,
Primary sector-esmane sector, põllumajandus Secondary sector-teisene sector Industrial sector- tööstuslik sector e secondary Service sector- teenindussektor e tertiary Private sector-erasektor Public sector-avalik sector The gap between the salaries-palgalõhe Corporate sector Financial sector Personal sector Can be divided into – jagatakse Concentrate in – konsentreeruvad Doubled- kahekordistunud Over the last 5 years –viimase 5 a jooksul In the days- sel ajal kui Productive sector-tootmissektor Goods that are required by the productive sector-kaubad mida on vaja tootmissektorile Made to be sold-tehtud ära müümiseks Money can be exchanged for doods and services. Tõlgi eesti keelest Machinery hire-masinate rent Pig farming-seakasvatus Catering-toitlustamine Insurance-kindlustus Car production-autode tootmine Coal mining-söekaevandus Oil drilling-nafta puurimine Graphic design-gr.disain Supply of water-veevaru Ship building House building Forestry-metsandus Computer programming
astudes vaid infoühiskonna idee kriitikale, luua uus kontseptsioon, mis on sisulisem ja vettpidavam. 15. D. Bell ja postindustriaalse ühiskonna tulek. Eristab ühiskondade arengus kolme perioodi: Eelindustriaalsest (või agraarsest) ühiskonnast, kus peamiseks sissetulekuallikaks ja ühiskondliku jõukuse aluseks on põllumajanduses toodetav. Industriaalne ühiskond seostub masinate tulekuga. Sissetulekuallikaks ja põhiliseks tööandjaks on tootmissektor. Postindustriaalset ehk infoühiskonna ajajärku iseloomustab teenindussektori osakaalu tõus ning info ja teadmiste olulisus majanduslikku kasvu taastootmises. Kolm revolutsioonilist muutust - aurujõu, elektri ja infotehnoloogia kasutuselevõtt - viivadki postindustriaalse ühiskonna tekkimiseni. 16. M. Castells ja võrguühiskond. Castells vaatleb tänapäevase ühiskonna kolme mõõdet: tootmist, võimu ja kogemust.
15. D. Bell ja postindustriaalse (pärast raksetööstus) ühiskonna tulek. Eristab ühiskondade arengus kolm perioodi: eelindustriaalsest (või põllumajanduslik ühiskond- agraarsest) ühiskond, kus peamiseks sissetulekuallikaks ja ühiskondliku jõukuse aluseks on põllumajanduses toodetav; Industriaalne ühiskond seostub masinate tulekuga. Industriaalühiskonda iseloomustab see, et sissetulekuallikaks ja põhiliseks tööandjaks on tootmissektor. Postindustriaalse ajajärku iseloomustab teenindussektori osakaalu tõus ning info ja teadmiste olulisus majanduslikku kasvu taastootmises. Bell näeb iseloomustab postindustriaalset ühiskonda kaks olulist struktuurset muutust, mis seisnevad teoreetiliste teadmiste tähtsuse kasvus nii tootmises kui ka poliitiliste otsuste tegemises ja majanduse iseloomu muutumisest tootmisest teenindamise suunas, seda
sissetulekuallikaks ja ühiskondliku jõukuse aluseks on põllumajanduses toodetav. - Industriaalne ühiskond seostub masinate tulekuga. Industriaalrevolutsiooniks nimetatakse 1750-1830ndatel Suurbritannias toimunud muutusi. Industriaalühiskonda iseloomustab see, et sissetulekuallikaks ja põhiliseks tööandjaks on tootmissektor. - Postindustriaalset ajajärku on raske seostada konkreetsete tehnoloogiate levikuga või muutustega ühiskonnakorralduses. Ajajärku iseloomustab teenindussektori osakaalu tõus ning info ja teadmiste olulisus majanduslikku kasvu taastootmises. Belli järgi toimub industriaalühiskonna sees kolm revolutsioonilist muutust,
tekstiile. Kreekal on väiksemahuline raua- ja terasetööstus ning oma laevatööstus. Kõrgtehnoloogia ja masinate tootmine moodustab sektorist üha suurema osa. Kuigi valitsus kontrollib teatud tööstusharusid, näiteks elektri tootmine ja nafta rafineerimine, on ettevõtted enamjaolt eraomandis. Metallitööstus ja masina ehitus on arenevad tööstusharud, mis eelkõige proovivad kasutada kodumaist toorainet. Tootmissektor on nõrk ja peamiselt tugineb traditsioonilistele tekstiili-, tsemendi- ja toidutööstusele. Metallitööstus peaaegu, et puudub. Tööstused on väga algelised ja need on toetatud täielikult vaid impordile. Tööstus on koondunud Ateena piirkonda, kus on palju tööjõudu ning suurim tarbijaskond. Suurima osa tööstuslikust impordist moodustavad masinad, transpordi varustus, kütused, kemikaalid. Ekspordi moodustavad söök, jook, nafta tooted, tekstiilid. 2011. aasta
naftatööstus, sest selle sektori ebatavaliselt kõge väärtus (325 865 eurot) ei ole Venemaa tööstuse üldist taset arvestades kindlasti esinduslik. Antud joonise puhul tasub esile tuua puidu ja puidutoodete väga madalat lisaväärtuse taset ning üsna keskmist lisaväärtust puidumassi ja paberi sektoris (sisaldab ka trükkimist ja kirjastamist) võrreldes teiste kapitalimahukate tööstussektoritega nagu masinaehitus, elektroonikatööstus ja transpordivahendite tootmissektor. Joonis 2.1 Lisaväärtus töölise kohta erinevates tööstussektorites (EUR) 6 Allikas: Rosstat, ILO, 2007 1. Toidukaubad, joogid ja tubakas 2. Tekstiil 3. Puit ja puidukaubad 4. Puidumass ja paber 5. Kemikaalid ja kodukeemia 6. Mittemetall-mineraaltooted 7. Metall, metallfabrikaadid 8. Masinad ja -osad 9. Elektri-, elektroonika- ja optikatööstusseadmed 10. Transpordivahendite osad
toodetav. Industriaalne ühiskond seostub masinate tulekuga. Industriaalrevolutsiooniks nimetatakse 1750-1830ndatel Suurbritannias toimunud muutusi, kuid kuigi näib, et tagantjärgi on lihtsam selliseid sündmusi dateerida, on ka industriaalrevolutsiooni dateeritud väga erinevalt ja erinevatest tehnoloogilistest murrangutest lähtuvalt. Industriaalühiskonda iseloomustab see, et sissetulekuallikaks ja põhiliseks tööandjaks on tootmissektor. Postindustriaalse ajajärgu identifitseerimisega on veelgi raskem, sest seda on raske seostada konkreetsete tehnoloogiate levikuga või muutustega ühiskonnakorralduses. Ajajärku iseloomustab teenindussektori osakaalu TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon tõus ning info ja teadmiste olulisus majanduslikku kasvu taastootmises. Bell näeb iseloomustab postindustriaalset ühiskonda kaks olulist struktuurset muutust, mis seisnevad teoreetiliste teadmiste tähtsuse
koguproduktist (SKT-st) kuluma teadus- ja arendustegevustele. IKT sektor aga mängib suurt rolli selle eesmärgi saavutamises. Nimelt 2007. aastal tehti 25% kogu Euroopa Liidu erasektori tehtavatest arendus- ja uurimuskulutustest IKT sektoris ning kogu Euroopa Liidu erasektori arendus- ja uurimustöötajatest 32,4% töötab IKT sektoris. (Trulea et al 2010: 13) Viimasel aastakümnel kasvas IKT teenindussektor Euroopa Liidus märgatavalt. Samal ajal kahanes IKT tootmissektor. See tähendab, et IKT sektoris teenindussektor tähtsustus. Arvutiteenindus- ja tarkvarasektoris oli kõige suurem uurimuslikkuse ja arenduse osakaal võrreldes teiste IKT alasektoritega, näiteks telekomi-, multimeedia- ja komponentidesektoriga. Seoses IKT teeninduse- ja tarkvarasektori suure arenduse osakaaluga võib prognoosida, et ka tulevikus muutuvad need sektorid Euroopa Liidus järjest tähtsamateks. (Trulea et al 2010: 124)