Tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimisekasvu(vaja oli elanike sissetulekuid suurendada). Roosevelt tõstis makse ja suurendas ka ühendriikide riigivõlga. Roosevelti algatatud reformid: tööstuse elavdamiseks asus riik rohkem toetama töökohtade loomist. Kehtestati seadusega miinimumtöötasu ja tööpäeva max pikkus. Suurendati ametiühingute õigusi. Hakati hoolitsema abivajajate eest. Regul põllumajandust(tootmispiirangud kehtestati). Riigi kontroll panganduse üle. 1933 hakkas USA kriisist üle saama, rahvas luges Roosevelti meheks, kes tõstis ühendriigid taas jalule. Välispoliitikas ajasid ühendriigid isolatsionismipoliitikat e püüdsid maailma toimuvast eemal hoida. Inglismaa- väljus l MS võitjana, aga kaotas maailmas juhitava koha(läks usale). Ingl osa maailma majanduses kahanes. Raskeks muutus olukord traditsioonilistes tööstusharudes.
1932. aastal valiti presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kes lubas USA kriisist välja viia Roosevelti reformikava sai nimeks New Deal ehk uus kurss riik asus toetama uute töökohtade loomist hakati organiseerima hädaabitöid kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, makstes abiraha ja toetusi riiklikult hakati reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud kehtestati riigi kontroll panganduse üle 1933. aastal hakkasid Ameerika Ühendriigid kriisist üle saama Rahvas luges seda Roosevelti teeneks Ta valiti veel kahel korral USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt INGLISMAA Esimese maailmasõja tulemusena kaotas Inglismaa maailmas juhtiva koha, mis läks USA kätte Peamiseks probleemiks kujunes aeglane üleminek uutele tehnoloogiatele Eriti raskeks muutus
Dawesi plaan-Ameerika Ühendriikide rahandusminister andis loa pikendada sakslaste maksetähtaegu, ning andis neile laenu, mis aitaks majanduskriisist väljuda. Maffia- organiseeritud kuritegevus, Ühendriikides hakkas tegutsema peale kuiva seaduse vastu võtmist. Uus kurss- Roosevelti reformikava, lubas tuua maa majanduskriisist välja, riigi rohkema sekkumisega,tõstis makse, riik toetas uute töökohtade loomist, kehtestati miinimumtöötasu, abirahad, kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominioonid sise-kui ka välispoliitiliselt suveräänseks Briti Rahvaste Ühendus- 1931, pani Westminsteri statuur aluse sellele ühendusele. Rahvarinne- koostöö kodanlike erakondadega, sellele ideele panid aluse prantsue kommunistid ja sotsialistid. Stabiliseeris poliitilise olukorra. Fasci di combattimentto-
Uus kurss – new deal, pidi kiirendama majanduskriisist välja tulemist. Isolatsionismipoliitika – maailmast toimuvast eemale hoidmine. 8) Millised olid F.D.Roosevelti poolt algatatud reformid majanduskriisist väljumiseks? – Oli võimul 1932-1945. Tegi uue reformikava New Deal ehk uus kurss, mis pidi kiirendama kriisist välja tulemist. Uus kurss, tarbimise kasv, elanike sissetulekute suurendamine. Riik kontrollis panku, põllumajandusele pandi tootmispiirangud, töötutele maksti abiraha, pensioneid ja vaestele toetusi, kehtestati miinimum töötasu ning isolatsioonipoliitika. 9) Võrdle Inglismaad ja Prantsusmaad kahe maailmasõja vahel (majandus, sisepoliitika, välispoliitika) – Mõlemad väljusid sõjast võitjatena. Inglismaa tähtsus maailmamajanduses vähenes, Prantsusmaa tõusis tugevalt. Inglismaal oli aeglane kaasaminek uutele tehnoloogitatele ja tööstusharudele, Prantsusmaast sai tööstusriik. Briti Rahvaste Ühendus
organiseerima hädaabitöid; seadustega kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus; tunduvalt suurendati ametiühingute õigusi; riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, makstes töötutele abiraha, vanuritele pensioni ning vaesematele peredele toetusi; samuti hakkas riik reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud (põllumajandussaaduste hinnad ja põllumeeste sissetulekud hakkasid selle tulemusel taas kasvama); kehtestati riigi kontroll panganduse üle, lubades tegutseda vaid riigi poolt elujõuliseks kuulutatud pankadel. · 1933 hakati majanduslikust kriisist välja saama, kuigi järelnähud andsid end veel aastaid tunda. Inglismaa: · maailmamajandus kahanes, nt olukord muutus traditsioonilistes tööstusharudes, sütt asendas nafta,
7. Mis oli Rooseveldi ,,uus kurss" ? Milliseid reforme viidi ellu panganduses, tööstuses, põllumajanduses, sotsiaalsfääris? Rooseveldi ,,uus kurss" oli Rooseveldi reformikava. Panganduses- kehtestati riigi kontroll panganduse üle, lubades tegutseda vaid riigi poolt elujõuliseks kuulutatud pankadel. Tööstuses- kehtestati seadusega miinimumtöötasu ning tööpäeva pikkus. Põllumajanduses- kehtestati tootmispiirangud. Sotsiaalsfääris- suurendati ametiühingute õigusi, maksti töötutele abiraha. 8. Iseloomusta USA välispoliitikat peale 1. maailmasõda. Isolatsioonipoliitika- püüti maailmas toimuvast eemale hoida. 9. Võrrelge demokraatlikule ja diktatuuririigile iseloomulikke tunnuseid. Majanduses, poliitikas, kultuuris, ideoloogias. *Majandus- Dem- vaba turumajandus. Dik- majandus riigi kontrolli all *Poliitika.- Dem- mitu parteid, võim on rahval, võimude lahusus
ei aidanud, see suurendas järsul Ühendriikide riigivõlga. Tähtsamad Roosevelti reformid olid: 1) tööstuse elavdamiseks hakkas riik toetama suuremas ulatuses uute töökohtade loomist. Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus. Tunduvalt suurendati ametiühingute õigusi. Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest-makstes töötutele abiraha ja vanuritele pensioni ning vaesematele peredele toetusi. Samuti hakkas riik reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud. Põllumajandussaaduste hinnad ja põllumeeste sissetulekud hakkasid selle tulemusel taas kasvama. Kehtestati riigi kontroll ka panganduse üle. Taastati suudeti suur osa inimeste hoiustest. 1933.aastal hakkasid Ühendriigid majanduskriisist üle saama, kuigi järelnähud andsid end veel aastaid tunda. Rahvas luges seega just Roosevelti meheks, kes tõstis Ühendriigid taas jalule. 1936.aastal võitis presidendivalimised Roosevelt ülivõimsalt. Välispoliitikas ajasid Ühendriigid MS
President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba ettevõtlus on tähtis. F.D.Roosvelt(1932) president- riiklik sekkumine, kriisist välja. Reformid: riik toetas uute töökohtade loomist, organiseeris hädaabitöid, miinimumtöötasu, maksimum tööpäeva pikkus, ametiühingute suurenemine, hoolitses abivajajate eest, reguleeris põllumajandust, tootmispiirangud, kontroll panganduses. KEELUSEADUS- alkoholi tootmise, müügi ning sisse- ja väljaveo keeld. MAFFIA- organiseeritud kuritegevus(alkohol, prostitutsioon, hasartmängud) UUS KURSS- Roosvelti reformikava(majanduskasv), tuleb soodustada tarbimise kasvu, elanike sissetulekute suurenemine. ISOLATSIONISM- püüe maailas toimuvast eemale hoida. INGLISMAA Parlamentaarne monarhia. Parlament: 1)Ülemkoda, 2)Alamkoda, peaminister + valitsus, kuningas esindab, Konservatiivne partei, Töölispartei
suurendamist. · Roosevelt tõstis makse, kuid sellest ei piisanud programmide elluviimiseks, seega suurendas see hoopiski Ühendriikide riigivõlga. · Roosevelt algatas reforme: riik asus toetama uute töökohtade loomist, organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva maksimaalne pikkus. Riik maksis töötutele abiraha, vaestele peredele toetusi, hakkas reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud. Selle tulemusega kasvasid põllumeeste sissetulekud. · 1933 hakati kriisist üle saama (järelnähud andsid siiski veel aastaid tunda) ning Roosevelti peeti meheks, kes tõstis USA taas jalule. · Välispooliitikas ajas USA isolatsionismipoliitikat, püüdes maailmas toimuvast eemal hoida. 5. Diktatuuride teke ja liigid · Tekke põhjused: pettumine demokraatlikus riigikorralduses (valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide
USA'd majanduskriis ning presidendiks valiti F. D. Roosevelt, kes lubas USA kriisist välja tuua. Ta algatas hulga reforme, riik hakkas toetama uute töökohtade loomist ja organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus. Suurendati ametiühingute õigusi, riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, makstes töötutele abiraha, vanuritele pensioni ja vaesematele peredele toetusi, samuti hakkas riik reguleerima põllumajandust ning kehtestas tootmispiirangud. Põllumajandussaaduste hinnad ja põllumeeste sissetulekud hakkasid selle tulemusel taas kasvama. Kehtestati riigi kontroll panganduse üle, taastati suur osa inimeste hoiustest. Kui 1933. a hakkas riik majanduskriisist välja tulema, hakati Roosevelti pidama meheks, kes tõstis Ühendriigid taas jalule. 4.Diktatuurid Diktatuuride kujunemise põhjused. Diktatuuri põhijooned. Fasistlik Itaalia. Natsionaalsotsialism Saksamaal. PÕHJUSED:
USA. - Majanduse tõus peale I MS. - Kuiv seadus (alkoholi keeld) järgnes maffia mõju plahvatuslik suurenemine ja korruptsioon. - President Hoover vähendas riigi osa majanduses miinimumini, et kriisist välja tulla. Võttis vastu reformikava ,,New Deal" (,,Uus kurss"): 1. Riik organiseeris hädaabitöid ja uusi töökohti. 2. Kehtestas minimaalse lubatud töötasu. 3. Alustas abirahade ja pensionite maksmist. 4. Põllumajandussaadustele kehtestas tootmispiirangud. 5. Suurendati ametiühingute õigusi. 6. Riik kontrollis täielikult pangandust. 7. Välispoliitikas tuli uuesti kasutusele isolatsionism. Inglismaa. Inglismaa ja Põhja-Iirimaa ühendatud kuningriik kaotas juhtiva koha maailmas. Ei suutnud kaasa minna moodsa tehnoloogia ja uute tööstusharudega. Tööpuudus tõusis, söetööstuses tekkis kriis. Esmakordselt võitis 1923. a. valimised vasakpoolne töölispartei (leiboristid). Sellest hoolimata oli poliitiline olukord stabiilne.
Prantsusmaa suure tööstuspiirkonna Ruhri; hüperinflatsioon- raha kaotas kiiremini oma väärtuse kui seda jõuti juurde trükkida (inimesed kaotasid oma säästud), mõjutas kodu Euroopa majandust, kuna Saksmaa maksis neile reparatsioone. Roosevelt: pangandus/rahandus- tõstis makse, suurendas järsult ühendriikide välisvõlga, riik võttis panganduse oma kontrolli alla. Põllumajanduses- kehtestati tootmispiirangud. Tööpuuduse vähendamiseks- riik asus toetama uute töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid, kehtestati miinimum töötasu ja max päeva pikkus, tunduvalt suurendati ametiühingute õigusi. Inimeste majanduslikuks toetamiseks- riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, makstes töötutele abiraha, vanuritele pensioni ning vaesematele peredele toetusi. Dawesi plaan- tegi ettepaneku kergendada sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendada maksete
Maailmamajanduse kokkuvarisemine kunstlikult kõrgeks aetud aktsiate hindade järsu languse tõttu. 10. Kuidas laienes demokraatia pärast I MS? USA: Kasvas kodanike jõukus. Valiti presidendiks demokraat Roosvelt, 1932.a, maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Riik asus toetama uute töökohtade loomist, organiseeris hädaabitöid. Kehtestati miinimumpalk nind max päeva pikkus. Riik reguleeris põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud. Inglismaal: Valimisreformiga suurenes valimisõiguslike isikute arv. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas. Prantsusmaa: Tööstusriik, Rahvarinde idee, mis avaldas võimaluse ka koostööks kodanlike erakondadega. 11. Milles seisnes demokraatia nõrkus ja tugevus pärast I MS? TUGEVUS: Tõstis demokraatlike riikide riigikorralduse autoriteeti(Ing, Prants, USA), laienesid demokraatlikud vabadused(naised said valida).
5. Roosevelti reform NEW DEAL (uus kurss) tuleb soodustada tarbimise kasvu, elanike sissetulekute suurendamine, tõstis makse, suurendas riigivõlga 6. Tähtsaimad reormid: uute töökohtade loomise toetamine riigi poolt, kehtestati seadusega miinimumtöötasu ja tööpäeva maksimaalne pikkus, suurendati ametiühingute õigusi, hoolitsemine abivajajate eest (töötutele abiraha, vanuritele pension, vasetele peredele toetused), põllumajanduse reguleerimine (tootmispiirangud), riigi kontroll panganduse üle. 7. 1933 hakati kriisist üle saama, 1936 võitis Roosevelt presidendivalimised ülivõimsalt 8. isolatsionismipoliitika Inglismaa 1. Väljus küll sõjast võitjana, kuid kaotas juhtiva koha maailmas (USA-le), osa maailmamajanduses kahanes (söe-ja tekstiilitööstus; söe asemel nafta, moe muutumine) 2. Probleemiks aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ja tööstusharudega 3. Tööpuudus püsis kõrgel, majanduskriisi ajal tõusis haripunkti 4. 1923
· Roosvelt tõstis makse ja kuna sellest ei piisanud, suurendas ta ka järsult Ühendriikide riigivõlga. · Tööstuse elavdamiseks asus riik toetama uute töökohtade loomist. · Kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus, suurendati ametiühingute õigusi. · Riik hakkas rohkem hoolitsema abivajajate eest nt töötu abiraha ja pension. · Reguleeris põllumajandust, kehtestedes tootmispiirangud. Selle tulemusena hakkasid põllusaaduste hinnad taas kasvama. · Kehtestati riigi kontroll panganduse üle, lubades tegutseda vaid elujõulistel pankadel. 1933. aastatel hakkasid Ühendriigid majanduskriisist üle saama, kuid järelnähud jäid veel kauaks. Keinsianism- Inglise majandusteadlase John Meynard Keynesi teooria, mis seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel võib riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukat inflatsiooni. J.M
Tähtsamad tehtud reformid: Riik asus senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist Hakati organiseerima hädaabitöid Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva maksimaalne pikkus Suurendati tunduvalt ametiühingute õigusi Riik hakkas maksma töötutele, pensionäridele ja vaestele peredele abirahasid Riik hakkas reguleerima põllumajandust ning kehtestati tootmispiirangud Kehtestati riigi kontroll panganduse üle lubati tegutseda vaid elujõulistel pankadel 1933.a. Hakkas USA majanduskriisist üle saama Välispoliitikas hakkasid Ühendriigid maailmasõdade vahel kasutama isolatsionismipoliitikat, mille abil püüti hoiduda maailmas toimuvast eemale Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa Diktatuuride tekke põhjused Paljud rahvad lootsid, et üleminek demokraatlikule korrale toob kaasa õitsengu ja kiire arengu
4.Milles seisnes Inglise majandusteadlase John Meynard Kenyse teooria? Raha ostujõu languses. 5.Nimeta USA presidendi F.D. Roosevelti majanduskriisist välumise kava e New Deali tähtsamaid reforme: *riik asus suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist *organiseeriti hädaabitöid *seadusega kehtestati min töötasu ja tp max pikkus *suurendati ametiühingute õigusi *töötutele abiraha,vanuritele pensioni, ning vaesematele peretoetusi *riik reguleeris põllumajandust, kehtestas tootmispiirangud riigikontroll panganduse üle 6. Milline oli Usa maailmasõdade-vaheline välispoliitika? Isolatsionismi poliitika. Püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. 7) Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa 1.Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi I MS järgses Euroopas *uuterahvakihtide kaasamine poliitikasse / valimisõigused *pettumine Versailles süsteemis /rahu tingimusi peeti ülekohtuseks * pettumine demokr.riigikorralduses *majanduslikud raskused 2
New Deal(Uus kurss)- reformikava, mis tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu(s.t. tuleb elanike sissetulekuid tõsta). Tõstis makse. Lõi hädaabitöid, uusi töökohti. Kehtestati miinimumtöötasu, tööpäeva max pikkus. Riik hakkas maksma töötutele abiraha, vanuritele pensioneid, vaesematele peredele toetusi. Riik hakkas reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud. Kehtestati riigi kontroll panganduse üle, taastati inimeste hoiuseid. Mõisted: Inflatsioon- kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Hüperinflatsioon- Raha kaotab väärtust kiiremini, kui seda trükkida jõutakse.
Keynesi teooria järgi võis selle nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning raha ostujõu langust. Tähtsamad reformid: 1) Riik toetama uute töökohtade loomist ning org. hädaabitöid 2) Kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva pikkus 3) Suurendati ametiühingute õigusi 4) Töötutele maksti abiraha, vanuritele pensioni ning vaesematele peredele toetusi 5) Reguleerima põllumajandust, kehtestati tootmispiirangud 6) Riigi kontroll panganduse üle, tegutseda ainult elujõulised pangad 1933. hakati majanduskriist üle saama, järelnähud andsid tunda. Välispoliitikas isolatsionismipoliitika, püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. Inglismaa Osa maailma majanduses kahanes. Sütt hakkas asendama nafta ja tekstiilitööstuses mood muutus sageli. Peamiseks probleemiks oli aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ja uute tööstusharudega. Kõrge tööpuudus. 1918
Roosevelt: · Tõstis makse, kuid sellest ei piisanud => suurendas järsku Ühendriikide riigivõlga Riik: · Toetas senisest enam uute töökohtade loomist ja organiseeris hädaabitöid. · Kehtestas seadusega miinimum töötasu ja tööpäeva maksimaalset pikkust. · Suurendas ametiühingute õigusi · Maksis töötutele abiraha, vanuritele pensioni ja vaesematele peredele toetusi · Reguleeris põllumajandust => kehtestas tootmispiirangud => põllumeeste sissetulekud hakkasid taas kasvama · Kehtestas kontrolli panganduse üle => lubas tegutseda vaid riigi poolt elujõulisteks kuulutatud pankadel => suur osa inimeste hoiustest taastati 1933. a Ühendriigid hakkasid majanduskriisist üle saama, olid siiski veel järelnähud. Osa tööd oli küll enne Roosevelti võimuletulekut tehtud majanduskriisi ületamiseks, kuid rahvas luges just Roosevelti meheks, kes tõstis Ühendriigid taas jalule. 1936
teha. Tahtis suurendada tarbimise kasvu, kuid selle jaoks tuleb elanike sissetulekut tõsta. Roosevelt tõstis makse, mille pealt hakati vaestele ja vanuritele toetusi maksma, kuid sellest ei piisanud ning Ameerika riigivõlg suurenes. Roosevelti reformid: -uute töökohtade loomine -miinimumtöötasu kehtestamine -tööpäeva maksimaalse pikkuse kehtestamine Suurendati ametiühingute õiguseid Põllumajandusele kehtestati tootmispiirangud ning saaduste hinnad ja põllumeeste sissetulekut hakkasid kasvama. Inglismaa: Inglismaa osa maailma majanduses kahanes Aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega 1926. inglismaa ajaloo esimene üldstreik, kus söekaevurid nõudsid palgatõusu kuid see lõppes lüüasaamisega Tööpuudus tõusis majanduskriisi ajal haripunkti Tööliste osakaal valijate hulgas suurenes, tänu millele moodustus
soodustada tarbimise kasvu, mis omakorda tõstab elanike sissetulekuid. Tema algatatud reformid olid järgmised: Riik asus toetama senisest suuremas ulatuses tööhkohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid, kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus. Hakati hoolitsema abivajajate eest, makstes töötutele abiraha, vanuritele pensioni, vaesematele peredele toetusi. Samuti hakkas riik reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud. 1933. aastal hakkasid Ühendriigid majanduskriisist üle saama, kui järelnähud andsid end veel aastaid tunda. Roosevelt valiti neljal korral presidendiks selle tõttu. 11. Inglismaa, Prantsusmaa ja Rootsi pärast I MS Inglismaa Kuigi Suurbritannia väljus Esimesest maailmasõjast võitjana, kaotas ta maailmas siiski juhtiva kohale USA-le. Inglismaa osa maailma majanduses kahanes.Söe- ja tekstiilitööstuses asendati nafta ja tekstiilitööstuses moe muutumine
· J.M. Keynesi teooria võis riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukalt inflatsiooni · Tänu sellele tõstei makse, millest polnud kasu, suurendades vaid USA riigivõlga TÄHTSAMAD REFORMID OLID: · Riigitoetus uutele töökohtadele, hädaabi toetus · Kehtestati miinimum töötasu, tööpäeva maksimaalne pikkus · Riik hoolitses abivajajate eest töötu abiraha, pension ja vaestele toetused · Riik reguleeris põllumajandust, tootmispiirangud · Riigi kontroll panganduse üle · 1933.a majanduskriisist ülesaamine · 1936.a presidendi valimised võitis Roosevelt · Isolatsiooni poliitika maailmas toimuvast eemale hoidmine INGLISMAA · Väljus sõjast võitjana, kuid kaotas juhtiva koha maailmas · Tähtsus maailmamajanduses kahanes · Peamine probleem oli aeglane kaasaminek uutele tehnoloogiatele ja tööstusharudele · 1926.a Inglismaa esimene üldstreik · Tööpuudus püsis kõrgel · 1918
Eestis ja Lätis) USA-s sai presidendiks F.D. Roosenvelt, kes algatas ,,New Deal"-i poliitika (tähendas sotsialistlikke refore) Saksamaal tuli võimule Adolf Hitler (30.01.1933.) 6) Kaotas kuiva seaduse. Tõstis makse. Riik hakkas toetama uute töökohtade loomist. Miinimumtasu. Vanuritele pension. Toetused vaestele peredele. Kaotati riigi kontroll panganduse üle. Riik reguleeris põllumajandust, kehtestas tootmispiirangud. Kehtestati maksimaalne tööpäeva pikkus. 7) Kommunistide arreteerimised Katoliiklaste tagakiusamised Loodi natskikud löögirühmad (SA pruunsärklased, SS mustsärklased) Töölised koondati Saksa töörindesse (DAF) Majanduses viidi sisse plaanisüsteem, mille järgi võimud otsustasid mida ja kui palju toota Kõikjal viidi sisse juhtprinitsiip nt. Igal organisatsioonil oli oma füürer 30. juuni 1934. a. Pikkade nugade ööl hävitas Hitler oma konkurendid ka
Siis tabas Ühendriike majanduskriis. 1932 valiti presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kelle reformikava ,,New Deal" aitas riigi kriisist välja tuua. Roosevelt tõstis makse ja suurendas järsult Ühendriikide riigivõlga. Riik asus toetama uute töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva maksimaalne pikkus. Hakati maksma töötutele abiraha ja muid toetusi. Põllumajanduses kehtestati tootmispiirangud. Välispoliitikas ajasid Ühendriigid isolatsioonipoliitikat, püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. Inglismaa: Suurbritannia loovutas oma juhtpositsiooni ja vaevles pikalt hääbuvast söetööstusest tingitud probleemide käes. 1923 moodustati esimest korda pahempoolne valitsus. Majanduskriisist väljus inglismaa kiiremini, võimaldades oma positsioone veidi tugevdada. 1937 kuulutas Iirimaa end iseseisvaks. Suuremat iseseisvus hakkasid taotlema ka teised asumaad. 1931
plaane ellu viia suurendas USA järsult riigivõlga ning tõstis makse. Reformide kava olulisemad punktid: a) riik hakkas toetama töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid b) kehtestati miinimum palk ning tööpäeva maksimaalne pikkus c) suurendati ametiühingute õigusi d) hakati maksma töötu abiraha, pensioni ning toetusi vaesematele perekondadele e) riik hakkas reguleerima põllumajandust f) kehtestati tootmispiirangud g) kehtestati riigi kontroll pagandusele, tegutseda said vaid need, kes olid riigi poolt elujõulisteks tunnistatud 10. 11. 12. Suurbritannia ja Prantsusmaa areng kahe maailmasõja vahelisel perioodil 13. Suurbritannia a) 1918. aastal suurendati valimisõiguslike isikute arv (valmisõigust laiendati) b) 1923. aastal moodustati esimest korda pahempoolne valitsus
Franklin Delano Roosevelt. USA president 1933-1945. Riigi sekkumine majandusse Lähtealus: inglise majandusteadlase John M. Keynesi õpetus riik peab rasketel aegadel majandusellu aktiivselt sekkuma ja majandust suunama. Roosevelti kriisist väljumise kava uus kurss (New Deal). New Deal Töötutele riigi tellimustööd: metsa-, heakorrastus, ehitustöö. Miinimumtöötasu ja tööpäeva max pikkuse kehtestamine. Põllumajanduses tootmispiirangud. Riigi kontroll pankade elujõulisuse üle. Töötutele abiraha, vanuritele pensionid, vaesematele peredele toetused. Inglismaa 1920.-1930. aastail Sisepoliitika - valimisõiguse laienemine 1918 ja 1928; - Tööpartei e. leiboristide partei esiletõus. Majandus - maailma majandusliidri koha kaotamine USA-le; - kriis söetööstuses; - asumaade tugi Välispoliitika - pinged India ja Iirimaaga. Egiptuse, Jeemeni, Iraagi, Iirimaa iseseisvumine;
annaabi.ee 
