tavapärase äritegevuse käigus, tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Keskne küsimus varude arvestuses on nende maksumuse määratlemine. Eristada tuleb materjalide ja kaupade soetusmaksumust, mis moodustub nende ostuhinnast ning muudest soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud varu viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse (veokulud, tollimaks). Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele nn tootmisomahinnas, mis sisaldab nii otseseid tootmiskulusid (materjali maksumus, tööliste palgad) kui ka tootmise üld- kulusid (tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad), milleta nende varud ei oleks praeguses koguses ja seisundis. Varude soetusmaksumusse ega tootmisomahinda ei lülitata kulusid, mida käsitletakse perioodikuludena ning kajastatakse kasumiaruandes eraldi, näiteks normaalsest suuremad tootmiskaod, ladustamisega seotud kulud, v.a
suure osa tootmiskuludest ja on olulised varude hindamisel. 2) Kui tootmine on püsiv aga müük kõigub, on ärikasumi kõikumised täiskuluarvestuses väiksemad kui osakuluarvestuse puhul. 3) Laovarude hindamisel on püsivkulude arvestamine laovaru maksumuse vajalik. 4) Täiskuluarvestus on hinnakujundusel hädavajalik, et kõik tootmise ja mittetootmise kulud saaksid kaetud. Vastavalt Eesti Vabariigi seadusele võetakse valmis-ja lõpetamata toodang arvele tootmisomahinnas, mis koosnev otsestest ja kaudsetest......... Osakuluarvestuse eelised: 1) lihtne kasutada 2) ei ole üldkulude jaotamist ning keeruka süsteemi väljatöötamist ( kohati jaotamatud, nt tootmisdirektori palk) 3) Püsikulud ilmnevad ajaliselt, nad ei ole tegevusmahuga seotud. Kantakse kuludesse nende ilmnemise perioodil, nt töötasu, rent, maksud. 4) Aruanded, mis koostatakse osakuluarvestuse meetodil, lähenevad rohkem tegelikule olukorrale.
(c) mittetootmislikud üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse; (d) turustuskulud. Tooraine, materjalide ja kaupade soetusmaksumus moodustub nende ostuhinnast ning muudest soetamisega seotud otsestest ja kaudsetest väljaminekutest. Lausend varude soetusel: D Tooraine ja marjal D Sisendkäibemaks K Tarnijatele tasumata arved Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest. Laused valmistoodangu arvele võtmisel: D Valmistoodang K Tootmise otsekulud Tootmisprotsessi tulemusena võib lisaks põhitoodangule tekkida veel kõrvaltoodang. Kõrvaltoodang ei ole iseenesest tootmisprotsessi eesmärk ja tekib tootmisprotsessi jäägina. Näiteks loomaksavatuses on kõrvaltoodanguks sõnnik, saetööstuses puidujäätmed.
Bilansis hinnatakse varud lähtuvalt sellest, mis on madalam kas, soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Soetusmaksumus koosneb varude ostuhinnast ja väljaminekutest, milleta varud ei 10 oleks preaguses koguses ja olukorras. Neto realiseerimismaksumus on äritegevuse käigus saadav hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulud. Lõpetamata toodang ja valmistoodang on hinnatud tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmiskulutustest v.a. tootmispõhivara kulum. Muud varud on võetud arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja transpordikuludest, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Tabel 2. Varud (tuh.kroonides) 31.12.2003 31.12.2002 Tooraine ja materjal 39 972 37 187
suureneb ka kohustus tarnijate ees või väheneb käibevarast arvelduskonto või kassa. Kui varud on soetatud võetakse nad arvele esmalt nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud veokuludest ja muudest väljaminekustest. Soetusmaksumuse arvestusmeetodid Finantsarvestuses ei ole eesmärgiks kajastada varu tegelikku (füüsilist) liikumist, vaid kajastada kuluna varu väljaminekut soetusmaksumuses (või tootmisomahinnas). Arvestuse lihtsustamise eesmärgiks on välja töötatud mitmeid meetodeid [20]. Materiaalse varu hindamisel võib kasutada ühte järgmistest meetoditest, millest igaüks rajaneb erineval väärtuse muutumise oletusel: · üldise identifitseerimise (ühiku individuaalhinna) meetod; · kaalutud keskmise soetushinna meetod; · varu hindamise meetod esimeste ostude hindades FIFO meetod; · varu hindamise meetod viimaste ostude hindades LIFO meetod [8: 140].
jaotatakse tooteühikule ainult muutuvkulud, saades jääktulu e. müügikatte. Püsikulusid vaadeldakse kogusummas perioodikuludena ning need võetakse arvesse kasumi arvestusel. Sobib lühiajaliste otsuste tegemiseks. Toob välja kulude käitumise erinevatel tegevusmahtudel 51 Seaduslik määratlus · Vastavalt Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadusele võetakse valmis- ja lõpetamata toodang arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. 52 Täiskuluarvestuse eelised · Kaudsed kulud on kaasaegses äritegevuses kasvav kululiik ning nad moodustavad suure osa tootmiskuludest ja on olulised varude hindamisel. · Kui tootmine on püsiv, aga müük kõigub, on ärikasumi kõikumised täiskuluarvestuses väiksemad kui osakuluarvestuse puhul
Arvutada uus kasum ja kasumilävi Ülesanne 3.6 Leida puuduvad summad (tuh. Kroonides), näidates arvutused. Varude jäägid ei muutunud Müügikäive 9200 Kas. põhimat. 3500 Põhitüüliste palk 2100 Tootmise lisakulude muutuvosa 1000 Tootmise lisakulude püsivosa 500 Müüdud toodangu omamaks. muutuvosa Müüdud toodangu maksumus tootmisomahinnas Müügi ja halduskulude püsiosa 800 Brutokasum Piirkasum D Esmaskulud Konverteerimiskulud F Ärikasum G Ülesanne 3.7 Arvutada puuduvad summad kroonides, v.a. müügikogus Variant Q TR TVC cm TFC Profit 1 5000 90000 40000 A 1500 B
Raha kasutamise kohta koostab vastav isik raha kasutamise aruande ja toob välja jäägi. Raamatupidamisel on siin ainult kontrolliv funktsioon. 13 liigniiskus vähendab tunduvalt toodangu väärtust (tekib sine, puukahjuritest tingitud kahjustused). Tooraine, milleks on ümarmetsamaterjal, võetakse arvele soetusmaksumuses. Valmistoodang, milleks on servatud saematerjal, võetakse arvele tootmisomahinnas. Ümarmetsamaterjal võetakse arvele vastuvõtja kinnitatud akt-arvega (sissetollimislehe alusel) vastavalt hankija veoselehtedele, kus on välja toodud nimetus, kogus, hind ja rahaline väärtus. Laost välja tootmisse läheb materjal meistri kinnitatud töökäsu (väljatollimislehe) alusel. Analüütilist arvestust peetakse bilansiväliselt: liigitatakse ümarmetsamaterjali liigi (kuusk, kask, mänd, lepp) järgi ning palgi läbimõõdu järgi, sest soetushinnad on väga erinevad. Bilansis
Raha kasutamise kohta koostab vastav isik raha kasutamise aruande ja toob välja jäägi. Raamatupidamisel on siin ainult kontrolliv funktsioon. 13 liigniiskus vähendab tunduvalt toodangu väärtust (tekib sine, puukahjuritest tingitud kahjustused). Tooraine, milleks on ümarmetsamaterjal, võetakse arvele soetusmaksumuses. Valmistoodang, milleks on servatud saematerjal, võetakse arvele tootmisomahinnas. Ümarmetsamaterjal võetakse arvele vastuvõtja kinnitatud akt-arvega (sissetollimislehe alusel) vastavalt hankija veoselehtedele, kus on välja toodud nimetus, kogus, hind ja rahaline väärtus. Laost välja tootmisse läheb materjal meistri kinnitatud töökäsu (väljatollimislehe) alusel. Analüütilist arvestust peetakse bilansiväliselt: liigitatakse ümarmetsamaterjali liigi (kuusk, kask, mänd, lepp) järgi ning palgi läbimõõdu järgi, sest soetushinnad on väga erinevad. Bilansis
a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; (c) mittetootmislikud üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse; (d) turustuskulud. Tooraine, materjalide ja kaupade soetusmaksumus moodustub nende ostuhinnast ning muudest soetamisega seotud otsestest ja kaudsetest väljaminekutest. Lausend varude soetusel: D Tooraine ja marjal D Sisendkäibemaks K Tarnijatele tasumata arved Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest. Lausend valmistoodangu arvele võtmisel: D Valmistoodang K Tootmise otsekulud Tootmisprotsessi tulemusena võib lisaks põhitoodangule tekkida veel kõrvaltoodang. Kõrvaltoodang ei ole iseenesest tootmisprotsessi eesmärk ja tekib tootmisprotsessi jäägina. Näiteks loomaksavatuses on kõrvaltoodanguks sõnnik, saetööstuses puidujäätmed. Kõrvaltoodangu üle võib arvestust pidada lihtsustatud viisil, võttes seda
põhimõtted. Enamkasutatavad nendest on : · Täiskuluarvestuse põhimõte · Osakuluarvestuse põhimõte Täiskuluarvestuse põhimõttel jagatakse kõik kulud tooteühikutele saades ühiku kogukulud, sealjuures otsekulud kantakse tooteühikutele otse, kaudkulud kogutakse kõigepealt kulukeskuste lõikes ja pärast seda jaotatakse valitud põhimõtte alusel tooteühikutele. EV raamatupidamise seaduse §34 alusel võetakse valmis- ja lõpetamata toodang arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. KULUARVESTUSE PÕHIMÕTTED TÄISKULUARVESTUS OSAKULUARVESTUS KÄIVE KÄIVE MIINUS ( - ) Otsene materjal Otsene materjal ( muutuvkulu) Otsene töö Otsene töö ( muutuvkulu)
annaabi.ee 
