Mata oli valitsenud. Vanuatu põlisrahvastele on oluline side mineviku ja esivanematega. Paljudel saartel kogunenvad klanni mehed õhtuti kavat jooma ning esivanemate hingedega ühendust võtma. Kava on nende rahvusjook. See on mittealkohoolne pruul, mida algselt ainult mehed manustada tohtisid. Kavat tehakse samanimelise taime juurikast, mis kooritakse ning siis kas näritakse või riivitakse peenikeseks massiks. Vastavalt "tootmismeetodile" see pudi siis kas sülitatakse lihtsalt välja või segatakse joogivee hulka. Vedel mass filtreeritakse läbi kiulise palmikoore kausikese sisse ning sõltuvust tekitav märjuke ongi valmis. Kava sarnaneb mudaveega ja ka maitseb nii ning tema mõju all olles muutub keha tuimaks, kuid paljud naudivad seda. Kavat kutsutakse kohalikus keeles teiseks naiseks. Kui kell saab 5 õhtul, jätavad mehed naised lastega koju ja seavad sammud kavabaari poole. Vanuatulaste rahvustoit on lap lap
leht ja mõned peened oksad. Suurem osa maailma teest nopitakse ka tänapäeval käsitsi, parima sordi teed ei korjata masinatega mitte kunagi. Kui lehed on korjatud, klopitakse neid enne järgnevat töötlemist. Sellest, kuidas neid töödeldakse, närtsitatakse, aurutatakse, rullitakse, kääritatakse, kuivatatakse või kombineeritakse neid meetodeid omavahel - oleneb, millist teed toodetakse. Erinevaid teesorte on maailmas kolme tuhande ringis ja need liigitatakse vastavalt tootmismeetodile kas valgeks, kollaseks, roheliseks, oolaong, mustaks või maitsestatud teeks. Iseloom, lõhna-ja maitseomadused saavad alguse pinnasest, taimest ja kliimast. Viimase 10 aasta jooksul on igal aastal toodetud maailmas üle kolme miljoni tonni kuivatatud teed, umbes 72% sellest on must tee, 23 % roheline ja ainult 4 % teised sordid. Tänapäeval toodetakse teed umbes 30 riigis, kõige rohkem Hiinas, Indias, Keenias ja Sri Lankal
kohta vajaliku teabe saamise. Toidukaupade märgistusel peab olema mh esitatud toote nimetus, koostisosade loetelu, reeglina ka koostisosade kogus protsentides, netokogus, minimaalse säilimisaja või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev, säilitamise või kasutamise tingimused, valmistaja, pakendaja või müüja andmed, toote päritolumaa, lisaained jne. Kalandustoodetel peab olema lisaks eestikeelsele tootenimetusele ka viide tootmismeetodile (merest/mageveekogust püütud või vesiviljelussaadus). *Toidu märgistamise nõuded Märgistus ja märgistamise meetodid ei tohi tarbijat eksitada, eelkõige järgmisel viisil: 1) andes ebaõiget teavet toidu iseloomulike tunnuste, eelkõige toidu olemuse, määratluse, omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritolu, valmistamis- või tootmismeetodi kohta; 2) omistades toidule omadusi või toimet, mida toidul ei ole;
annaabi.ee 
