möödapääsmatult vajalik. Silicon Valley edu seisnes lisaks pidevale koostööle ning võimalusele teada oma koostööpartneri järgmisest vajadusest tugevalt ka mitte-formaalsel ’face-to-face’ suhtusel. Vaadeldes minu iseseisva projekti keskmesse, milles uurin külmkuivatus meetodi arengut ning kasutust toidutööstuses, on samuti toidutööstuse klaster väga olulisel kohal. Kuna külmkuivatus meetod on toidutööstuses siiani vähe levinud ning tegu on high-tech tootmismeetodiga, mis on oluliselt kulukam kui mõningad enamlevinud kuivatusmeetodid, siis on oluline teada teiste kohalike toidutootjate vajadusi, millele aitab kaasa omavahline suhtlus läbi klastersüsteemi. Samuti on sellise kuivatusmeetodi puhul väga oluline koostöö teadusasutustega, mis samuti selles klastris olulist rolli mängivad. Kahjuks ei ole võimalik Eesti turul hetkel väga suurest konkurentsi tekkimisest rääkida, kuna antud valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid on väga vähe.
Suurt rolli mängis edaspidiselt Henry Fordi Ford Motor Company, mis esimesena maailmas võttis kasutusele konveieri ehk liikuva lindi meetodi. Nii hakati valmistama autot, mis kandis nime Mobile T või ka hellitavalt ,,Tin Lizzie". Enne seda, kui auto laialdaselt ühiskonnas kasutust leidis liikusid inimesed peamiselt jala, trammidega või rongidega. 1924. aastaks tegutses üle Ameerika ligi kümmetuhat Fordi tootmiskompleksi ja 1927. aastaks oli müüdud 15 miljonit masinat. Fordi tootmismeetodiga muutus auto aina igapäevaesemeks ja võib öelda, et ka keskklassi inimese elu keskmeks. Auto igapäevaesemeks muutumine tõi kaasa inimeste harjumuste muutumise, inimesed võisid kolida linnast välja poole, sest tööle sai sõita oma autoga, tekkisid eeslinnad. Nii tekkis ka ühiskondlik arvamus, et eeslinnades elab rikkam rahvas, kellel on maja ja auto. Linnas sees elaval inimesel ei olnud autot vaja, kuna tööle sai trolliga või jala, mis jällegi tekitas
annaabi.ee 
