T 39.Ühiskondliku kogukasulikkuse saame, kui lahutame ühiskondlikust kasulikkusest maha erakasulikkuse. V 40.Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus nihutab pakkumiskõvera vasakule. T 41.Kaudsed maksud on oma olemuselt progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga, inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekug inimestega. V 42.Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid täishõives. T 43.Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. T 44.Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Kuznetsi hüpotees. V 45.Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse sissetulekule, otsesed aga käibele või hindadele. V 46.Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid täishõives. T 47
False The correct answer is 'False'. Question 53 A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False The correct answer is 'True'. Question 54 Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid hõivatud vähem kui 100%. Correct Select one: Mark 1.0 out of 1.0 True False The correct answer is 'False'. Question 55 Tulumaksumäära langetamine suurendab kogunõudlust, avaliku sektori kulutuste langetamine aga vähendab kogunõudlust Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True
ideed kuni 20 aastat. Konkurentsi ei esine. Mis on duopol? On kaks konkureerivat fimat. Tooted on sarnased. Näiteks ,,Tere’’ ja ,,Alma’’ Mis on oligopol? Ettevõtjaid on vähe. 3-5 suurfirmat. Võimalus hinda mõjutada. Uutele tulijatele tehakse takistusi, esinevad piirangud. Kaasnevad kartell kokkulepped ehk grupp ettevõtjaid lepivad kokku tootmismahus ja hinnas, kuid kartell kokkulepped on seadusega keelatud. Kõige tüüpilisemad oligopolid on lennikufimad ja autotööstused. Täname kuulamast
konkureerivad omavahel. Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. Oligopol on kolmas mittetäieliku konkurentsi struktuur ja ühtlasi üks enamlevinud struktuurenamikus arenenud turumajandustes. See on turg, kus on väike arv firmasid, mis vastastikku üksteisest sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Vastastikuse sõltuvuse tõttu on oligopolid situatsioonis, kus ühe firma optimaalne otsus sõltub teiste firmade vastavatest otsustest. Oligopoli tekkepõhjused on: 1. Mastaabiefekt. Mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. 2. Sisenemisbarjäärid. Oluliseks sisenemisbarjääriks võib uute firmade jaoks olla ka
mis on üksteisest vastastikku homogeenne või sisenemisbarjäärid on arvust tingituna mõjutab saab majanduslikku sõltuvad. diferentseeritud. tingitud iga muutus iga firma kasumit. mastaabisäästust. tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui tema enda läbimüüki ja
Vastus: Õige Vale Väär Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Väär Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Väär Test 2 Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Vastus: Õige Vale Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu Vastus: Õige Vale Väär Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne Vastus: Õige Vale Väär Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul Vastus: Õige Vale Õige Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse suurusega Vastus: Õige Vale Õige Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel Vastus: Õige Vale Õige Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt Vastus: Õige Vale
– Vale RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. - Õige SKP arvestamisel tootmismeetodil kasutatakse lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. - Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks diskontomäära langetamine. - Vale Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid hõivatud vähem kui 100%. -Vale Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades - Vale Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises kulutuseks tootmise meetodil. - Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks range rahapoliitika rakendamine. - Õige
tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. - Muutuvkulu (VC) on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Piirkulu - Piirkulu (MC) on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. - Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Keskmine kulu - Keskmine kulu (AC) on kulu ühe toodangu ühiku kohta. - Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC) Kulud Kulukõverad - Keskmiste püsikulude kõver (AFC) on langev, sest tootmismahu suurenedes jaotub püsikulu järjest suurema koguse toodete vahel. - Nii keskmise muutuvkulu (AVC) kui ka keskmise kogukulu (AC) kõverad on U-kujulised.
Asenduskaupade olemasolu piirab hinna kujundamist. 3. Uutel firmadel on turule suhteliselt kerge pääseda. 4. Osaline kontroll hinna üle. Monopolistliku konkurentsi firmal on teatav monopoolne võim, ta suudab hinda mõjutada teatud piires. Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile. Oligopol – turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Tunnused 1. Üksikud suurfirmad. 2. Toote erinevad sõltuvalt valdkonnast. 3. Turule pääs raskendatud tänu turutõketele. 4. Võimalus hinda mõjutada. Oligopolitega käivad kaasas ka kartellikokkulepped. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) . Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad
6. RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID Riigid võivad koostööd teha järgmistes vormides: Vabakaubanduspiirkond Tolliliit Ühisturg Majandusliit Organisatsioonid võib jagada kolmeks: 1) Toorainekartell lepitakse kokku tootmismahus, mis mõjutab ka hinda 2) Piirkondlikud majandusühendused peamine eesmärk on kaubavahetuse lihtsustamine 3) Kogu maailmamajandust koordineerivad organisatsioonid 1) Toorainekartell OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon moodustati 1960 eesmärk kaitsta naftat tootvate maade sissetulekut ja huvisid rahvusvahelistel turgudel liikmed: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Venezuela, Alzeeria, Indoneesa, Liibüa,
sajandil: o agregeeritud andmete kogumine o majandustsüklite uurimine o Suur Depressioon (1929-2932) o Neoklassikaline teooria (kuni II MS): o klassikaline koolkond (A.Smith 1776) o konkureerivad turud(hüvitiste turg ja tööturg) o turgude tasakaalustamine ''nähtamatu käe'' abil o turutasakaal saabub täishõive tootmismahus o Keynesi koolkond (II MS-1970ndad): o 1936 ''Hõive, intressi ja raha üldteooria'' o Bretton Woods'i konverents 1944, kus loodi IMF, WB ja ITO o Võtmehindade jäikus (eelkõige palkade jäikus), vajadus stabiliseerimispoliitika järele o kogunõudluse mõjutamine eelarvepoliitikaga, turg ei tasakaalustu, eriti majanduse languse tingimustes o Uusklassikaline koolkond(1970/80-..
7. Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale ÕIGE 8. Monopson on ainuostja ÕIGE 9. Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina ÕIGE 10. Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted VALE Test 2 1. Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt õige 2. Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Õige 3. Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu Õige 4. Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne vale 5. Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul õige 6. Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa õige 7. Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel õige 8. Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil motet vale 9. Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse suurusega vale 10
Õige 6. Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks siis kauba tasakaalu hind tõuseb. Õige 7. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale kuna kauba A hind alanes siis on A ja B asenduskaubad. õige 8. Piirkasulikkuse teooria kohaselt on piirkasulikkuse kõver alati kahanev. õige 9. Majanduspoliitika tegeleb majandusteaduste rakendamisega üksikindiviidi huvides. õige 10.Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukulude muutusega tootmismahus. õige 11.Pareto-efektiivsed on kõik punktid võimalku tootmise piiri peal. õige 12.Tarbija maksimeerib kasulikust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. vale 13.Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb siis kauba tasakaalu hind langeb. õige 14.kogukasulikkuse all mõistetakse viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja trbitud ühikute arvu korrutist. vale 15.Kogutulu kasvab kui hind ja nõudlus on mitteelastne. vale 16
Piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis. 22. TC = FC + VC * .. ühikut 23. ATC = AVC+AFC , TC = AVC+AFC * ühikut' Pikal perioodil pole firmal mingeid püsikulusid. FIRMA KOGUKULUD (TC)=TC+TFC FIRMA PÜSIKULUD(TFC)=(TC 0 ÜHIKU KORRAL) KESKMISED PÜSIKULUD(AFC)=TFC/Q(TOODETUD ÜHIK) KESKMISED MUUTUVKULUD(AVC)=TVC/Q(TOODETUD ÜHIK) KESKMISED KOGUKULUD(ATC)=TC/Q(TOODETUD ÜHIK) PIIRKULU(MC) - Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Optimaalse tootmismahu kuldreegel MC =MR Kõik punktid, mis asuvad tootmisfunktsiooni kõveral (A ja B) on vastavuses tehniliselt efektiivse tootmisvariandiga. a) 20/4 = 5 (Hind/kogus) b) Hind 20 hind ca15 = 5 SEMINAR 3 NÕUDLUS JA PAKKUMINE TULUEFEKTI ARVULINE SUURUS: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE MUUTUSED: HINNA ELASTSUS: Elastuskoefitsient, e = DQ / Dp >> 1, väga hinnatundlik e. väga elastne nõudlus Elastuskoefitsient, e = DQ / Dp < 1, ei ole hinnatundlik e. mitteelastne
kerge. Samuti ka turult lahkumine. Sellest saab järeldada, et turul eksisteerib piisavalt suurel hulgal pakkujaid, et nad saavad tegutseda nagu konkurentsituru firmad. [2] 3.4. Oligopol Turustruktuur, mida iseloomustab väike arv suuri ettevõtteid, mis üksteist vastastikku mõjutavad, on oligopol. Iga ettevõtja peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad nende tegevusele. Firmade väikesest arvust tingituna mõjutab iga muutus iga firma tootmismahus või hinnas nii konkurentide kui ka ettevõtte enda läbimüüki ja kasumit. Hinnakujundajaks on iga ettevõtte, kes püüab leida parimat suhet nõudluse ja pakkumise vahel. [3] Oligopoolne turg on justkui tennisemäng, kus mängija järgmine tegevus sõltub sellest, kuidas ja kuhu vastasmängija palli lööb. Oligopoli tekkepõhjuseks on turukaitsetõkete olemasolu, milleks on mastaabisääst. Tootmisprotsess
intressimäär=5-3=2%) Reaalne intressimäär näitab: • Laenamise hinda • Alternatiivkulu, kui investeeringud tehakse omavahendite arvelt Kogupakkumine näitab subjektide valmisolekut müüa sõltuvalt hinnatasemest teatud kogus lõpptoodangut. Pikk periood- 50-100 aastat Lühike periood- 1 aasta Keskpikk periood- 3-7 (10) aastat Klassikaline koolkond- vaatleb majandust pikal perioodil • Tüüpiline seisund on tasakaal • Tasakaal saabub täishõive tootmismahus, st tööturg on tasakaalus • Parim majanduse mõjutusvahend on rahapoliitika • Majandus reguleerib ennast ise, stimuleerida tuleb pakkumise poolt, kogunõudlus on passiivne • Kogupakkumine on vertikaalne sirge • Pakkumine on samal tasemel ühiskonna potentsiaalse tootmismahuga (reaalne SKP , mille majandus saavutab kui ta toodab võimaliku tootmise piiril, ressursid on maksimaalselt rakendatud. Pot
ostjaid. 4. Monopol - turgu valitseb ainult üks tootja. Monopson turg, kus on üks ostja. Monopolist võib hinnaga diskrimineerida. Kasum maksimaalne. Kuidas saab hinnaga diskrimineerida? Hinnaga diskrimineerimine on situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest. Kartell - oligopolide liit. Lepitakse kokku hindades ja tootmismahus. Sisuliselt monopol. 8.3Turustruktuuride võrdlus Allolevas tabelis on neli erinevat konkurentsi liiki ja sama palju struktuuri iseloomujooni. Sinu ülesanne on leida iga turu jaoks sobivad tunnused. Liik Müüjaid Mõju hinnale Sisenemine Toodang turule Täiuslik Väga palju. Puudub. väga kerge. Sarnane. konkurents Monopolistlik Palju. Väike
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 44 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Üks raha funktsioonidest on olla väärtuse mõõt ja arvestusühik, millega väljendatakse hüviste hindu. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 45 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid täishõives. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 46 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Raha pakkumine on rahaagregaadi M1 väärtus. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 47 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust Keskmine kulu KESKMINE KULU (AC) – kulu ühe toodangu ühiku kohta Keskmine kogukulu (AC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC) Piirkulu PIIRKULU (MC) – kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra Piirkulu arvutamisel jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Kulukõverad Keskmiste püsikulude kõver (AFC) on langev, sest tootmismahu suurenedes jaotub püsikulu järjest suurema koguse toodete vahel Nii keskmise muutuvkulu (AVC) kui ka keskmise kogukulu (AC) kõverad on U-kujulised Keskmise kogukulu ja keskmise muutuvkulu kõverate vaheline vertikaalne kaugus on võrdne keskmise püsikuluga. Tootmismahu suurenedes see vahemaa väheneb, sest keskmised püsikulud vähenevad
Vastus: Õige Vale Test 2 Question 1 Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel Vastus: Õige Vale Question 2 Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu Vastus: Õige Vale Question 3 Monopol saab supernormaalset kasumit lühiajaliselt Vastus: Õige Vale Question 4 Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne Vastus: Õige Vale Question 6 Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt Vastus: Õige Vale Question 7 Punktid: 0/1 Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Vastus: Õige Vale Question 8 Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse suurusega Vastus: Õige Vale Question 9 Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa Vastus: Õige Vale
Vastus: Õige Vale Test 2 Question 1 Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel Vastus: Õige Vale Question 2 Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu Vastus: Õige Vale Question 3 Monopol saab supernormaalset kasumit lühiajaliselt Vastus: Õige Vale Question 4 Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne Vastus: Õige Vale Question 6 Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt Vastus: Õige Vale Question 7 Punktid: 0/1 Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Vastus: Õige Vale Question 8 Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse suurusega Vastus: Õige Vale Question 9 Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa Vastus: Õige Vale
Jaguneb kaheks: püsikulu (FC) kulu, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu ja muutuvkulu (VC) kulu, mille suurus firma tootmismahu suurenedes muutub. V V Piirkulu täiendava tooteühiku vamistamise täiendav kulu. V W W Arvutamisel jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Keskmine kogukulu(AC)- AC=TC/Q on kulu ühe toodangu ühiku kohta. Jaguneb omakorda V V Keskmine püsikulu VV ja Keskmine muutuvkulu VV W W Firmateooria: kasumi maksimeerimine Majandustlik kasum on kogutulu ja kogukulu vaheline erinevus. Piirtulu ja piirkulu:
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 36 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 37 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid hõivatud vähem kui 100%. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 38 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ühishüvis on oma olemuselt mittekonkureeriv, see tähendab et kui see kaup on juba turule pakutud, siis iga edasise tarbija lisandumine ei suurenda kulutusi ressurssidele. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene".
Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 30 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi tootmistegurite poolt riigis ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 31 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid täishõives. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 32 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Lõpptoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 33 Pole vastatud Võimalik punktisumma: 1.0 Märgi küsimus lipuga
võimalik muuta. a) Õige b) Vale 2. Keskmine muutuvkulu iseloomustab muutuvkulusid ühe toodetud ühiku kohta. a) Õige b) Vale 3. Ettevõte toodab odavaima võimaliku tootmistehnoloogiaga sellises punktis, kus samakoguse joon puutub samakulu joont. a) Õige b) Vale 4. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. a) Õige b) Vale 5. Piirkulu arvutamiseks jagame muutuse kogukuludes muutusega tootmismahus. a) Õige b) Vale 6. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta, nimetatakse tööintensiivseks tehnoloogiaks. a) Õige b) Vale 7. Kui piirtoodang on väiksem kui keskmine toodang, hakkab keskmine toodang vähenema. a) Õige b) Vale 8. Samakulu joon ehk isokost iseloomustab selliseid tootmistegurite kombinatsioone, mis maksavad sama palju. a) Õige b) Vale 9. Püsikulu arvutamiseks jagame kogukulud muutuvkuludega. a) Õige b) Vale 10
d) Vaesed riigid (üle 30) pole loodusvarasid ega head tööjõudu neisse ei taheta investeerida ning vaesus suureneb ei võta oluliselt osa maailmamajanduses Aafrika = Mosambiik + Somaalia + Tsaad Afganistan + Jeemen 7. RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID Riigid võivad koostööd teha järgmistes vormides: Vabakaubanduspiirkond Tolliliit Ühisturg Majandusliit Organisatsioonid võib jagada kolmeks: 1) Toorainekartell lepitakse kokku tootmismahus, mis mõjutab ka hinda 2) Piirkondlikud majandusühendused peamine eesmärk on kaubavahetuse lihtsustamine 3) Kogu maailmamajandust kordineerivad organisatsioonid 1) Toorainekartell OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon moodustati 1960 eesmärk kaitsta naftat tootvate maade sissetulekut ja huvisid rahvusvahelistel turgudel liikmed: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Venezuela, Alzeeria, Indoneesa, Liibüa,
V 54.Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = . T 55.Turumajanduseks nimetatakse niisugust majandussüsteemi, kus ostja ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning ressursside paigutajaks turul on „nähtamatu käsi“. T 56.Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. V 57.Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus tootmismahus muutusega kogukuludes. V 58.Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver jääb paigale. V 59.Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver nihkub paremale. T 60.Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas konkurendid reagerivad tema tegevusele. T 61.Pakkumise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes nõudmisega ei mõjuta (pikaajaliselt) tasakaaluhinda. T
1. Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul. Tõene 2. Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu. Tõene 3. Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil mõtet. Väär 4. Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel. Tõene 5. Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa. Tõene 6. Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt. Tõene 7. Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne. Väär 8. Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Tõene 9. Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse suurusega. Väär 10. Monopol saab supernormaalset kasumit lühiajaliselt. Väär Test 5.2 täiusliku konkurentsi turg 1. Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol. Väär 2. Monopol pakub unikaalset kaupa. Tõene 3. Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina
1. Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul. Tõene 2. Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu. Tõene 3. Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil mõtet. Väär 4. Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel. Tõene 5. Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa. Tõene 6. Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt. Tõene 7. Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne. Väär 8. Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Tõene 9. Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse suurusega. Väär 10. Monopol saab supernormaalset kasumit lühiajaliselt. Väär Test 5.2 – täiusliku konkurentsi turg 1. Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol. Väär 2. Monopol pakub unikaalset kaupa. Tõene 3. Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina
Teenib kasumit Kui hind on valitud tootmismahu juures kõrgem kui keskmine kogukulu. Saab kahjumit Kui hind on keskmisest kogukulust madalam. On tasuvuspunktis kui hind on võrdne keskmise kogukuluga. 40 Oligopol. Iseloomustus. Firma tegevuse põhilised seaduspärasused. Murtud nõudluskõvera mudel. Näidata joonisel Oligopol turg, kus väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Firmade väikesest arvust tingituna mõjutab iga muutus iga firma tootmismahus või hinnas nii enda konkurenide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Oligopoli käitumist ei saa seletada mingi ühe mudeli abil. Tegelikuses on palju mooduseid, kuidas oligopol võib ostustada oma hinna- ja tootmisstrateegia üle. Oligopol võib tunnetada, et juhul kui ta oma hinda alandab järgnevad konkurendid talle, et oma turuosa säilitada. Kui aga firma peaks otsustama oma hüvise hinda tõsta siis tõenäoliselt konkurendid talle ei järgne, vaid soovivad oma turuosa
kujundamin hinnavõtja. Ta suudab firma väikesest hinnakujundaja. e müüb oma hinda mõjutada arvust tingituna Monopolist on toodangut mõjuta iga piiratud ainult kehtiva muutus iga nõudlusega. turuhinnaga. firma Firma tootmismahus maksimeerib või hinnas nii oma kasumit tema (minimiseerib konkurentide kahjumit) õige kui ka tema tootmismahu enda läbimüüki valikuga ja kasumit. Q(õige) punktis, kus p=MC=MR
Ühele töölisele tuleb päevas kulutada samuti 25 krooni. Tööliste hulga suurenemine toob endaga kaasa muutuvkulude suurenemise. Kogukulu on kogu püsikulu ja kogu muutuvkulu summa. Seega tooks kolme töölise palkamine endaga kaasa kogu muutuvkulu 75 krooni ning kogu püsikulu 25 krooni. Kogukulu oleks sellisel juhul 100 krooni. Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Keskmine kulu on kulu ühe toodangu ühiku kohta. Keskmine kogukulu (ATC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC).
turule. Enamasti toimub siis tootmismahtude vähendamine mille tulemusena hind turul tõuseb ja kartelli kasum suureneb. Kartelle luuakse tavaliselt sellistes valdkondades kus tarbijad ei saa oma tarbimist oluliselt vähendada. Selliseks kaubaks on näiteks bensiin. 11. Piirkulu ja piirtulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. 12. Mastaabi efekt: mastaabi sääst ja mastaabi kulu Teine põhjus monopoli tekkimiseks on seotud mastaabisäästuga. Sellisel juhul suudab üks ettevõte
asendavad (erinevad seebisordid). Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda. Tootja suudab hinda mõjutada teatud piires. Ebaefektiivsus - Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamil. (nt: spordifirmad, pesupulber, garderoobikaubad) Oligopol- väike arv firmasid, mis üksteisest sõltuvad. Iga muutus firma tootmismahus või hinnas mõjutab nii tema, kui ka tema konkurentide läbimüüki ja kasumit. Oligopoli tekkimise põhjused: Mastaabiefekt- Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. Sisenemisbarjäärid- Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud
kasumit suurendada, toodab suurema koguse kui monopol, kes ei kasuta hinnadiskriminatsiooni. 11.OLIGOPOL Oligopoolsele turule on iseloomulik firmade väike arv ning mõnel juhul toodetakse homogeenset ehk ühesugust kaupa (näiteks nafta), kuid teisel juhul võivad ühe turu firmad toota ka diferentseeritud kaupasid (näiteks autod). Oligopoolsel turul sõltuvad oligopolid üksteisest. Sõltuvus on suurem homogeense kauba tootmisel. Iga muutus firma toodangu kvaliteedis, hinnas, tootmismahus või reklaamipoliitikas kutsub esile konkurentide reaktsiooni. Oligopolil on turukaitsetõkked, milles kõige peamiseks on mastaabisääst. Mastaabisääst tähendab, et firma keskmine kogukulu pikal perioodil väheneb, kui tootmismaht kasvab. Oligopol ei koonerda reklaamikuludega, sest tarbijad saavad informatsiooni pakutava kauba kohta. Uute firmade juurdetulek on keeruline, sest tal peab olema suur stardikapital ning peab suutma tekitada
c. avaliku sektori võlakoormue kasvu d. riigieelarve defitsiidi alanemise Klassikaline majandusteooria väidab, et tööpuudus a. on probleem, mille peab lahendama valitsussektor b. on positiivne nähtus, msest hoiab palgad madalal ja majandus konkurentsivõimelisena c. on turumajanduse peamine probleem d. on loomulik osa majandustsüklist, aga see on isekorrigeeruv Klassikalise kogupakkumise kohaselt (ASLR) kui majandus toimib potentsiaalses tootmismahus (Y*), siis ekspansiivne fiskaalpoliitika toob kaasa a. Hindade kasvu b. Tootmismahu pikkaajalise kasvu c. Hindade alanemise d. Tootmismahu kokkutõmbumise Fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) a. Kasutab valitsussektori kulusid ja makse majanduse elavdamiseks b. Suurendab kaubavahetuse defitsiiti majanduskavu pidurdamiseks c. Vahendiks on intressimäärade alandamine d. Kasutab raha pakkumise vähendamist inflatsiooni alandamiseks
2. Diferentseeritud toodang tooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid) 3. Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda Suudab hinda mõjutada teatud piires. Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile. Oligopol turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. 4 Oligopol tekib: 1. mastaabiefekt. Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt 2. sisenemisbarjäärid. Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille
1 1. Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul. Tõene 2. Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu. Tõene 3. Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil mõtet. Väär 4. Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel. Tõene 5. Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa. Tõene 6. Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt. Tõene 7. Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne. Väär 8. Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Tõene 9. Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse suurusega. Väär 10. Monopol saab supernormaalset kasumit lühiajaliselt. Väär Arvestustest 5.2 1. Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol. Väär 2. Monopol pakub unikaalset kaupa. Tõene 3. Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina. Tõene 4
Ühele töölisele tuleb päevas kulutada samuti 25 krooni. Tööliste hulga suurenemine toob endaga kaasa muutuvkulude suurenemise. Kogukulu on kogu püsikulu ja kogu muutuvkulu summa. Seega tooks kolme töölise palkamine endaga kaasa kogu muutuvkulu 75 krooni ning kogu püsikulu 25 krooni. Kogukulu oleks sellisel juhul 100 krooni. Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Keskmine kulu on kulu ühe toodangu ühiku kohta. Keskmine kogukulu (ATC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC). Kui toodetakse 10 kampsunit on keskmised püsikulud 2.50 krooni (25/10) ja keskmised muutuvkulud 5
· Keynesi koolkond (lühiperiood) KOGUPAKKUMISE KUJUNEMINE 1) Majapidamiste otsused tööjõu pakkumise kohta - reaalpalk - eelistused (vaba aja alternatiivkulu) 2) Ettevõtete otsused tootmismahu määramisel - hinnad, tehnoloogia, kasum - tööjõu piirtootlikkus Klassikaline koolkond. Põhiseisukohad. a) Majanduse tüüpiline seisund on tasakaal b) Tasakaal saabub täishõive tootmismahus, st. tööturg on tasakaalus c) Parim majanduse mõjutamise vahend on rahapoliitika d) Majandus reguleerib ennast ise. Stimuleerida tuleb pakkumise poolt, kogunõudlus on passiivne, väheoluline tasakaalu seisukohalt. e) Kogupakkumise kõver on vertikaalne sirge f) Kogupakkumine on samal tasemel ühiskonna potentsiaalse tootmismahuga g) Pikaajaliselt põhjustab kogunõudluse muutus vaid hindade, mitte tootmismahu muutuse
(erinevad seebisordid) • Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda • Monopolistliku konkurentsi firmal on teatav monopoolne võim – ta suudab hinda mõjutada teatud piires • Ebaefektiivsus - Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile Oligopol • Oligopol – turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad. • Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Oligopoli tekkimise põhjused: • mastaabiefekt Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese • sisenemisbarjäärid Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud – patent Kartell
Ühele töölisele tuleb päevas kulutada samuti 25 krooni. Tööliste hulga suurenemine toob endaga kaasa muutuvkulude suurenemise. Kogukulu on kogu püsikulu ja kogu muutuvkulu summa. Seega tooks kolme töölise palkamine endaga kaasa kogu muutuvkulu 75 krooni ning kogu püsikulu 25 krooni. Kogukulu oleks sellisel juhul 100 krooni. Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Keskmine kulu on kulu ühe toodangu ühiku kohta. Keskmine kogukulu (ATC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC). Kui toodetakse 10 kampsunit on keskmised püsikulud 2.50 krooni (25/10) ja keskmised muutuvkulud 5
Vastastikuse sõltuvuse tõttu sõltuvad iga firma otsused teistest otsustest. · Oligopoli tunnusjooned: o Info ei ole täielik. o Turul on väike arv firmasid, mis on üksteisest vastastikku sõltuvad. o Toodang on homogeenne või diferentseeritud. o Märkimisväärsed sisenemisbarjäärid on tingitud mastaabisäästust või tehnoloogiast. o Firmade väikesest arvust tingituna mõjutab iga muutus iga firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui tema enda läbimüüki ja kasumit. o Pikal perioodil oligopol saab majanduslikku kasumit. Lühiperioodil oligopol võib töötada nii kahjumi, kui ka kasumiga. · Oligopoli mudelid: o Murtud nõudluskõver Selle mudeliga saab selgitada hindade stabiilsust
Kui harus saadakse kasumit, tuleb harru uusi firmasid, mis vähendavad iga seni turul olnud firma turuosa. Olemasolevad firmad proovivad oma kasumit kaitsta, suurendades nt reklaamikulusid, see suurendab keskmist kogukulu. See jätkub kuni ATC saab võrdseks hinnaga (ATC=p)ja majanduskasum kaob. OLIGOPOL Kolmas mittetäieliku konkurentsi turustruktuur. Turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Firmade väikese arvu tõttu mõjutab iga muutus iga firma tootmismahus või hinnas nii tema kui konkurentide läbimüüki ja kasumit. Vastastikuse sõltuvuse tõttu sõltuvad iga firma otsused teiste firmade vastavatest otsustest. Tekkepõhjused: 1)mastaabiefekt mõnes tootmisharus jõõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. 2)sisenemisbarjäärid, kusjuures oluliseks sisenemisbarjääriks võib uute firmade jaoks olla ka mastaabiefekt
erinevatel aastatel. Sisaldab lisaks tarbekaupadele ka kapitalikaupade hindu, valitsuse poolt ostetavate ning eksporditavate kaupade hindu. 11.2 INFLATSIOONI LIIGID 1. Nõudlusinflatsioon s.o. kogunõudmise mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. 36 Algselt on majandus tasakaalupunktis T, mis asub potentsiaalses tootmismahus Qpot., hinnatase on Ho. Ühe kogunõudmise elemendi suurenemisel nihkub KN-kõver asendisse KN'. Selle tulemusel ka hinnatase nihkub asendist Ho asendisse H1. Tootmine nihkub asendist Qpot asendisse Q1. Kuna uus tootmismaht on suurem kui potentsiaalne ja tööpuudust ei eksisteeri, siis hakkab nii palga- kui hinnatase tõusma. Tootmistegurite kallinemine sunnib ettevõtteid alandama tootmismahtu: KP-kõver võib nihkuda asendisse KP' ja pikaajaline tasakaal saabub
kuna importseadmed, -tooraine jms. muutuvad kodumaisele tootjale kallimaks. d) Tehnoloogia areng suurendab tootlikkust, ning kui palgad kasvavad tootlikkusest aeglasemalt, nihkub kogupakkumise kõver paremale. e) Tootmistegurite pakkumise (kapital, töö) kasv alandab tegurite hinda, tootmiskulud alanevad ning kogupakkumise kõver nihkub paremale (alla). Oletame, et majandus toimib tasakaalupunktis punktis E0, tootes potentsiaalses tootmismahus Q* ning hinnatasemel P0. Kui toimub kiire ja oluline tootmissisendite hinnatõus, siis liigub kogupakkumise kõver asendist AS0 kõrgemale hinnatasemele AS1. Kui kogunõudlus jääb samal ajal püsivaks, siis väheneb tootmismaht koguseni Q1 ning makroökonoomiline tasakaal saabub hinnatasemel P1 punktis E1. Antud juhul kõrgem hinnatase mitte ei suurenda, vaid vähendab pakkumist! Sellist olukorda nimetatakse ka stagflatsiooniks, mis iseloomustab situatsiooni, kus langev
pakkujate sisenemist turule. Enamasti toimub siis tootmismahtude vähendamine mille tulemusena hind turul tõuseb ja kartelli kasum suureneb. Kartelle luuakse tavaliselt sellistes valdkondades kus tarbijad ei saa oma tarbimist oluliselt vähendada. Selliseks kaubaks on näiteks bensiin. 11. Piirkulu ja piirtulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. 12. Mastaabi efekt: mastaabi sääst ja mastaabi kulu Teine põhjus monopoli tekkimiseks on seotud mastaabisäästuga. Sellisel juhul suudab üks
(erinevad seebisordid) ·Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda Monopolistliku konkurentsi firmal on teatav monopoolne võim ta suudab hinda mõjutada teatud piires ·Ebaefektiivsus -Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile Oligopolturg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad. ·Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Oligopoli tekkimise põhjused: ·mastaabiefekt -Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt Sisenemisbarjäärid-Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud paten KARTELL
Teiselt poolt, kui lähtuda tarbijate seisukohalt, siis võimaldab reklaam neil efektiivsemalt ja odavamalt oste teha ja seepärast võib ta olla sotsiaalselt kasulik. 1.32.2.3 Oligopol Oligopol on üks enamlevinud turu struktuur enamikus arenenud turumajandusega riikides. See on turg, kus on väike arv firmasid. Oligopoli näiteks võib olla terase-, auto-, nafta-, tubaka- jne. Tootmine. Kuna oligopsel turul on firmade arv väike, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema kui ka tema konkurentide läbimüüki ja kasumit. Üksikud suured ettevõtted; sarnane või väga unikaalne toodang; ettevõtte vastastikune sõltuvus; turule sisenemine raskendatud; oluline hinnaväline konkurents. Oligopolite tekkepõhjused on: 1) Mastaabiefekt. Mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. 2) Sisenemisbarjäärid
annaabi.ee 
