kaovad, mille tulemusel on paljudes liikmesriikides oodata piima tootmise suurenemist ja täiendavat survet piimaturule. Selles valguses oleks Eesti tootjad ilmselt eelisolukorras kui juhtuks, et tulevikus toetused üldse ära kaotataks. Üheks reaalseks tegevuseks Euroopa Liidu poolt on 28 milj euro erakorralise toetuse eraldamine Baltimaade piimatootjatele. 9 Lisaks pingelisele turuolukorrale ähvardab Eestit piima tootmiskvoodi ületamise eest 10 miljoni euro suurune nn piimatrahv. Trahvi tasumine käib praeguses situatsioonis sektorile üle jõu. Riik peaks andma endast parima, et leida Euroopa Komisjoniga sobiv lahendus. Hiina turu potentsiaal on väga suur, aga kahjuks avaldavad siin mõju Eesti riigi välispoliitilised otsused. Soomlased näiteks tegutsevad Hiina turul aktiivselt, aga Eestil sinna asja ei ole. „Hiina turul ei ole meil asjad edenenud kõige paremini pärast seda, kui
Teravilja omatoodang, mis on orienteeruvalt 600-760 tuhat tonni aastas (1) ei kata omatarbimist söödaks, inimtoiduks, seemneks ja tööstuslikuks otstarbeks ning teravilja veetakse igal aastal täiendavalt sisse. Kuigi teravilja biomassi ressursina praegu käsitleda ei saa, on teravili ja eriti rukis, arvestades maaressurssi, suurima potentsiaaliga tööstustoorme allikas. Suhkrupeedi kasutamist energiakultuurina piirab Eestis tootmiskvoodi puudumine, mille tootja ei saaks toetust, mida saavad tootjad kvoodiga riikides. · Looduslikud heintaimed: niidetav biomass püsirohumaadelt ning (pool)looduslikelt kooslustelt, märgalad Loodushoiu eesmärkidel niidetavate maa-alade biomass sobib kasutamiseks eelkõige väiketootmises kas biogaasi tootmiseks või põletamiseks. Meie järved ja merelahed on viimastel aastatel muutunud toitaineterikkamateks ja roostike kasv on kiire. Soomes on
kõikuvam ning vähem valke sisaldav kui toidu- või sööda otstarbel kasvatataval kultuuril. Tuleb märkida, et teraviljast toodetava etanooli omahind on madalam kui kartulist toodetaval etanoolil eelkõige just suurte hoiustamis- ja transpordikulude tõttu. Lisaks vedelkütuste tootmisele sobivad kõik nimetatud kultuurid ka biogaasi tootmiseks. Teravilja tootmisel saab lisaväärtusena kasutada ka põhu põletamist. Suhkrupeedi kasutamist energiakultuurina piirab Eestis tootmiskvoodi puudumine, mille tootja ei saaks toetust, mida saavad tootjad kvoodiga riikides. [4] Looduslikud heintaimed: niidetav biomass püsirohumaadelt ning (pool)looduslikelt kooslustelt, märgalad. Loodushoiu eesmärkidel niidetavate maa-alade biomass sobib kasutamiseks eelkõige väiketootmises kas biogaasi tootmiseks või põletamiseks. Suuremaskaalalist kasutamist piirab ilmselt madal saagikus võrreldes põllukultuuridega ning sellest tulenev suur transpordikulu
annaabi.ee 
