transpordikulutusi. (SME IFRS 13.6). Juhul kui varud ostetakse tavapärasest maksetähtajast pikemaajalise järelmaksuga, kajastatakse varude soetusmaksumusena ostuhinda tavapärase maksetähtaja puhul. Vahet soetusmaksumuse ja makstava summa vahel kajastatakse intressikuluna 5 soetamise ja maksmise vahelise perioodi jooksul. Laenukasutuse kulutusi ei arvestata varude soetusmaksumusse. (SME IFRS 13.7, 25.2). Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks.
Tooraine Materjal Kütus Lõpetamata toodang 4 Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest (8) Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukophta ja seisundisse. (7) Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid tootega seotud kulutusi (materjali kulud, tööliste palgad jne), kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmisseadmete amortisatsioon , tootmisega seotud juhtkonna plgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele, lähtudes normaalsest tootmiskaost. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujubeb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks
mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, lõivu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, pakkimise ja ladustamisega seotud kulusid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks
ette nähtud? Kas müügitsükkel on pikk või lühike? Kas müük on sesoonne? Kas teostatakse eksportmüüki? Kuidas seda korraldatakse? Mis on põhilised takistused edukamale müügitegevusele? Mida on vaja teha nende takistuste ületamiseks? 4.3. Hinnakujundusstrateegia, võrdlus konkurentidega Kuidas ettevõte määrab toodetele ja teenustele hinnad? Kas hindade planeerimine toimub mingi süsteemi järgi? Kas ettevõte on minevikus hinnatõuse edukalt korraldanud? Mis juhib hinnatõuse - tootmiskulutused või hinnakõrgend turul? Kas klientidele müüakse kaupu/teenuseid ka krediidi alusel? Kuidas määratakse kindlaks krediidipoliitika? Kuidas mõjutavad müügitingimused sularahavoogu? 4.4. Toodangu/teenuste mitmekesistamine Kas on plaanis toodangut/teenust uutele tingimustele kohandada või parandada? Millised riskid kaasnevad praegu pakutavate toodete valikuga (st. sõltuvus ühest ainsast tootest)? Kuidas pakutav toodang muutub või laieneb tulevikus?
Selline käitumine suurendab nõudlust ja hinnatõusu turul, kus majandusringlusele kaasneb infltsioon, mis oleks kui „isetäituv ennustus“, kuid mille täpsemad mõõtmed on ettearvamatud ja ebastabiilsed. (Piana 2001) Samuti sotsiaalsete rühmade vaheline võistlus oma majanduslike huvide, eelkõige palga tõstmise, eest võib anda tõuke inflatsiooni tekkele. Palkade tõstmisega kaasneb ettevõttel suuremad tootmiskulutused, mille tõttu tuleb tõsta kaupade ja teenuste hindu, et ettevõte kasum ei väheneks. Sellega võib ühiskonnas kaasneda kuluinflatsiooni. Samas ei suuda kõik juhid oma töötajate palku tõsta ja hoida oma kasumit ilma kindla segmendi koondamisega, millega suureneks töötusmäär riigis. (Miner 2013) 5 Samas ei ole riigile kasulik ka liigne välisraha juurdevool. Väliskapitalis sissevoolu käigus suureneb riigi välisvaluutareserv
Valmistoodang jaguneb põhi (selle saamisele on suunatud ettevõtte tegevus) - ja kõrvaltoodanguks (moodustavad tootmisprotsessi jäägid) Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus; koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustes ja muudest kulutustest (nt transpordikulutused) Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevaid mittetagastatavaid makse, nt toolimaks Tootmiskulutused sisaldavad toote tootmisega seotud kulutusi, nt materjal, tööjõukulud Muud kulutused- et viia varu tema asukohta ja seisundisse Netorealiseerimisväärtus- väärus, mille ma saaksin, kui ma praegu müüksin, millest on maha lahutatud müügitehinguga seotud kulutsed Kui netorealiseerimisväärtus on madalam kui soetusmaksumus, tuleb objekt alla hinnata! Varude sünteetilise ja anlüütilise arvestuse olemus Varud kajastatakse järgmistel bilansikirjetel: · Tooraine ja materjal
Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjali maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad). Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus
üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, lõivu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, pakkimise ja ladustamisega seotud kulusid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks
14 3.5 Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (materjalikulu, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmisseadmete amortisatsioon, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks
Õmbleja palk, mis sõltub kleitide valmistamisest Raamatupidaja palk Tootmisosakonna juhataja palk Kleidile kulutatud kangas Tootmisruumide seinte värvimisel kulutatud värv Direktori arvuti amortisatsioon Äärestusmasina remondikulu Kleidi õmblemisel kulutatud elekter (masinal voolumõõtja) Tootmisruumi valgustuskulud 46 Toote tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise kaudsetest kuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne) ehk toodete tootmisomahind koosneb kahest esimesest kulust ja seetõttu tootmiskulude koondkonto sisaldab toote omahinda kantavaid kulusid. Näide 8
väärtus 31 b) summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus c) vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu ebaõiglane väärtus d) ükski ülalnimetatud variantidest ei sobi 9. Milline neist ei kuulu soetusmaksumuse hulka? a) ostukulutused b) tootmiskulutused c) muud kulutused, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse d) müügikulutused 10. Milline neist ei ole varu? a) müügiks ostetud kaubad b) valmistoodang c) lõpetamata toodang d) müügiootel põhivara 11. Varude arvestuse pidevsüsteemi rakendamisel saab kasumiaruannet koostada ka jooksvalt (näiteks iga kuu kohta), inventuuri tegemata. Tõene või Väär Ülesanne 7
annaabi.ee 
