Kitseküla asumis 3468 elanikku. Kitseküla asumi suurimad tänavad:Alevi tänav, Hagudi tänav, Hallivanamehe tänav, Juurdeveo tänav, Järvevana tee, Kauba tänav, Keava tänav, Paide tänav, Pärnu maantee, Rapla tänav, Saku tänav, Tondi tänav,Viljandi maantee. Kitseküla asumis asub Kitseküla raudteepeatus. Kitseküla asumis asub TallinnVäikse raudteejaam. Kitseküla asumis asub Politsei ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur. Asumis asus ka Tallinna Piimakombinaat, Tootmiskoondis Vasar. Kitseküla asumis asub Magdaleena haigla. AITÄH TÄHELEPANU EEST !
majanduse ümberstruktureerimine ja sellega kaasnevad protsessid – Eesti keskmisest suurem töötus ja madalam elatustase. Kohtla-Järve elanikkond vananeb. See on eriti tuntav kaevandusasulates, kus kaevandamine on nüüdseks lõpetatud ja töökohtade vähenemise tõttu siirduvad nooremad inimesed mujale. Nõukogude ajal arenesid Kohtla-Järvel eeskätt keemiatööstusettevõtted ja põlevkivi kasutamisel põhinevad suured tööstusettevõtted (Tootmiskoondis Eesti Põlevkivi, Kohtla- Järve Põlevkivikeemia Tootmiskoondis, põlevkiviküttega töötavad Kohtla-Järve ja Ahtme soojuselektrijaam, Ahtme Ehitusmaterjalide Kombinaat, Oru Turbakombinaat jt) ning ehitusorganisatsioonid. 1990. aastatel konkurentsivõimetuks osutunud suurettevõtete rekonstrueerimine tõi kaasa töökohtade vähenemise ja tööhõive languse. 1989. aastal oli tööga hõivatud 54%, 2000. aastal oli hõivatuid ainult 35% linna elanikest. Kohtla-Järve elanike
aasta-aastalt üha suurem ka toodetud tulivee hulk. Võiks arvata, et seoses lugematute võimuvahetustega väikeses Eestis viimase sajandi jooksul on ka Liviko käekäik olnud tulvil dramatismi ja värvikaid üksikasju. Tegelikkuses on aga kõik üleminekud viinavabrikus toimunud kriitiliste vahejuhtumiteta. 1. jaanuar 1971 on üks oluline verstapost Eesti alkoholitootmise ajaloos. Sel päeval moodustati Tallinna Likööri- ja Viinatehasest ning reast väiksemast piiritusevabrikust tootmiskoondis Liviko. Legend, mida tänapäeval jätkab vähemasti sama tõhusalt AS Liviko, oli sündinud. Liviko on vanim alkohoolsete jookide tootja Eestis ja säilitanud ka tänapäeval turuliidri koha. (Liviko koduleht: http://www.liviko.ee/?id=1890) 2. FARMI Rakvere tootmistsehh. Rakveres asuv Maag Piimatööstuse tootmistsehh on Eesti vanim piimatööstus, millel ajalugu ulatub pooleteise sajandi taha aastasse 1850, kui hakkas tööle
Et just selles hoones asub tänini AS Liviko tootmiskorpus, loetakse seda kuupäeva AS Liviko sünnipäevaks. Pärast Esimest maailmasõda asutati iseseisva tootmisüksusena Likööri-ja Napsivabrik. Rikkalik sortiment ja suurepärane kvaliteet tagas püsiva klientuuri Eestist kaugemalgi. 1. jaanuar 1971 on üks oluline verstapost Eesti alkoholitootmise ajaloos. Sel päeval moodustati Tallinna Likööri- ja Viinatehasest ning reast väiksemast piiritusevabrikust tootmiskoondis Liviko. 1.1 Liviko täna Liviko on vanim alkohoolsete jookide tootja Eestis ja säilitanud ka tänapäeval turuliidri koha. Liviko kuulub Eesti ühe edukama tööstus- ja kaubandusinvesteeringute grupi NG Investeeringud koosseisu. 1.2 Tuntuimad kaubamärgid Tänaseks enam kui 250 tootest koosneva impordivaliku müügimahud kasvavad kiiresti. Liviko toodab viina, likööre, toonikuid jt alkohoolseid jooke. Lisaks alkoholile toodab Liviko ka energiajooke
Autogreider läbis edukalt kõik riiklikud katsetused ja isegi ka aastal 1962 eksponeeriti seda NSV Liidu Rahvamajanduse saavutuste näitusel Moskvas. Seal saavutas ta suurt edu teiste tehaste autogreiderite ees, kuna masinal ei olnud tavalised kummid, vaid suured ja sügava mustriga rehvid , mis võimaldasid liikuda isegi läbi suurte maastikeaukude. 1.7 "Talleksi" sünd Seeriatootmine algas 1963-ndal aastal. Aasta varem moodustati Eestis esimene firmaettevõte tootmiskoondis "Talleks". Selle ettevõtte koosseisu kuulusid: Tallinna Ekskavaatoritehas, mis moodustas peatehase ja lisaks ka endised tehased Paides, Viljandis ja Mõisakülas. Pearolli mängis "Talleksile" Tallinna Ekskavaatoritehas, millega tuli kaasa ka palju probleeme. Esiteks ei teatud, kuidas lõpetada uue tootmishoone ehitus ja kuidas saada väljaõpetatud töötajaid. Samuti tuli ka täita plaan, mis pidi alluma suurepärasele kvaliteedile. Ka Vasalemma tsehhist saadeti tihtipeale poolvigast
Täideti järjekordse (10.) viisaastaku plaani partei poolt oli ülesandeks seatud tootmise efektiivsuse suurendamine. Toodangu eriti head kvaliteeti tähistas kvaliteedimärk, 69 Pullat, 1984, lk 116. 70 Komsomol ehk Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing 71 Pullat, 1984, lk 116-117. 72 EE 10.kd ,,Võru" lk 526. 24 mille said üks gaasianalüsaator, mille tootjaks oli linna suurim ettevõte Arnold Veimeri nimeline Tootmiskoondis ,,Võru Aparaat" e rahvakeeli gaasitehas; matkakingad mille tootjaks oli Võru Naha- ja Jalatsivabrik; kappsein Võru Mööblivabrikult ja vene juust Võru Piimatoodete Kombinaadilt. Võru linna majanduslik panus oli 1,14% ENSV omast. R. Pullati raamatust jääb mulje, nagu kõik liiguks ülesmäge. Tegelikult oli majanduse taandareng tuntav; kohalikku majanduspoliitikat ei olnud olemas, tööstus oli allutatud üleliidulistele ametkondadele. Tarbekaupade puudus süvenes, igal pool