Vaga, tänu kelle suurele tahtele ning heale organiseerimisele taastas aed vaid mõne aastaga sõjaeelse seisu. Pärast Vaga ametiaega pidasid direktori ametit veel H. Trass, V. Masing ning E. Lellep. 1969. aastal sai aed uue pikemaajalise juhi H. Kimmeli näol, kes keskendus tiigi puhastamisele ning uue palmimaja valmimisele. A. Pärna direktoriks olemise ajal (1986-1995) aga ehitati botaanikaaiale oma paljundus- ja tootmiskompleks. Pärast Pärna olid direktoriteks veel A. Vellak ja H. Tamm, tänu kellele valmis 2006. aastal uus troopikamaja. 1. jaanuaril 2014 liideti aga Tartu botaanikaaed loodusmuuseumiga ning loodi asutus TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed.
1978 Uued ruumid saavad majas Oraviku 3 Melliste 2005 toimub kodupaigapäev Kivipäev 1825 teated Melliste saeveskist sidekontor ja juuksur 2006 toimub kodupaigapäev Puupäev 1850 Mäksa, Kastre ja Poka mõisate omanikuks saab 1978 valmib Tamme tootmiskompleks töökodade ja 2007 toimub kodupaigapäev Veepäev Otto von Essen garaaziga Melliste küla piiril 2007 Melliste algkool korraldab perepäeva 1866 külakooli avamine Melliste külas Sika talu juures 1979 suletakse Aru 8kl. kool 2007 maantee renoveerimine Melliste lõigul
Pikka aega oli direktoriks H. Kimmel (1969-1986). Suuremateks saavutusteks sel ajal olid tiigi puhastamine (1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleks. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Avamaa Üheidulehelised käpalised Orchidaceae loalised Juncaceae amarüllilised Amaryllidaceae lõikheinalised Cyperaceae tarn Carex liilialised Liliaceae laugulised Alliaceae bambus Bambuseae stepirohi Stipa L.
Pikka aega oli direktoriks H. Kimmel (1969-1986). Suuremateks saavutusteks sel ajal olid tiigi puhastamine (1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleks. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest, mistõttu on see aed kõige liigitihedam ala kogu Eestis. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ja liigirikkaim
tules. Pärast sõda oli olukord vabrikus raske. Nõukogude aja algul tuletikkude defitsiidi tõttu taas käima pandud Tallinna tikuvabrik suleti lõplikult 1955. aastal ja Viljandi tikuvabrik oli taas ainus Eestis. 1950.aastatel tegutsesid tikuvabrikus isetekkeline tikuvabriku klubi, näitering, puhkpilliorkester ning nais- ja meesansamblid. Peale Eesti taasiseseisvumist aastal 1995 sai vabriku omanikuks Eesti Tikk, sellel ajal oli tootmiskompleks väga halvas seisus, hoonetel ei olnud osaliselt pealt katuseid masinad olid hooldamata jne. Tänaseks on algsest tikuvabrikust alles ainult vanal kujul säilinud tikuvabriku torn. Ülejäänud vabrik on täielikult uuenenud. 22.03.1922 alustas ettevõte tegevust aktsiaseltsina. 16.12.1925 registreeris Tallinna-Haapsalu rahukogu AS Tulitikuvabrik Ed. Pohl põhikirja. Aktsiaseltsi asutasid Eduard Pohl, Valfried Schneider ja Tõnis Maasepp. 27.04
Seda tootmisüksust peeti toona üheks kaasaegseimaks. Peale II Maailmasõda 1944 aastal moodustati peamiselt „Cerese“ aga ka mitmete teiste tolleks ajaks olemasolevate leivatööstuste, jahuveskite ja pärmivabriku ühendamisel Tartu Jahu- ja Leivakombinaadi Leivatööstus nr. 1, mille nimi küll 1963 aastal muudeti Tartu Leivakombinaadiks. Taasiseseisvunud Eesti algaastatel toimunud erastamise käigus asutati 1993 aastal eraaktsiaselts Pere Leib. Täna Ringtee tänaval asuv tootmiskompleks sai alates 2001 aastast, mil kogu tootmine lõplikult sinna üle viidi, kogu Tartu ja Lõuna-Eesti suurimaks ja kesksemaks leivatööstuseks. Uhkusega võib tõdeda, et läbi rohkem kui 100 aasta on leivatootmine Tartus endiselt omal heal tasemel alles. Eesti Leivatööstus on traditsiooniliste leiva-ja pagaritoodete valmistaja. Rukkileivad, peenleivad, saiad, sepikud, tordid, koogid ja küpsised on pika nimekirja lühike kokkuvõte. Ettevõtte nimetus OÜ Eesti Leivatööstus
Majandustegevuse ruumilise paigutuse seaduspärasused: 1. Primaarsed harud paigutuvad vastavate loodusressursside piirkonda. 2. Sekundaarsed harud paigutataske maksimaalse kasumi teenimise eesmärgil. 3. Kõrgtehnoloogilised harud paigutatakse teadusasutuste, kvaliteetse tööjõu ning heade sidepidamisvõimalustega piirkodadesse. 4. Majandusharude globaliseerumisele on olulist mõju avaldanud infrastruktuur, st side, transpordi ja olmeteeninduse tase. Tootmiskompleks on omavahel seotud majandustegevuse valdkonnad, mille tulemusena jõuab tarbijani valmistoodang. Selle moodustavad kolm majandustegevuse valdkonda: 1. Põhitegevusharud 2. Äriteenuste osutamine 3. Toodangu realiseerimiseks kasutatavad teenused Selleks, et tootmiskompleks toimiks peab hästi väljakujunenud olema spetsialiseerumine ja koopereerumine. Regionaalpoliitika Regionaalpoliitika on riikidevahelise organisatsiooni poolt kavandatavad abinõud
seadmeid. Õlletehased • Suuremates linnades oma õlletehased • Kasutasid kohalikki õlleotra ja linnaseid • Tartus tehas Livonia, A. Le Coq Masinaehitus • Masinaehitustehased koondusid Tallinnasse: laevaehitus Kopli ps • Vaguniehitustehas Dvigatel alustas Tallinnas tööd 1899. aastal. • Tootmiskompleks valmis 9 kuuga. Dvigateli parimad ajad olid 20. sajandi alguses, mil töölisi oli u 3000. • Toodeti luksusvaguneid Vene ja Hiina raudteele. Ruumid ja sisseseade võimaldasid valmistada 250–300 kauba- ja 20–30 reisivagunit kuus. • Tehti trammivaguneid mitmele suurlinnale (Moskva, Harkov), aga ka Tallinna jaoks. Paberitööstus • 19. s toodeti Eestis u 70% kogu Vene impeeriumis tarvilikust paberist
novembril 1912 aastal,kui avati nende esimene tsehh Riia tänaval hoones,mis oli spetsiaalselt ehitatud veskiks ja pagaritööstuseks.Algselt kahekordne veskihoone ehitati ümber sama kümnendi keskpaigaks neljakordseks uute elektrimootorite ja tehnoloogiliste seadmetega moodsaks tööstuspargiks. Vabrikus oli ka juba elektrivalgus ja oma veevärk.Loomulikult oli Tartus ka mitmeid erinevaid pagarikodasid ja leivatööstusi.Täna ringtee tänaval asuv tootmiskompleks sai alates 2001 aastast ,mil kogu tootmine lõplikult sinna üle viidi.Uhkusega võib tõdeda ,et läbi rohkemkui 100 aasta on leivatootmine Tartus endiselt omal heal tasemel alles. 4 2. ETTEVÕTTE TEGEVUSVALDKOND Ettevõte tegeleb 1)rukkileiva, 2) peenleiva, 3) saia, 4) sepiku, 5) tordi, 6) kookide ja küpsiste 7) biskviit taignate, 8) liivataignate ja muretaignate
Minu eesmärk oli ettevõttes hästi töötada ja näidata, et olen kools veelgi arenenud ja saanud uusi teadmisi. Kuna oli juures uus ladu pidin ka selle lao süsteemi selgeks saama võimalikult kiiresti. 3 2.ÜLDANDMED PRATIKA ETTEVÕTTE KOHTA Soya Foods Baltic OÜ on Eesti kapitalile kuuluv sojapiimatoodete valmistaja. Ettevõte asub Järvamaal Kareda vallas Peetri alevikus vanas söökla hoones, mida äsja renoveeriti. Tootmiskompleks vastab kõigile toidukäitlusele esitatud nõuetele. Firma asub Peetri Põhikooli ja Peetri lasteaia naabruses veidi eemal on ka suur Kareda valla kultuurikeskus ja müügil olev vana kontori hoone. Ümbrus on üldiselt ilus ja hoolitsetud. Firmast saab teavet tema koduleheküljelt. Ja palju saab teavet ka laatadelt, messidelt ja degustatsioonidelt, kus toodet igati reklaamitakse. Firma aadressi ja telefoni numbri saab ka toote karbilt. Juurdepääs hoonetele on hea
rõivaparandust ning lisaks oleme valmis tegema müüginurgakese, kus taaskasutatud riietest on valminud uued, kuid stiilsed rõivad. 3 2 ÄRIPLAANI EESMÄRK ByGerili OÜ on ettevõte, kes väärtustab taaskasutust ning eesmärgiks on seadnud müüa inimeste taaskasutatud trendikaid rõivaid, tehes vanast uue, lisaks toodetele lisame ka rõivaparandusteenuse, mis aitab luua tervikliku tootekompleksi. Ettevõtte tootmiskompleks asub Karlova piirkonnas, kus ettevõte rendib 2018. aastast äripinda kogupindalaga 540 m². Lühiajaliseks eesmärgiks on kliendibaasi loomine ja laiendamine. Kavas on sisustada teenindustööpind ning teha korralik avapidu. Eelnevalt kutsuda kliendid meilt bokse rentima ja riided meile müügile tooma, et avamispeol oleks tööpind sisustatud, kuid mitte täiesti välja renditud boksidega. Sellise avapeoga suudame, kliendid meieni tuua ja tekitada neis usaldusväärsust.
esmatähtis. Tulles tänasse päeva leiame eest endiselt peredega täidetud korterid, mis tegelikut tõestab nende funktsiooni. Massivsete ühiselamute varjus püstitati aga märkimisväärseid kultuuri- ja ühiskondlikkehooneid nagu Rahvusraamatukogu hoone Tallinnas või Tehvandi suusaspordibaas Otepääl. Ka Järvamaal leidub eeskujulikke näiteid Paide kultuurikeskuse või Paide KEKi tootmiskompleks Mäos. [8] 1.8 Türi Majandusgümnaasium Türilt leiame nõukogude perioodist kortermajade kõrval omanäolise fassaadiga kaubamaja, kuid suuremat tähelepanu pälviks minu seisukohalt Türi Majandusgümnaasiumi (vt joon 8 .8 Türi Majandusgümnaasium) õppehoone oma ainulaadse arhitektuurilise lahendusega, millist mujal Eestis ei leidu. Hoone on projekteeritud 1986. aastal RPI ,,Eesti Maaehitusprojekti" poolt. Ehitustöödega alustati 1988. aasta ning valmis jõuti 1989. aasta septembriks
annaabi.ee 
