heledad ja pikad inimesed, eluiga30a, laste suur suremus, naise kõrge seisund ühiskonnas, rehielamu, Elatusalad: põllundus(nisu,kaer, hernes) 1adramaa=1talu, rikkamatel mitu adramaad, talgud, suurtalu=mõis, 3 välja süsteem(talivili,suvivili,kesa), karjakasvatus(veis,hobune,kits,kana,siga)metsandus,jahipidamine, kalandus,käsitöö, lihtsamad tööriistad valmistatiise, raskemad meistrid-kohalikust rauast(virumaal ja põhjasaaremaal tootmiskeskused.).Kauplemine-toomakaup-hõbepronksraudsool luksusesemed, viimakaup: karusnahad,vaha, mesi, varastatud kaup ja orjad, kauplemine oli tulus, kasutati hõberaha. Aolinn= varalinnaline keskus- trtu,tallinn. Puudus riik, 8 maakonda ja 6 väikemaakonda, sumb rida ja hajakülad, raikküla kärajad, inimesed olid arvatavasti varanduslikult ebavõrdsed. Naise posit kõrge. Vastastikused röövretked, malevas:odad,sõjakirved, nui,mõõk rõngassärk. Rajati ringvale, linnuseid
Tänu Frankide annetustele ehitati palju kloostreid ja vaimulike ühiskond sai rohkem võimu ja maad. Enamus kloostrid võtsid lõpuks vastu püha Benedictuse kloostriseadused (koostati Püha Benedictuse poolt aastal 530), mis mõjutas tugevasti kloostrite kujunemist. Uued kloostrid säilitasid klassikalisi kunste ja kunstioskusi samal ajal säilitades intellektide kultuuri enda koolides ja raamatukogusid. Kloostrid ei olnud mitte ainult vaimsed keskused, vaid olid ka põllumajanduslikud, tootmiskeskused. Cluny reformid aastal 910 algatas uute kloostrite tekke ja kloostrite kultuuri leviku. Kloostrid tutvustasid uusi tehnoloogiaid, keskendusid kirjanduse säilitamisele ja majanduslikule kasvule. Peaaegu kõik koolid ja raamatukogud olid ikka veel kloostrite ja katetraalide alluvuses. Vaimulikud, on vaimsele elule pühendunud isikud religioosses traditsioonis. Vaimulikud olid keskaja intelligendid, nad olid ühed vähesed, kes oskasid lugeda või kirjutada keskaegses kultuuris
märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- · Teema 7: Globaallinnad. Linnade jätkusuutlikkus. Linna kuvand Globaallinnad - hästi omavahel seotud globaalsete teenuste keskused; suured linnad, kuhu koonduvad kõrgema taseme teenused ja töökohad; globaalse kontrolli (suutlikkuse) sisendite tootmiskeskused (,,globaliseerumise kompositsiooni" mõtestades), võtmetegutsejateks on tootmisteenuste ettevõtted Maailmalinnad - peamised majanduslikud võimud maailmamajanduses; võimu ja domineerimise keskused (uut rahvusvahelist tööjaotust mõtestades), võtmetegutsejateks on rahvusvahelised korporatsioonid Globaalne linnaregioon - uus territoriaalne üksus post-fordistlikus maailmamajanduses, mille keskuse moodustab linn või linnad, riikide asemel on globaalsete linnaregioonide saarestikud
metalle. Põhiliselt imporditakse sisse tööstuslikke materjale, kütuseid ja määrdeaineid, masinaid ning tarbekaupu. (The World Factbook, 2016) 13 Joonis 6. Lõuna-Ameerika riikide tähtsaimad ekspordiartiklid (2014) 4.4. Transport Andid on alati olnud hirmuäratav barjäär kommunikatsiooniks, mis omab suurt mõju majanduslikule ja kultuurilisele arengule piirkonnas. Tootmiskeskused on tavaliselt sadamatest kaugel ja mägine pinnamood teeb raudteede ja maanteede ehitamise raskeks ja kulukaks. Väikeste kogukondade, farmide ja turgude vahel on endiselt kasutuses kariloomade jaoks tehtud teed. Palju kasutatakse hobuseid, eesleid, Colombias ka härgi ja Peruus ja Boliivias on ka laama tähtis veoloom. Enamus raudteesid on ehitatud kaevandusproduktide ekspordiks või on vähe arendatud. Tšiili ja Argentiina vahel on 2 rahvusvahelist raudteed, Boliivia pealinn La Paz on
kuivatatud teed, umb 23% sellest rohelist. Rohelist teed valmistavad aga vähem kui 10 riiki, neist kõige rohkem Hiina. Jaapan jääb toodetud koguselt teiseks, kuid ekspordiks läheb sellest ainult umbes 2%. 4.1 Teeistandused Jaapani teekasvatuse ala katab Honshu lõunapoolse ala ja Shikoku ja Kyushu väikesed saared. Mõningad parimatest teedest saadakse aladelt, mida hakati harima 100 aastat tagasi nagu Uji Kyotos. Tootmiskeskused asuvad Kagoshima, Saga, Fukoka, Nara, Mie , Kyoto, Aichi, Shizuoka ja Saitama prefektuurides, kus kliima on soe ja niiske, kuna valdused paiknevad mägede varjus. Jaapani stiil on istutada teepõõsaid sirgetes ridades ja lõigata hiljem madalaks, et korjajad saaksid nende vahel käia. Parimad teed kasvatatakse varju all kolm nädalat enne korjamist. Varjamine kontsentreerib klorofülli ja toodab sügavrohelise lehe, magusama maitsega kuid see kurnab taime elujõudu.
varem. Valitsejad vermisid üle terve Euroopa münte ja toetusid oma kantseleikirjutajate abile. Euroopa bürokraatidel oli ühine kõrgeim hariduspagas. See ongi Euroopa euroopastumine. _ XII peatükk Euroopa poliitiline sotsioloogia pärast ekspansiooni Euroopa kristluse muutunud ilme * Kristlike laevastike ülemvõimu saavutamine meredel oli üheks kõrgkeskaja iseloomulikuks jooneks * Kristliku maailma pühapaigad ja rahvarohkemad linna, säilmetemplid ja tootmiskeskused olid palju tihedamalt seotud kui varakeskajal. * Põhja- ja Ida-Euroopas võidi ristiusustamist käsitleda laiema orientatsioonimuutmise ehk täpsemalt ,,läänestamise" ühe aspektina, pöördena romaani-germaani tsivilisatsiooni arenguvormide ja normide suunas, nagu need olid endisaegse Karolingide impeeriumi territooriumil välja kujunenud. * Ürikute, linnade ja raha tekkimine oli osa laiaulatuslikust sotsiaalsest ja kultuurilisest
Metalinnad – üle 20 miljoni. Megalinnade arv maailmas 2018. aastal - 33 Globaallinn / Maailmalinn New York, London ja Hong Kong: privileegitud positsioon kapitali, informatsiooni ja inimeste rahvusvahelistes võrgustikutes Friedmann. Maailmalinnad on võimu ja domineerimise keskused (uut rahvusvahelist tööjaotust mõtestades) Sassen. Globaallinnad on globaalse kontrolli [suutlikkuse] sisendite tootmiskeskused (“globaliseerumise kompositsiooni” mõtestades) Shanghai, São Paulo ja Seoul on pigem maailmalinnad (peamised majanduslikud võimud maailmamajanduses) kui globaallinnad (hästi omavahel seotud globaalsete teenuste keskused) London, New York, Pariis ja Tokyo on neli linna, mis on maailmalinnad, globaallinnad ja rahvusvahelised finantskeskused. Maailmalinnade kõrgetasemeliste tootmisteenuste võrgustikud
· Mida teie töötajad teevad? · Kas piirkonnas on olemas piisavalt vajalike oskustega tööjõudu? · Kas töölised vajavad väljaõpet? Kui jah, siis kuidas te seda teha kavatsete? · Millised on tootmiskulud? · Kuidas kavatsete hoolt kanda hoonete, vara ja seadmete eest? 4.3 Töötlejad, vahendajad, konsultandid väljastpoolt: · Kas toode nõuab edasist töötlemist? Kuidas nimelt? · Kus asuvad tootmiskeskused? · Kas on võimalikke eeliseid sellel, et te laiendate oma tegevust ja hakkate ise oma toodangut töötlema ja/või müüma? Kas sellel on puudused? Seletage. · Millised on teie spetsialiseerumise eelised ja puudused? · Milliseid ettevõtteväliseid tehnilisi teenuseid võite vajada? · Kas vajalikud teenused on kättesaadavad? Seletage. · Kas professionaalsed teenused ja konsultandid on saadaval? Seletage.
Eesti geograafilise asendi tõttu on merenduse ja logistika arendamine riigi jätkusuutliku arengu üks aluseid. Majandusliku integratsiooni tingimustes on oluline roll Eestit läbiva tarneahela juhtimisel on vaja avastada info-, kauba-, reisijate- ja rahavoogude juhtimise efektiivsemaid lahendeid. Eesti merenduse arengut mõjutavad globaalsed trendid: kus asuvad tulevikus tooraine ja energia ressursid? kuhu kavanda uued tootmiskeskused? kus paiknevad põhilised toodete lõpptarbijad? kuhu rajatakse suured logistika-ja jaotuskeskused? milline on tulevikus globaalse tarneahele kooslus ja strateegiliste partnerite roll ? Mida enam tootmis-ja tarnekohad kaugenevad, seda olulisemaks muutub massikaupade veol mere- ja raudteetranspordi korraldus tarneahelas. Eesti sadamate ja ka teiste Läänemere sadamate edukus oleneb suurel määral regiooni atraktiivsusest
annaabi.ee 
