Sihtrühmad kellele ma planeeriks midagi on noored ja muidugi ka vanem generatsioon, plaan oleks teha koolitusi vee ekstreemspordis nagu näiteks veesuusatamine, veelauatamine ja skuutrisõitmine. 6.Positsioneerimise kirjeldus Plaanin tulevikus luua uusi tooteid ja mõelda uusi roogasi välja. Põhitegevusvaldkond mis toob sisse on toitlustus ja majutus, turistide toitlustamine (soomlased, venelased, lätlased).Geograafiline asukoht on Eesti 7.Tootestrateegia Et toote müük ei sõltuks aastaajast, korraldada talviseid üritusi niipalju, et klentuur oleks suvest 20-30% madalam. 8.Hinnastrateegia Hinnatase mis ma valiks oleks keskmisest natuke kallim, kuna arvestades klientuuri välismaalt siis nende jaoks on siinne hinnatase väga madal. Kui võrrelda teiste sarnaste ettevõtetega Eestis siis on praegune hinnatase keskmisest madalam. 9.Turustus ja jaotusstrateegia Müügitoetusmeetmeid kasutaks näiteks koduleht ja plakateid, ettevõtet peab
.............................................................................................. 6 2.3 Organisatsiooni SWOT analüüs..................................................................................... 6 3.Turundusplaan..................................................................................................................... 7 3.1 Turundusstrateegia........................................................................................................ 7 3.2 Tootestrateegia.............................................................................................................. 8 3.3 Hinnastrateegia............................................................................................................ 11 3.4 Kliendistrateegia.......................................................................................................... 11 3.5 Kvaliteedistrateegia.........................................................................................
puhkama ja võimalusel veedab ta puhkuse kombineeritult aktiivsete tegevustega. Samuti on eristuvuseks asjaolu, et kompleksi kaks külalistemaja suudavad kokku pakkuda majutusteenust grupile suurusega kuni 25 inimest, mis on Hiiumaa konkurentsianalüüsi arvestades oluliseks tugevuseks. Loodava toote unikaalsus seisneb eeskätt mitmekesise ja erinevale maitsele suunatud lisateenuste pakkumises, kusjuures kõik teenused on omavahel seotud üheks tervikuks. Pähklimetsa kompleksi tootestrateegia lähtub ,,mitmekesisuse" printsiibist, seades seejuures eesmärgiks pikendada külastajate kohalepeal viibimise kestvust, pakkudes laia valikut omanäolisi vabaaja tooteid ja teenuseid koostöös teiste piirkonna ettevõtjatega. Eeltoodut arvestades luuakse terviklik turismitoode, mis aitab kaasa Pähklimetsa kompleksi külastavate välisturistide arvu kasvule ja nende poolt kohapeal tehtavate kulutuste suurenemisele.
McDonald`s tagas edu alljärgneva strateegiaga: • keskenduti üldtuntud hamburgerite valmistamisele; • rakendati kohest soojatoidu kättesaamist; • kehtestati tarbijatele soodne hind; • parandati krõbekartulite kvaliteeti; • müügipunktid paigutati tiheda liiklusega kohtadesse. Iga turundussituatsioon vajab lahendust ja iga situatsiooni jaoks peab olema oma strateegia. Turunduses eristatakse järgmisi strateegiaid: - konkurentsistrateegia, - sihtturustrateegia, - kasvustrateegia, - tootestrateegia, - tootevalikustrateegia, - hinnastrateegia. 5. Turu segmentimine Segmenteerimisel kasutatakse järgmisi segmentimiskriteeriume: • demograafilised – vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, amet, haridus, rahvus, • psühholoogilised – isikuomadused, elustiil, • käitumisalased – teadmised, hoiakud, reageeringud toote suhtes, • geograafilised – riik, regioon, kliima. Hea turusegment peab olema: • piisavalt homogeenne, s.t. segmendi tarbijad on ühesuguste vajadustega ja nad
McDonald`s tagas edu alljärgneva strateegiaga: · keskenduti üldtuntud hamburgerite valmistamisele; · rakendati kohest soojatoidu kättesaamist; · kehtestati tarbijatele soodne hind; · parandati krõbekartulite kvaliteeti; · müügipunktid paigutati tiheda liiklusega kohtadesse. Iga turundussituatsioon vajab lahendust ja iga situatsiooni jaoks peab olema oma strateegia. Turunduses eristatakse järgmisi strateegiaid: - konkurentsistrateegia, - sihtturustrateegia, - kasvustrateegia, - tootestrateegia, - tootevalikustrateegia, - hinnastrateegia. 5. Turu segmentimine Segmenteerimisel kasutatakse järgmisi segmentimiskriteeriume: · demograafilised vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, amet, haridus, rahvus, · psühholoogilised isikuomadused, elustiil, · käitumisalased teadmised, hoiakud, reageeringud toote suhtes, · geograafilised riik, regioon, kliima. Hea turusegment peab olema: · piisavalt homogeenne, s.t. segmendi tarbijad on ühesuguste vajadustega ja nad
• Turundusplaan eraldi kindlale tootele või tooterühmale või konkreetsele brändile • Turu segmente puudutavad plaanid • Kliente puudutavad plaanid • Turundusplaan iga sihtturu kohta eraldi Turundusplaani struktuur 1. Sissejuhatus ja missioon 2. Praegune turupositsioon 3. Turuülevaade 4. SWOT analüüs 5.Tulevikuväljavaated 6. Eesmärgid 7. Strateegiad (Strateegia lühikirjeldus; Sihtturg; Positsioonimise kirjeldus; Brändistrateegia; Tootestrateegia; Hinnastrateegia Turustus- ehk jaotusstrateegia; Toetusstrateegia) 8. Ressursi vajadused ja eelarved Kliendisuhete juhtimine (CRM) Klientide valimise strateegiline protsess, kus ettevõte keskendub klientidele, keda ta suudab kõige kasumlikult rahuldada. Selle eesmärgiks on ettevõtte jaoks optimeerida klientide praegust ja tulevast väärtust. Kliendi suhete juhtimise tüüpilised probleemid on seotud: • kliendiväärtuse ja -kasumlikkuse hindamisega,
Segmenteerida võib ühe (nt. vanus) või mitme tunnuse järgi (nt. vanus, sissetulek ja haridus). Turu segmenteerimine võimaldab: täpselt määratleda "oma" turgu, õigeaegselt kohaneda muutuvate turunõudmistega, oskuslikult paigutada turundusressursse, paremini hinnata ettevõtte ja tema konkurentide tugevaid ja nõrku külgi, konkreetsemalt püstitada turunduse eesmärke. 50. Toodangupoliitika põhimõisted: toote olemus, tootestrateegia, tooteseeria, tootekompleksi laius ja sõgavus. Pakendi roll. TOOTE tuumaks on põhiline hüve, mida tarbija tegelikult ostab (joonis 10.2). Konkreetne toode koosneb toote omadustest, kvaliteedist, stiilist, margitunnustest, pakendist. Laiendatud tähenduses hõlmab toote mõiste veel mitmesuguseid lisateenuseid, mida koos temaga pakutakse (garantii, paigaldamine, järelhooldus jne). Toodete jagunemine Esmatarbekaubad (convenience goods) on need, mida ostetakse sageli ja mille
tootele anda kindel imago. Näiteks tulevad mahetooted küll järjest enam ka selvehallide riiulitele, kuid teadlikumad tarbijad otsivad neid ikka rohkem eripoodidest, otse tootjalt jne. 6. Bostoni maatriks ja milles seisneb selle tähtsus? Iga turundussituatsioon vajab lahendust ja iga situatsiooni jaoks peab olema oma strateegia Turunduses eristatakse järgmisi strateegiaid: konkurentsistrateegia, sihtturustrateegia, kasvustrateegia, tootestrateegia, tootevalikustrateegia, hinnastrateegia. Ärivaldkondade ja tootesarjade tõhususe analüüsimiseks ja sobiva strateegia leidmiseks võib kasutada Boston Consulting Groupi maatriksit (BCG maatriks). BCG maatriks lähtub turukasvust e. turuarengust (kiire, aeglane) ja turuosa suurusest (suur, väike). Tegemist on nelja erineva äriüksusega, kusjuures optimaalne rahavool läheb rahalehmadelt küsimärkidele.
Põhisuundumused tooteti ja sihtgrupiti. Milleks plaan on koostatud? Mida soovitakse saavutada? Situatsioonianalüüsi lühikokkuvõte võimalikult lühidalt ja konkreetselt. Välja võiks tuua kesksed tegurid, mille poolest erinetakse konkurentidest ning rõhutada erilisi tugevaid külgi, mille najal kavatsetakse teiste seast välja paista ainuomane omadus ehk USP (unicue selling point). Millised on põhilised turundusstrateegiad? Tootestrateegia Hinnastrateegia Turustusstrateegia Toetusstrateegia Kokkuvõte turunduseelarvest, sh ka ajaline jaotus. Muud olulised punktid Kindlasti tuleks kokkuvõttes välja tuua ka see, millist loodetavat mõju avaldab konkreetse turundusplaani elluviimine firmale. Kokkuvõttes ei ole vajalik pikalt selgitada, välja tuleb tuua see, mis on tõeliselt oluline. Kuigi kokkuvõtte paigutatakse alati turundusplaani ette (kuna selle otsimine plaani lõpust või lisade
2. Tooteportfelli kujundamine Tootesari - rühm lähedasi tooteid, mida turule pakutakse. Tootesarjas on tooted omavahel seotud funktsioonide, tarbijate, turustuskanalite või hinnaga. Tootekompleks - sisaldab ettevõtte poolt valmistatavaid kõiki üksiktooteid. Firma tootekompleksi ulatuse määrab väljastatavate sarjade arv. Tootekompleksi sügavuse loob igas sarjas olevate toodete suuruste, mudelite või värvide hulk. Elutsükkel ja tootestrateegia Käibekatte analüüs 16 ABC-analüüs ABC-analüüs on meetod, mida on võimalik kasutada varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted või teenused, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele, klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja
Põhisuundumused tooteti ja sihtgrupiti. Milleks plaan on koostatud? Mida soovitakse saavutada? Situatsioonianalüüsi lühikokkuvõte võimalikult lühidalt ja konkreetselt. Välja võiks tuua kesksed tegurid, mille poolest erinetakse konkurentidest ning rõhutada erilisi tugevaid külgi, mille najal kavatsetakse teiste seast välja paista ainuomane omadus ehk USP (unicue selling point). Millised on põhilised turundusstrateegiad? Tootestrateegia Hinnastrateegia Turustusstrateegia Toetusstrateegia Kokkuvõte turunduseelarvest, sh ka ajaline jaotus. Muud olulised punktid Kindlasti tuleks kokkuvõttes välja tuua ka see, millist loodetavat mõju avaldab konkreetse turundusplaani elluviimine firmale. Kokkuvõttes ei ole vajalik pikalt selgitada, välja tuleb tuua see, mis on tõeliselt oluline. Kuigi kokkuvõtte paigutatakse alati turundusplaani ette (kuna selle otsimine plaani lõpust
parandati krõbekartulite kvaliteeti; müügipunktid paigutati tiheda liiklusega kohtadesse. 9 Iga turundussituatsioon vajab lahendust ja iga situatsiooni jaoks peab olema oma strateegia. Turunduses eristatakse järgmisi strateegiaid: - konkurentsistrateegia, - sihtturustrateegia, - kasvustrateegia, - tootestrateegia, - tootevalikustrateegia, - hinnastrateegia. Siinkohal käsitleme neist paari, teisi vaatame edaspidi. A. Konkurentsistrateegiad. 1. eristumise strateegia – kui toode erineb konkurentide omast, on ta ainulaadne. Eristumiseks võib anda tootele ka lisaväärtusi (müügijärgne hooldus jm); 2. kulude juhtimise strateegia - üritatakse toota väikseimate kuludega tootmisharus, neil on suur turuosa ja odav tooraine; 3
tagasihoidlikult. Kitsaskohtade ja probleemide teadustamine ja võimalike lahenduste leidmine on käesoleva arengustrateegia eesmärkide alusteks Eesti Riikliku Turismi 63 Arengukava 20062013 väljatöötamise ja rakendamise peamiseks eesmärgiks on kindlustada Eesti turismisektori konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik areng. Eesmärkide saavutamiseks viiakse tegevused läbi kolme alastrateegia kaudu, milleks on turundusstrateegia, tootestrateegia ja turismiinfostrateegia. Sihtrühmadeks on potentsiaalsed turistid, turismiettevõtjad ja turismiga seotud huvigrupid. Peamiseks mõõdetavaks eesmärgiks on turismiteenuste ekspordi kasv 13,9 miljardilt kroonilt 2004. aastal 20,2 miljardi kroonini 2013. aastaks, mis teeb keskmiseks kasvuks 4,2 % aastas. Eesti turismi peamised eesmärgid aastaks 2013: · Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine rahvusvahelistel sihtturgudel;
annaabi.ee 
