Otsene teenuste pakkumine kodanikele (passi, id kaardi tellimine, sotsiaalteenused, riigikaitse, politsei, koolid, prügivedu) Välja delefeeritud teenused (pakkujateks era- või kolmanda sektrori organisatsioonid): nt. Jäätmekorraldus, hoolekandeteenused Vastutus alati riigil REGULATIIVSED – Kohustused, piirangud, õigused + rikkumiste eest sanktsioonid • Õigused: nt inimõigused • Standardid: nt keskkonna- või tootestandardid • Piirangud ja keelud: nt. karistusõigus, piirangud alkoholireklaamile • Reeglid tootmisele ja tarbimisele: nt. Turule sisenemise piirangud MAJANDUSLIKUD – Maksud, aktsiisid • Tasud: nt keskkonnatasud ressursside kasutamise eest • Toetused, subsiidiumid, maksuvabastused: nt toimetulekutoetused, maksuvabastus koolitusele kulutatud summadele, taastuvenergia subsideerimine • Kaubeldavad load ja kvoodid: nt CO2 kvoodid
6. Metoodika ja meetod (näited) Kontseptsioon määrab prioriteedid (= MIDA eesmärkide määramine, kvaliteedisüsteemi rakendamine, kvaliteedisüsteemi käsitletakse või saavutada tahetakse), metoodika aga määrab nende prioriteetide parendamine, kvaliteedisüsteemi töös hoidmine. realiseerimise konkreetsema viisi ( KUIDAS saavutada). 37. Standardite liigid Tootestandardid, teenusestandardid, protsessistandardid, 7. Koolkond (näited) Traditsioonilise paradigma piires eristatakse tavaliselt kolme põhistandard, kavandamisstandard, ohutusstandard, sõnavarastandard, koolkonda: klassikaline, humanistlik ja juhtimisteaduslik. Klassikaline ja humanistlik katsetusstandard liidesestandard, liigitusstandard. said alguse 19.saj. lõpul ja kolmas koolkond sai alguse pärast II Maailmasõda. 38
Varda nimi Nimimassi suurim mõõde, mm hälve, % (üksikvar- ≤8 ± 6,0 5,0 ras või traat) >8 ± 4,5 Euroopa valmisbetoontoodete tootestandardid, sarrusterase standard EN 10080 ja Eurokood EN 1992-1-1 ei anna klassifikatsiooni sarrusterase tüpiseerimiseks. Siinjuures vihjatakse nende standardite rahvuslikes lisades toodule. Arvestades üleminekuperioodi Eurokood EN 1992-1-1 rakendamiseks (kuni aastani 2010), tuleks lähtuda projektdokumentatsioonis toodud nõuetest sarrusterase, sarrusvõrkude või -karkasside kohta. Sarrusterase painutamine ja lõikamine peaks toimuma vastavalt projektdokumentatsioonile või standardi EVS-ENV
Säästva arengu instrumendid: · Seadusandlikud. Keskkonnastandardid. · Teadus, innovatsioon · Turumehhanismid · Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteem) · Survegrupid. Valitsusvahelised keskkonnaorganisatsioonid. Säästva arengu põhivaldkonnad: · Tööstus ressursisäästlikkus, BAT, protsessi ja tootestandardid · Energeetika kohalikud energiaallikad, kavuhoonegaaside emissiooni vähendamine, energiasääst. · Transport ühistranspordi arendamine, konkurentsivõime tõstmine · Põllumajandus liigilise mitmekesisuse tagamine, küla- ja põllumajanduse areng, kohalik toiduressurss, keskkonnasõbralik tootmine · Turism eelistada kohalikku lahendust Säästev (keskkonnasõbralik, keskkonnahoidlik) tarbimine - teadlik valik võimalikult väikese
Kui Eesti standardiks on üle võetud Euroopa standard, on selle tähiseks EVS-EN. Tähis EVS-EN ISO näitab, et Eesti standardiks on üle võetud Euroopa standardina kasutuselevõetud rahvusvaheline standard (Näiteks EVS- EN ISO 9000-2005). Iga standard vaadatakse üle ja vajadusel uuendatakse vähemalt iga viie aasta tagant, tehnoloogilise arengu, uute meetodite ja materjalide ilmumise ning kvaliteedi ja turvalisuse nõuete karmistumise tõttu. 6.1.2. Standardite liigid Tootestandardid Tootestandardeis määratletakse nõuded, mida toode või tooterühm peab täitma, et nad sobiksid eesmärgiga. Nõuded võivad puudutada mõõtmeid, konstruktsiooni, koostist, vastupidavust ja ohutust. Tänapäeval arvestatakse standardites ka toote ja selle valmistamisega põhjustatud mõjusid loodusele. Tootestandard võib puudutada nii kaupu kui teenuseid. Samuti nagu kaubatooteid, nii võib ka
-EL näitab osasid traditsioonilise riigi tunnuseid ning integratsiooniprotsessi süvenemine ainult tugevdab neid. -Traditsioonilise riikluse reaalsus on murdumas modernses maailmas, eriti rahvusvahelise intersõltuvuse survete all. EL kui regulatiivne riik on saanud teatud määral tähelepanu, seda põhjusel, et EL funktsioone arvestades ei ole EL eriti seotud ümberjaotavate poliitikavaldkondadega vaid pigem seotud regulatiivsete poliiitikavaldkondadega nagu konkurents, keskkond, tootestandardid jms. Edasi minnes IGO-de juurde. Need on organisatsioonid, kus rahvuslike valitsuste esindajad tulevad vabatahtlikult kokku tegemaks koostööd ühiste kasude põhjustel. IGO-del on väga vähe otsustusvõimu ning nad ei saa jõustada oma tahet koostööd mitte tegevatele liikmesriikidele. Selle vaate kohaselt EL-i institutsioonid on raamistikud, mille raames liikmesriigid koorideneerivad oma huvisid. Küll aga vaatlejad leiavad mitmeid erinevusi IGO-de ja EL vahel:
annaabi.ee 
