· Tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad · Mõjutavad organisatsioonikultuuri väljakujunemist, suurendavad ühtekuuluvustunnet · Edu tagatiseks, kui neid tõesti täidetakse Ärivaldkonna määratlemine: 1. Milliste toodete ja teenuste turul konkureeritakse? 2. Milliste konkurentide käitumist tuleks jälgida? 3. Millised muutused tarbijakäitumises on olulised? · Tehnoloogiakeskselt · Tootekeskselt · Tarbija vajaduste keskelt i. Lai ja kitsas määratlus Visiooni mõiste: · Ettevõtte nägemus turust, keskkonnast ja selle arengust ning sellest, milliseks tahetakse ettevõtet kujundada pikemas perspektiivis · Sisuliselt tegemist ettevõtte kõige üldisema eesmärgiga Visiooni olemus: · Peegeldab teatud ideaali, ei ole detailne ega sisalda numbreid · Käsitleb üldist kõrget kvaliteeti ja kõrgtasemelist tegevust
Strateegilise planeerimise protsess (ärivaldkonna määratlemine) Ärivaldkond ehk tegevusharu aitab mõista, milliste toodete ja teenuste turul konkureeritakse (vertikaalse integratsiooni ulatus) näitab, kes on organisatsiooni konkurendid on aluseks strateegilisele analüüsile ei tohiks olla liiga kitsas ega liiga lai võib määratleda tehnoloogiakeskselt, tootekeskselt või tarbija vajaduste kesksel võib aja jooksul muutuda Ettevõte ei saa pakkuda igaühele kõike! Klientide ja toote/teenuse valik on strateegiline valik!!! Missioon ehk organisatsiooni eksisteerimise põhjus ja eesmärk; seletab organisatsiooni olemasolu vajalikkust; annab vastuse küsimustele: milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse; kes/kus need tarbijad on
ole ka sõltumatu. Väärtuste teoorias ei saa jada rahulolu kaalutlusala väärtus lojaalsus alata, kui pole rahulolu või rahulolematuse puudumist. Ebarahuldavale tootele ei saa jääda lojaalseks, kui alternatiivid on vabalt kättesaadavad. Seega peab lojaalsuse tingima väline tegur, mis võib olla rahulolu. Seosed rahulolu ja lojaalsuse vahel on alati olemas. 2.2. Tarbija ja brändi võimalikud suhted Tänasel päeval on turunduses tootekeskselt lähenemiselt üle mindud kliendikesksele, mida nimetatakse suhteturunduseks. Kaasaegset ärimudelit iseloomustab eelkõige kliendi ja ettevõtte suhete personaalsus. Harvard Business School'is läbiviidud uurimustöö väidab, et brändijuhid peavad õppima tarbijate ostukäitumisest uut moodi aru saama. Brändid, osutab uurimus, võivad saada tarbijate suhtepartneriteks, aidates neil sageli lahendada või käsitleda olulisi isiklikke probleeme. Tarbija ja brändi suhe
ETTEVÕTTE STRATEEGILINE ORIENTATSIOON STRATEEGIA VÄLJATÖÖTAMINE JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Ettevõtte põhiväärtused Tegevuspõhimõtted Väärtused Eetikakoodeks Ettevõtte põhiväärtused on tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad. Ärivaldkonna määratlemine Millises tegevusharus me tegutseme? Määratletakse ettevõtte oluliste huvide sfäär. Ärivaldkonna määratluse muutmine ajas Ärivaldkonna määramine Tehnoloogiakeskselt Tootekeskselt Tarbija vajaduste keskselt Ärivaldkonna määratluste võrdlus Laiem Kitsam Rahvusvaheline reisitransport ? Mööblitootmine Jookide tootmine Saematerjali müük Toitlustamine Reisiteenuste müük Visioon Tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada. Ambitsioonikas Kaasatõmbav Seob erinevad tegevused üheks tervikuks. Mõjutab ressursside kasutust, organisatsiooni kultuuri, struktuuri jne
Milliseks ta peaks kujunema? Paljud organisatsioonid sõnastavad oma missiooni, mis annab vastuse nendele küsimustele. Selge missiooni sõnastus on nähtamatuks käeks, mis võimaldab inimestel iseseisvalt, kuid samas siiski kollektiivselt töötada organisatsiooni üldiste eesmärkide suunas. Missiooni sõnastus on organisatsiooni olemasolu vajalikkuse sõnastus, ta määratleb, mida see organisatsioon soovib korda saata laiemas keskkonnas. Traditsiooniliselt on sõnastatud oma missiooni tootekeskselt ("me teeme mööblit") või tehnoloogia baasil ("oleme keemiatööstusettevõte"), kuid missioon peaks olema eelkõige turule suunatud. Seega näiteks väetisetootja missioon pole mitte see, et ta on keemiatööstusettevõte ega ka mitte väetiste valmistamine, vaid hoopis põllumajanduse saagikuse ja efektiivsuse tõstmine. Äritegevuse defineerimine turu kaudu on parem kui selle defineerimine läbi toodete või tehnoloogiate. Tooted või tehnoloogiad aeguvad, kuid
Turismiarenduskeskuse üheks ülesandeks toetada Eesti turismisektorit vajaliku statistika ning muude uurimismaterjalidega. Selle eesmärgi täitmiseks analüüsitakse turistidega seotud statistikat (saabumised, ööbimised, kulutused jne) ning teostatakse uuringuid sihtturgudel (Põhjamaades, Lääe, Ida ja KeskEuroopas ning siseturul). Sihtrühmadest on uuritud reisikorraldajaid ja lõpptarbijaid ehk potentsiaalseid turiste ning tootekeskselt on uuritud Eesti kui loodusturismisihtkoha ning konverentsi seminariturismisihtkoha potentsiaali. Kõik uuringutulemused on tasuta kasutatavad kõikide turismiasjaliste jaoks. Eestis kasutatavad turismiuuringud on olemuselt peamiselt statistilisi trende iseloomustavad kvantitatiiv, ankeetküsitulustele tuginevad uuringud. Vähem kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid ning uuritavate teemade ring on suhteliselt piiratud külastajauuringud, maineuuringud, potentsiaalse nõudluse uuringud. 74