leitud petroglüüfe. Eriti on neid säilinud soome-ugri aladel (nt. Rootsis). Selle ajastu suurimaks leiuks võib pidada Tassili koobast Alzeerias. Sealt leiti koopamaalingud, mis kujutavad ebamaiseid olendeid. Teadlane H. Lheote arvas, et tegu on marslastega ning kahjustas sellega oma reputatsiooni. Koopamaalinguid on leitud ka tänapäeva Tuneesia aladelt. Suur areng toimus arhitektuuris tekkisid linnad. Üks vanimaid kiviasustusi oli Jeeriko Iisraelis. See oli ehitatud toortellistest, seda ümbritses müür ja seal oli ka vahitorn. Inimesed lõpetasid rändamise ja hakkasid paikseteks, nad hakkasid tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Seda muutust nimetatakse neoliitiliseks revolutsiooniks. Teiseks tähtsamaks linnaks oli tänapäeva Kesk-Türgist leitud Catal Hüyük, mida peeti kaubanduskeskuseks. Catal Hüyüki tähtsaim ressurss oli obsidiaan, kuid leitud on ka pronksi. Majade seintelt on leitud joonistusi linnaplaanidest, mistõttu võib arvata, et just selle
Tempel, tsikuraat, võlvid, kaared. 13. Kirjelda tsikuraati. Nimeta kuulsaim, kus asub? Tsikuraat on templitunnus, massiivne, astangutega ahanev torn, 50-60 meetrit kõrge. Kuulsaim on Paabeli torn, mis asub Babülonis. 14. Milliseid ehitustehnilised võtted leiutati seetõttu, et seal polnud looduslikku kivi ega kasvanud metsa? Millist materjali siis kasutati? Savi ja pilliroog. 15. Miks on kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid savikuhilad? Sest ehitati toortellistest, mis olid eelpõletamata. 16. Mis oli kujutava kunsti peateemaks? Kujutava kunsti peateemaks oli kuningate ülistamine, reljeefid, madalreljeefid, savikujutised. 17. Mis on keraamika? Keraamika on savist põletatud esemed. 18. Kirjelda Paabeli torni kui üht tähtsamat ehitist Babülonis. Kellele pühendatud? See on kõige kuulsam ehitis, see on pühendatud peajumalale (Morduk). 19. Kirjelda Babüloonia müüre ja peaväravat. Kellele oli see pühendatud?
majandus. 1) Nippur (usuline keskus) - Ringmüüriga ümbritsetud linna keskuses asuvad linna peamised dominandid templid ja tsikuraat, nende ümber aga tõenäoliselt preestrite linnus. Ebakorrapärase müüriga ümbritsetud Nippuri linn oli ehitatud Eufrati kaldale ning ülejäänud külgedest ümbritsetud vallikraaviga, linna keskelt läks läbi kanal. 2) Ur tampsavist või toortellistest kaitsemüüriga ümbritsetud ainult linna keskosa. Kuus esinduslikku lossi, võimas kindlus, vähemalt kaheksa suurt templit, mitu suurt avalikku viljaaita ja püha matmispaika. Uris asus ka kuulus tsikuraat. 3) Uruk ringmüür ümbritseb tervet linna. Linnas oli kaks esinduslikku tsikuraati ning hulgaliselt templeid; elurajoonide tänavad aga olid kõverad ja kitsad ning
Kahe tuhande aasta pärast oli kõik maaga tasa nii templid kui ka kindlustused, mis kunagiolid hämmastunud oma värvuse ja ligipääsmatusega. Savi, millest muiste Mesopotaamia elanikud valmistasid kõike, mänguasjadest kuni templi ja kindlusemüürideni, oliküll odav, kuid vähepüsiv materjal. Assüürlaste ja babüloonlaste ehitusega võrreldes sugugi mitte vähem vanad egiptlaste kiviehitused on säilinud meie ajani, kuigi nad on tublisti kannatada saanud. Päikese käes kuivatud toortellistest müürid aga pudenesid laiali ning uhuti ära. Praegu on võimalik ainult muinasautorite kirjelduste alusel endale ette kujutada nende müüride, hoonete ja templite ilu, mis kunagi Baabüloni kuulsaks tegid. Iraagi tähtsusetu linnakese Hille läheduses on künklik, laineline maapind lõhestatud sügavatest kraavidest, mis omavahel ristuvad ja mitmes suunas kulgevad. Neist kraavidest paistavad poolpurunenud
kuigi algul ainult üksikuid fragmente: lõvinahku ja lõugu, inimjalgu, habemeid, inimsilmi, peenejalgsete loomade jalgu ja kuldikihvu. Kaheksa meetri pikkusel müürilõigul leiab ta umbes tuhat fragmenti. Seejärel hakkas töö arenema väga aeglaselt. Tal tuli kõrvale toimetada kaheteistkümne meetri, sageli kahekümne nelja meetri paksusi mullamasse. Kuid siis õnnestus tal välja kaevata seitsme meetri paksune toortellistest müür. Selle müüriga kaevas ta välja kõige suurema linnkindlustise, mida maailm eales on näinud. Ühel päeval leidis ta lõunakindluse kirdenurgas võlvehituse, mis oli ülimalt kummaline ja täiesti ainulaadne. Seal olid ainsad keldriruumid, mis seni Baabülonis päevavalgele tulnud. Sellist võlvkaarte arhitektuuri ei olnud leitud kogu Mesopotaamias. Seal leidus kaev, mis koosnes kolmest täiesti ebatavaliselt paigutatud sahtist
· Vask pronks raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias) · Tänapäeval kestab rauaaeg · Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad · Neoliitikum algab varem Lähis-Ida maades (Mesopotaamia, Palestiina) · Vanim teadaolev esiaja kiviasula on välja kaevatud Palestiinast Jeruusalemma lähedusest Jeeriku asula · Jeeriku linn on rajatud 8. a. tuh eKr · Esialgu elas seal u. 2000 elanikku · Majad olid valmistatud toortellistest · Linna ümbritses 4m-kõrgune maakividest müür, mille ees oli veel sügav vallikraav veega · Jeerikust on leitud ka omapäraseid kunstiteoseid, mida võib nimetada isegi portreeskulptuurideks · Tegu oli kipsiga täidetud ja üle värvitud inimkolpadega · Need panevad aluste tänapäevasele portreeskulptuurile · Teine neoliitiline asula on leitud Türgist Catal Hykist · Catal Hyk pärineb 7 a. tuh keskpaigast eKr · Majad olid toortellistest, aga ka puidust
paljudel teistel linnadel. Uruki linn on tuntud, kui kõige suurem müüriga piiratud paik. Arheoloogid on kindlaks teinud, et Uruki müürid ümbritsesid 475 ha suurust maaala. Linnas sees oli kaks tsikuraati ja hulgaliselt templeid. Elurajoonide tänavad olid samuti kõverad ja kitsad ning arvatavasti kujunenud stiihiliselt. Ur, linn oli analoogne Nippuriga tema plaani poolest. Erines ainult selle poolest, et Ur linnas oli tampsavist või toortellistest ehitatud kaitsemüür, mis ümbritses linna keskosa, samuti ümbritses kesklinna ka kanal, kuhu voolas Eufrati jõue vesi. Isegi tänaseni on kanalist ja linnamüürist säilinud jälgi. Arvatavasti kaitsemüüri alumine osa oli vooderdatud glasuuritud tellistega ja sellel oli neli väravat, mida läbisid laiad magistraaltänavad, eriti suur oli preestrite linnaossa suunduv tänav. Kui alustatakse ajaloo käsitlemist, siis tavaliselt alustatakse selle tegemist Urist
Minose ( minoiline ) kultuur. Egeuse kultuuri 1. periood III-II at. e. Kr. Esimesed asustusejäljed 4500 a. e. Kr. (neoliitikum, megaliitkultuuri tunnused). Tsivilisatsiooni varasel ajajärgul (3000-2000 e. Kr.) tööriistad kivist, ehted ja relvad vasest ja pronksist, primitiivne keraamika. Keskm. ajajärk (~2000-1600 e. Kr.) ehitati Knossose, Phaistose ja Ayia Triada lossid, keerulise (labürinditaolise) põhiplaaniga, maavärinakindlad puitkarkassiga toortellistest ehitised, väljast kiviplaatidega ja seest krohviga kaetud. Kaunid freskod, nii ornament kui fantaasiarikkad figuraalkompositsioonid. Korrused hoone eri osades eri kõrgustel, laiad trepid, iseloomulikud ülalt jämenevad värvilised sambad. Lossi keskmes piklik õu, ilmselt härjakultuse vaatemängudeks. Lossides olid veejuhtmed, vesikäimlad ja vannitoad (Kreetal on kuumaveeallikad). Ornamentaalne vaasimaal, fajanss- ja vandliskulptuur, pronksrelvad ja tööriistad, hõbe- ja
P-Aafrikas Saharas Tassili mägedest leitud kobastes (4000 eKr). Neid koopaid on pärast teist maailmasõda uurinud H. Lohte. Lohte samastab fantastilist kunsti (justkui skafandris ja kapuutsiga) Marsi elanikega. Kui maalikunsttis toimub allakäik, siis võib kiiret arengut näha arhitektuuris ja tarbekunstis. Neoliitikumis tekibki kiviarhitektuur. Lähis-Idast on leitud palju põlluharijate ja karjakasvatajate alasid Jeeriku (Jericho) (8000 eKr) piirkondadelt. sealsed majad oilid ehitatud toortellistest, ehk päikesekäes kuivatatud saviplönnidest. Majad olid ümbritsetud kaitsemüürde ja kaitsetorniga. Veel üks vana asula mis on leitud Türgist: Catal Hüyuk. on rajatud 7000 eKr. See on küll olnud tähtsam kaubanduskeskus kui Jerico, samuti on linna välisilme teistsugune. ruumi kokkuhoidmiseks on tänavad ehtamata jaotud, tänavaid asendavad lameded katused, sisse pääsetaksekatuses olevatest aukudest, redeliga. Catal
· Vask pronks raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias) · Tänapäeval kestab rauaaeg · Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad · Neoliitikum algab varem Lähis-Ida maades (Mesopotaamia, Palestiina) · Vanim teadaolev esiaja kiviasula on välja kaevatud Palestiinast Jeruusalemma lähedusest Jeeriku asula · Jeeriku linn on rajatud 8. a. tuh eKr · Esialgu elas seal u. 2000 elanikku · Majad olid valmistatud toortellistest · Linna ümbritses 4m-kõrgune maakividest müür, mille ees oli veel sügav vallikraav veega · Jeerikust on leitud ka omapäraseid kunstiteoseid, mida võib nimetada isegi portreeskulptuurideks · Tegu oli kipsiga täidetud ja üle värvitud inimkolpadega · Need panevad aluste tänapäevasele portreeskulptuurile · Teine neoliitiline asula on leitud Türgist Catal Hykist · Catal Hyk pärineb 7 a. tuh keskpaigast eKr
Erineva paksusega kolm astmistikku olid seest täis, alumise terrassi põhja mõõtmed 43 X 65 m, terrassi kõrgus 15 m. Terrasside kergelt kaldus seinad olid kaunistatud lamedate nisside ja eenditega, ülaservi kindlustasid ja kaunistasid pooleks lõigatud savipudelitest kokku seatud ornamendid. Terrassidele pääses mööda kolme välistreppi, kõige järsem viis ülal asuva templini, kaks külgtreppi aga esimesele astmele, kus asus sissepääsuvärav terrassidele. Uri tsikuraat oli ehitatud toortellistest ( suurus 20 x 30 x 10 cm ), neid läks taolise kolossi ehitamiseks vaja 7 kuni 8 miljonit. Tellised sidestati asfaldiga, astmikud olid nagu ikka seest täis ning ülaosas kaetud veel meetripaksuste pilliroomattide 5 kihiga. Väljaspoolt olid astmikud eri värvi seintega - tõenäoliselt oli alumine helehall või must, keskmine punane ning ülemine sinine või valge.
Neid iseloomustab kultuurkiht - in elamise tagajärjel tekkinud mulla ja saaduste kiht. Kuidas on võimalik, et keskaegne tee on nüüd kahe meetri sügavusel? Tegelikult kultuurkiht sõltub in tegevuse intensiivsusest ja sõltub ka sageli ehitusmaterjalidest ja sellest, kui palju asula või linn on omal ajal õnnetusi üle elanud. Mõnel pool võib kultuurkiht olla isegi üle 30 m paksune, see tekib siis kui on kasutatud toortellistest hooneid, mis aja jooksul lagunevadki ära, heh. · Inimese maj tegevusega seotud muistised Tulekivi kaevanduse moodi asi nt, muistsete põldude jäägid, rauasulatuskohad, soolakaevandused, pronksi töötlemise kohad jne. · Kultusliku tähendusega muistised (kõike, mida seletada ei osata, liigitatakse siia) Muinasajal võib leida ohvrikohti, -paikasid. Arvatakse, et neil on erilised tähendused,
Selle müüri taga oli 10 m läbimõõduga 8 m kõrgune torn. Müüri korrastati pidevalt (laotud suhteliselt väikestest kividest). Torni kõrval veehoidla. Hooned paiknesid vastu müüri. Hooned tehtud päikese käes kuivatatud tellistest. Hooned ümmarguse või ovaalse põhiplaaniga, mõned osaliselt maasse kaevatud. Suurehitus vajalik juht. Sel perioodil kasvatati nisu, otra, uba, läätse. Lihaloomadeks gasellid, ilmselt juba tarastatud ja/või kodustatud. Elati ümarapõhjalistes toortellistest savimajades. U 3000 inimest. Tähtis oli kaubavahetus. Leitud ookrit, obsidiaani (sisse veetud). Tähtsaim väljaveoartikkel oli Surnumere sool. U 7500 eKr Jericho A hävitati. Jericho B uute asukate asula uus traditsioon erineb eelmisest täielikult. Materiaalne kultuur sarnane Süüria põhjaranniku ja Anatoolia kultuuridega. Hooned täisnurksed, keskel suur ruum, selle ümber väiksemad ruumid (panipaigad). Majade vahel väikesed hoovid, kus valmistati toitu (koldeasemed)
Kr. V pKr) 3. Kreeta e. Minose (minoiline ) kultuur. Egeuse kultuuri 1. periood III-II at. e. Kr. Esimesed asustusejäljed 4500 a. e. Kr. (neoliitikum, megaliitkultuuri tunnused). Tsivilisatsiooni varasel ajajärgul (3000-2000 e. Kr.) tööriistad kivist, ehted ja relvad vasest ja pronksist, primitiivne keraamika. Keskm. ajajärk (~2000-1600 e. Kr.) ehitati Knossose, Phaistose ja Ayia Triada lossid, keerulise (labürinditaolise) põhiplaaniga, maavärinakindlad puitkarkassiga toortellistest ehitised, väljast kiviplaatidega ja seest krohviga kaetud. Kaunid freskod, nii ornament kui fantaasiarikkad figuraalkompositsioonid. Korrused hoone eri osades eri kõrgustel, laiad trepid, iseloomulikud ülalt jämenevad värvilised sambad. Lossi keskmes piklik õu, ilmselt härjakultuse vaatemängudeks. Lossides olid veejuhtmed, vesikäimlad ja vannitoad (Kreetal on kuumaveeallikad). Ornamentaalne vaasimaal, fajanss- ja vandliskulptuur, pronksrelvad ja
annaabi.ee 
