Referaat(kuraare)
George Harley avastas 1850. aastal, et kurare on väga effektiivne teetanuse ja strühniin
mürgituse ravimisel. 1914. aastal Henry Hallett Dale kirjeldas atsetüülkoliini füsioloogilist mõju.
Peale 25. aastat näitas ta, et atsetüülkoliin on vastutav neuromuskulaarse ülekande eest, mille võib
blokeerida kuraarega.
Kõige rohkem tuntud ja ajalooliselt kõige tähtsam toksiin (tänu tema meditsiinilisele
rakendusele) on D-tubokurariin. See oli eraldatud toorravimist (kuraare muuseumi näidisest) 1935.
aastal Harold King´i poolt Londonis, kes töötas Sir Henry Dale´i laboratooriumis. Samuti pani ta
paika tema keemilise struktuuri. Anestesioloogias kasutati seda 1940-tel aastatel kui lihaste
lõdvestamiseks operatsioonil. Kuraared on aktiivsed toksilised või lihast-lõdvestavad, sõltuvalt
nende kasutamis vajadustest ainult läbi süstimise või läbi mürgitautd noole torke. See on kahjutu
annaabi.ee 
