See ka põhjuseks miks kitsede arvukus tõusnud ning 2010.aastal oli Eestis ligikaudu 3700 kitse. (Piirsalu, P.) Keskmine piimatoodang jääb 450 kg lähistele laktatsiooniperioodil. Kitsepiima lüpstakse käsitsi ja kasutatud põhiliselt oma tarbeks, rahaliselt turustatud piima hulk on minimaalne. Eestis on vähe tänapäeva nõuetele vastavad kitsekasvatuse tootmisfarme. On ainult paar suuremat kitsefarmi, kus peetakse 20-30 kitse. Piima on püütud turustada toorpiimana linnades, ülejäänud piimast valmistakse pehmeid juustusid. Väikefarmides peetakse 1-3 kitse ning piim tarbitakse peresiseselt. Ametlik jõudluskontrollisüsteem on väljatöötamisel Jõudluskontrolli Keskuses. (Piirsalu, P.) 6 2. LAMBA JA KITSEKASVATUSE STATISTIKA ANDMETE ANALÜÜS 2.1 Lamba- ja kitsekasvatus liigi ja maakonna järgi Eestis kasvatati aastal 2010 kokku 87140 lammast. Nendest suurim piirkond oli
piirimaile. Keskmine lambakarja suurus on väike. Kitsede kasvatamise täpseid statistilisi andmeid momendil Eestis ei ole, sest üleriigiline põllumajandusloendus oli 2000.a., mille kohta andmed veel puuduvad. Kitsede arvukus Eestis on väga madal (1992.a. 1120 põhikarja kitse, 1999.a. 1800 kitse). Suurimas kitsefarmis peetakse 50 lüpsvat kitse. Enamik kitsi peetakse väikemajapidamistes üksikute isenditena või hobiloomadena. Kitsepiima kasutatakse farmisiseselt toorpiimana või juustuna. Praegusel hetkel on Eestis paar suuremat kitsefarmi, kus peetakse 20-30 kitse. Viimaste andmete järgi on kitsekasvatus populaarsem ikkagi Ida-Virumaal, samuti Pärnu-, Viljandi ja Harjumaal. Kitsede arv on väike Jõgeva-, Valga ja Hiiumaal. Seega on kits ainuke põllumajandusloom Eestis, kelle arvukus üheksakümnendatel aastatel ei ole langenud vaid tõusnud. Kitsede arvukuse tõus on olnud kiirem alates 1994.aastast.
Selleks, et tihedas rahvusvahelises konkurentsis ellu jääda tuleks piimatoodete tootmisel pöörata suurt tähelepanu konkurentsivõimelise toodangu arendamisele, toodete sortimendile ja kvaliteedile, tehnoloogia kaasajastamisele ning keskkonda säästvale tootmisele. Eesti piimatootmise ekspordivõimekuse parandamiseks oleks vajalik uue suure piimatööstuse rajamine, mis võimaldaks ümber töödelda piima, mis käesoleval ajal veetakse toorpiimana Eestist välja. Kuna uues maaelu arengukavas on olemas meede ühistulise piimatööstuse rajamise toetuse näol, siis peaks see uus tööstus rajatama ühistu-vormis, nii nagu ka E- Piima ja Saaremaa Piimatööstuse vahelised plaanid ette näevad. Kaugemaks eesmärgiks võiks olla üleriigipiirilise ühistu tekkimine. Kuna käesoleval ajal toimub väga tihe koostöö 3 Balti riigi vahel, siis võiks kujuneda näiteks Eesti-Läti-Leedu piimatootjaid ühendav ühistu.
heaks tooraineks juustu valmistamisel. Piima homogeensus annab võimaluse lambapiima sügavkülmutada ilma, et väheneks selle kvaliteet. Lambapiim sobib allergikutele, kelle organism ei kannata lehma või kitsepiima. Dietoloogide poolt on välja arvestatud, et kaks klaasi (490 g) lambapiima päevas katab täielikult inimese päevase kaltsiumi, riboflaviini (B2 vitamiini) ja 5 asendamatu aminohappe vajaduse ilma, et inimene peaks ühtegi teist toiduainet tarbima. Kuna lambapiima toorpiimana juuakse vähe, siis samale piima kogusele vastab 93 g lambajuustu või kahe klaasi jogurti tarbimine, Maailmas kõige suurema piimajõudlusega on friisi piimalambad. Tänapäeval eristatakse nende hulgas Ida Friisimaal aretatud saksa ida-friisi piimalammast või Lääne Friisimaalt pärit hollandi ida-friisi piimalammast. Kaheksa kuulisel laktatsioonil saadakse 500-700 kg piima, piima rasva sisaldus on 6-7 % ja valgu sisaldus 5,2%. Uted kaaluvad 70-90 kg ja annavad 4,5 kg villa aastas
Piima homogeensus annab võimaluse lambapiima sügavkülmutada ilma, et väheneks selle kvaliteet. Lambapiim sobib allergikutele, kelle organism ei kannata lehma või kitsepiima ( http: //www. sheepdairying.com). Dietoloogide poolt on välja arvestatud, et kaks klaasi (490 g) lambapiima päevas katab täielikult inimese päevase kaltsiumi, riboflaviini (B2 vitamiini) ja 5 asendamatu aminohappe vajaduse ilma, et inimene peaks ühtegi teist toiduainet tarbima. Kuna lambapiima toorpiimana juuakse vähe, siis samale piima kogusele vastab 93 g lambajuustu või kahe klaasi jogurti tarbimine (Haenlein, 2005). Tabel . Lamba-, kitse-, ja lehmapiima koostis ( Kon, Cowie, 1961; Posati, Orr, 1976; Alichanidis, Polychroniadou, 1996; Renner, 1982). 27 Nimetus Lambapiim Kitsepiim Lehmapiim Kuivaine, % 19,30 12,97 12,01
juustu valmistamisel. Piima homogeensus annab võimaluse lambapiima sügavkülmutada ilma, et väheneks selle kvaliteet. Lambapiim sobib allergikutele, kelle organism ei kannata lehma või kitsepiima (http://www.sheepdairying.com). Dietoloogide poolt on välja arvestatud, et kaks klaasi (490 g) lambapiima päevas katab täielikult inimese päevase kaltsiumi, riboflaviini (B2 vitamiini) ja 5 asendamatu aminohappe vajaduse ilma, et inimene peaks ühtegi teist toiduainet tarbima. Kuna lambapiima toorpiimana juuakse vähe, siis samale piima kogusele vastab 93 g lambajuustu või kahe klaasi jogurti tarbimine (Haenlein, 2006). Tabel. Lamba-, kitse-, ja lehmapiima koostis (Kon, Cowie, 1961; Posati, Orr, 1976; Alichanidis, Polychroniadou, 1996; Renner, 1982). Nimetus Lambapiim Kitsepiim Lehmapiim Kuivaine, % 19,30 12,97 12,01
annaabi.ee 
