sissevedu. 1933. aastast hakkas väliskaubanduskäive taas pidevalt tõusma. Riikide järgi oli väljaveomaadest esikohal Inglismaa, kuhu viidi 1/3 üldväljaveost. Teisel kohal oli Saksamaa kelle arvele tuli ¼ väljaveost. Venemaa arvele langes kuni 1926. Aastani veel kuni 13% väljaveost, kuid järgmiste aastatega see langes. Rohkem kui miljoni krooni väärtuses eksporditi veel paberit, muud lihakaupa, värsket kala, rukist, piiritust, kartulit, kunstsarve ja toornahku Sisseveos oli olulisemad mitmesugused valmissaadused nagu tekstiilitööstuse saadused, metallid ja metallikaubad, jõud-, tööstus- ja põllumajandusmasinad, keemiakaubad; toor- ja poolvalmisained nagu tubakas, toornahad, puuvill, kivisüsi, nafta- ja nafta saadused; sisse veeti ka mitmesuguseid toidu- ja maitseaineid ning jooke. Riikidest oli sisseveo alal esikohal Saksamaa, kelle arvele langes 30%. Kaupu toodi sisse ka Nõukogude Liidust, USA-st, Inglismaalt Rootsist, Soomest ja mujalt.
maksuvabastus 45 000 krooni ja millal mitte. Täiendav maksuvabastus kehtib ainult omatoodetud töötlemata põllumajandussaadustele. TuMS-i § 32 lg 5 annab loetelu, mida ei loeta töötlemiseks tulumaksuseaduse tähenduses. Selleks on põllumajandussaaduste puhastamine, sorteerimine, tükeldamine, kuivatamine, jahutamine ja pakendamine. Seega näiteks, kui loomakasvatajad müüvad elusloomi, loomade toornahku ja liha, siis nimetatud toodete müügist saadud tulule laieneb täiendav maksuvabastus kuni 45 000 krooni. Täiendav maksuvabastus ei laiene aga pargitud nahkade müügile, sest tegemist ei ole enam töötlemata põllumajandussaadusega. Sellest tulenevalt võib FIE jagada kulud vastavalt saadud tulu proportsioonile vorm E veeru 3 ja 4 vahel vastavalt sellele, kui suure osa tulust sai ta omatoodetud töödeldud ja töötlemata põllumajandussaaduse realiseerimisest.
annaabi.ee 
