· Puukoort kasutati korvide, leivamärsside, karpide tegemiseks. · Väga olulised olid õhukesest lauast painutatud karbid, vakad, sõelad, külvinõud. NAHK töödeldi 19. sajandi lõpuni kodus, õpiti töötlema keemiliselt. · Keemiline töötlemine käis uriini ja puutuha leelidega või lubjalahusega. · Lambanahast tehti peamiselt kasukad, veisenahast pastlad. · Hobuse veovarustusse kuuluvad esemed tehti toornahast ja töödeldi tökati või rasvaga. SEPATÖÖ igas külas oli oma sepp, sepatöö hulka kuulusid tööriistad, uksehinged, hobuserauanaelad, suuremad naelad tegi sepp, kirstude lukuplaadid. · Sepp oli enamasti küla kõige lugupeetum mees. Tema järgi hakati nimetama ka teisi ametimehi (puusepp, kingsepp) NAISTE KÄSITÖÖ · Aeganõudvam kui meestetöö, peamine käsitöö oli kiudude töötlemine ja tekstiili valmistamine.
Gustav Adolfi Gümnaasium võistlusi vibulaskmises. Mõnes suguharus võtsid ka naised võistlustest osa. Kõige armastatumad olid hasartmängud. Neis tuli arvata, kummale küljele langevad kausis hüpatatud virsikuseemned või pähklikoored, kummas käes on märgitud luutükike või millises mokassiinis on kivike. Niihästi apatsi mehed kui naised pidasid kaardimängust lugu. Kaardipakk lõigati välja toornahast ja kaardid maaliti vaba käega. Arktilised suguharud mängisid karibukarva täistopitud nahkpalliga jalgpalli. Võru ja odamäng nõudis erilist osavust. Võistlejad pidid oda viskama maas veerevasse võrusse, milles oli märgistatud võrk. Tabamus tsentrisse andis kõige rohkem punkte. Hasartmängus segatakse pulgakesed katte all ja jagatakse kaheks kimbuks. Siis peavad mängijad ära arvama, millises kimbus on märgistatud pulgake. Sõjad ja rahu
E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium võistlusi vibulaskmises. Mõnes suguharus võtsid ka naised võistlustest osa. Kõige armastatumad olid hasartmängud. Neis tuli arvata, kummale küljele langevad kausis hüpatatud virsikuseemned või pähklikoored, kummas käes on märgitud luutükike või millises mokassiinis on kivike. Niihästi apatsi mehed kui naised pidasid kaardimängust lugu. Kaardipakk lõigati välja toornahast ja kaardid maaliti vaba käega. Arktilised suguharud mängisid karibukarva täistopitud nahkpalliga jalgpalli. Võru ja odamäng nõudis erilist osavust. Võistlejad pidid oda viskama maas veerevasse võrusse, milles oli märgistatud võrk. Tabamus tsentrisse andis kõige rohkem punkte. Hasartmängus segatakse pulgakesed katte all ja jagatakse kaheks kimbuks. Siis peavad mängijad ära arvama, millises kimbus on märgistatud pulgake. Sõjad ja rahu
( nöörid ja köied), kasetoht ja pärna koorest tehti korvid, karbid, leiva märsid), sõel, külvinõud. Saksa käsitöö mõju puudub. • Nahka töödeldi kuni 19.sajandi lõpuni kodus ja õpiti keemiliselt töötlema- uriini ja puutuha leelisega ja ka lubja lahusega. • Lambanahast tehti kasukad, veise nahast pastlad. • Hobuse veovahendid ehk rakendrihmad tehti toornahast ja töödeldi tökati rasvaga. • Sepatöö- igas külas oli oma sepp, sepa tööde hulka kuulusid tööriistad, uksehinged, hobuseraua naelad, suuremad naelad tegi sepp, kirstudeluku plaadid. • Sepp oli küla kõige rikkam ja lugupeetuv mees. Ja sepa järgi hakati nimetama teisi ametimehi ( puusepp, kingassepp jne). Naiste tööd • Aeganõudvam oli kiudainete töötlemine ja nendest tekstiilide valmistamine