Urmas Niklus Kalakasvatus II Ajalugu Naha kasutamine ulatub inimkonna algusaegadesse. Eelajaloolised inimesed kasutasid loomanahku kaitsvate rõivaesemetena. Kuna toores nahk roiskub kiiresti, kuivades muutub aga kõvaks, tõmbub kokku ja murdub, on kasutatava naha saamiseks vaja teda töödelda. Aja möödudes õppis inimene kasutama paremaid tööriistu ja meetodeid naha vastupidavuse suurendamiseks. Esimesed nahkade parkijad olid egiptlased. Toornahkade jaotamine 1)Väiksed toornahad Veiste väikesed nahad Hobuse väikesed nahad Lambanahad Kitsenahad Jänesed ja väikesed närilised. 2) Suured toornahad Veisenahad Hobusenahad Sea toornahad Enne konserveerimist Enne konserveerimist tuleb nahad: Korrastada Leotada Sõnnik eemaldada Pesta Kõlutustada Sorteerida ja kaaluda Konserveerimisviisid On olemas neli konserveerimise viisi: - õhuga kuivatamine - märgsoolamine - kuivsoolamine - happega soolamine - kuivatamine ja soolamine
b.) Enamarenenud loomakasvatusharud. Argentiinas kasvatatakse peamiselt lambaid ja veiseid, keda karjatatakse pampa vähemviljakamatel aladel. Argentiina on lamba- ja veisekasvatuse seisukohalt 6 riik maailmas. 1992 a. oli Argentiinas 51 mln veist, 34,5 mln. Lammast, 3,5 mln siga ja 3,0 mln hobust. 4. Põllumajandustoodete eksport. a.)Argentiina varustab end ise põllumajandustoodetega. End ise varustab enamasti põllukultuuridega ja loomalihaga(k.a toornahad, konservid jms.). Kohalikest toorainetest on võimalik kasutada puuvilla, villa. b.) Põllumajandustoodete import Argentiina impordib enamasti kütust, toitu, gaasi. Seda kõike enamasti USA-st, Saksamaalt, Jaapanist, Hispaaniast, Hollandist ja Brasiiliast. c.) Põllumajandustoodete eksport Argentiina ekspordis moodustavad ligi 80% põllumajadnussaadused- liha, konservid, vill, toornahad, nisu, mais, taimeõli, linaseemned, vein, ja kebratsoekstrakt. Väljavedu toimub
mango. Argentiina on rohkem spetsialiseerunud loomakasvatusele kui põllukultuuridele. Peamiselt lambad ja veised. Argentiina on lamba- ja veisekasvatuse seisukohalt 6 riik maailmas. 1992 a. oli Argentiinas 51 mln veist, 34,5 mln lammast, 3,5 mln siga ja 3 mln hobust. Import: Põllukultuure ega loomaliha pole vaja importida. Imporditakse vaid kütust, gaasi ja mõningast toitu. Eksport: Ligi 80% on põllumajandussaadused: liha, konservid, vill, toornahad, nisu, mais, taimeõli, linaseemned, vein, ja kebratsoekstrakt. Loomalihasaaduste eksport on väga võimas. Peamised ekspordipartnerid: Venemaa, USA, Saksamaa, Brasiilia, Itaalia, Holland. Põllumajanduses on hõivatud 14% tööealistest inimestest. Põllumajandus moodustab 9% riigi SKT-st. Asub Lõuna- Ameerikas Kliimavööde: lähistekvatoriaalne, troopiline ja pisike jupp on ka ekvatoriaalne Lühike vegetatsiooni periood Brasiiliat on õnnistatud põllumajanduslike ressurssidega.
kohta on vaid vähestes riikides. • http:// www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juku/agro/euromaakas.html Loomakasvatus • Eesti põllumajanduse olulisimaid tootmisharusid on loomakasvatus. • See hõlmab piima- ja lihaveise-, sea-, linnu-, lamba-, kitse-, hobuse-, koera-, küüliku- ja karusloomakasvatuse ning kalakasvatuse ja mesinduse. • Loomakasvatuse toodangu moodustavad piim, liha, kala, rasv, vill, suled, munad, mesi, vaha ja toornahad ning nende töötlemisel kõrvaltoodanguna valmistatavad loomasöödad – liha-, kondi- ja verejahu, lõssi- ja vadakupulber jms. • Loomakasvatuses tekkiv sõnnik on oluline orgaaniline väetis taimekasvatuse jaoks. Taimekasvatus • Eestis oli 2010. aastal kokku 112 972,41 ha mahepõllumajanduslikku maad • Kasvatati maheteravilja (suvi- ja talinisu, kaera, rukist jt) • Mahekaunvilja (hernest ja põlduba)
Jah. Riik on maalilmas esimeste hulgas nisu ja maisi tootmiselt. c)d) Enimarenenud loomakasvatusharud. Argentiinas kasvatatakse kõige rohkem lambaid ja veiseid. Argentiina on maailmas lamba-ja veisekasvatuse seisukohalt 6. riik. 4. Milliseid Põllumajandustooteid eksporditakse? a) Milliste põllumajandustoodete osas varustab end ise? Argentiina varustab end ise enamasti põllukultuuridega ja loomalihaga (k.a toornahad, konservid jms.). Kohalikest toorainetest on võimalik kasutada puuvilla, villa. b) Milliseid põllumajandustooteid ostab sisse? Ostab sisse neid tooteid ,mis seal ei kasva. c) Milliseid tooteid ekspordib? Argentiina ekspordis moodustavad ligi 80% põllumajandnussaadused- liha, konservid, vill, toornahad, nisu, mais, taimeõli, linaseemned ja vein. d) Ekspordilt maailmas esimeste hulgas.
suhkruroog, tubakas ja mate(paraguai tee). Köögivilja kasvatatakse suurlinnade läheduses, troopilisi puuvlju( banaan, ananass, mango jne.) aga riigi loode ja kirdeosas. Viinamarjakasvatuses ja veinitootmises kuulub Argentinale 4. koht maailmas. Peamised sadamad: Buenos Aires, La Plata, Bahia Blanca, Comodoro Rivadavia; Mar del Plata. Peaaegu kogu väliskaubavedu toimub meritsi. Ekspordis moodustavad u 80% põllumajandussaadused(liha, konservid, vill, toornahad, nisu, mais, taimeõli, linaseemned, vein ja kebratsoekstrakt) Loodusnähtus Kliimalt paikneb KeskArgentina soojas parasvöötmes ning meid tervitab ligi kolmekümnekraadine palavus, kuigi suve hari on lõunapoolkeral juba möödunud. Omamoodi põnev on käia maailma eri paikades, mis kliima poolest oluliselt ei erine, kuid kus isolatsiooni tõttu on evolutsioon saanud kulgeda eri rada pidi. Üks esimesi biogeograafia reegleid, mis pärit
Venemaa arvele langes kuni 1926. Aastani veel kuni 13% väljaveost, kuid järgmiste aastatega see langes. Rohkem kui miljoni krooni väärtuses eksporditi veel paberit, muud lihakaupa, värsket kala, rukist, piiritust, kartulit, kunstsarve ja toornahku Sisseveos oli olulisemad mitmesugused valmissaadused nagu tekstiilitööstuse saadused, metallid ja metallikaubad, jõud-, tööstus- ja põllumajandusmasinad, keemiakaubad; toor- ja poolvalmisained nagu tubakas, toornahad, puuvill, kivisüsi, nafta- ja nafta saadused; sisse veeti ka mitmesuguseid toidu- ja maitseaineid ning jooke. Riikidest oli sisseveo alal esikohal Saksamaa, kelle arvele langes 30%. Kaupu toodi sisse ka Nõukogude Liidust, USA-st, Inglismaalt Rootsist, Soomest ja mujalt. Transport Transpordis pandi 1929. aastail suurt rõhku raudteede ehitamisele. Ehitati juurde kitsarööpmelisi haruteid sealhulgas Sonda - Mustvee, Lelle - Pärnu ja Rapla - Virtsu tee
Väliskaubanduskäive hakkas tõusma 1933. aastal. Väljaveos olid esikohal põllumajandustooted, eriti karjasaadused. Samuti veeti välja tselluloosi, paberit, tekstiili- ka puutööstuse saadusi, tsementi, metsa. Sisseveos olid olulisemad mitmesugused valmissaadused nagu tekstiilitööstuse saadused, metallid ja metallikaubad, jõu-, tööstus- ja põllumajandusmasinad, keemiakaubad, toor- ja poolvalmissaaduses, nagu tubakas, toornahad, puuvill, kivisüsi, nafta- ja naftasaadused; sisse veeti ka mitmesuguseid toidu- ja maitseaineid ning jooke. 4.8. Transport Transpordis pandi 1929. Aastail suurt rõhku raudteede ehitamisele. Mootorsõidukite, autode ja ka veoautode arv kasvas pidevalt kõikidel aastatel, välja arvatud kriisiaastail. 1931. aastaks kujunes ulatuslik bussiliinide võrk. 1936. aastal jõudis Eesti laevandus 139 brutoregistertonniga iga tuhande elaniku kohta
*Põhisuunaks oli loomakasvatus *Jätkus ühistute tegevus. *Põllupidajate haridustaseme tõstmiseks loodi maale kooli võrgustik. *Viidi läbi eriala võistlusi ja ülemaalisi põllumajandus näitusi. *Maailmaturgudel olid hinnaks Eesti muna, piim ja peekon *Stabiilsus põllumajanduses toitis oma rahva ja toodeti toorainet ka välisturgudele. Kaubandus. *Põliskaubanduses oli tähtsaim osa põllumajanduse saavuste väliskubanduses kõige tähtsam. *Eksporditi: Lina. Toornahad Viljaseemned Paberitooted *Import: Tööstustooted Tekstiilid Metallitooted Masinad Keemiakaubad Suhkur Puuvill Süsi *Eesti väliskaubanduse partnerid olid: Euroopa riiigid. Suurbritannia Soome Taani Rootsi USA Baltiriigid Vähesel määral ka Venemaa Eesti välispoliitika 1920-1940 * 1918 pidasid eesti poliitikud Perogradis läbirääkimisi läänediplomaatidega, ees märk oli välja selgiada suurriikige suhtumine Eesti iseseisvusse
hõõrdekindlus) Küülikunahal on see väga väike. Nahkade parkimiseelne töötlemine. 35 Nülitud nahalt tuleb eemaldada naha aluskoed ja rasv, mis muidu imbuks karvkattesse ja see raskendab naha töötlemist ning kvaliteetse karusnaha saamist. Toornaha konserveerimine. Kuna naha parkimise ei järgne kohe pärast naha eemaldamist, siis tuleb toornahad konserveerida. Toornahas hakkavad juba mõne tunni jooksul arenema mikrorganismid, mis lagundavad nahka. Nahk tuleb kiiresti konserveerida. Meetodid: 1. Külmutamine tugeval jahutamisel võib toornaha struktuur kahjustuda, nende transportimine on tülikas, nahad on rabedad. 2. Kuivatamine on lihtne võte. Nahas peab niiskust olema kuivatamise järel alla 15% ja mikroorganismid ei arene siis edasi. Kuivatada tuleb aga kiiresti, et nahk ei jõuaks mädanema minna
ning missugustele nõuetele peab ettevõte vastama. Siit tuleneb ka lõpp-produkti edasise kasutamise võimalus. Loomsed kõrvalsaadused liigitatakse kolme kategooriasse. Esimese kategooria loomsed kõrvalsaadused on kõige kõrgema riskiastmega ja kolmanda kategooria kõrvalsaadused kõige madalama riskiastmega. Esimese kategooria loomsed kõrvalsaadused on: · loomade terved kehad ja kõik kehaosad, sh toornahad, nahad: o kõik transmissiivse spongiformse entsefalopaatia (TSE) kahtlased või o positiivse diagnoosiga loomad; o TSE likvideerimise käigus hukatud loomad; o lemmikloomad, loomaaialoomad, tsirkuseloomad ja katseloomad; o inimestele või loomadele nakkavate haiguste kahtlusega metsloomad; · määratletud riskiteguriga materjal; · määratletud riskiteguriga materjali sisaldavad surnud loomad;
annaabi.ee 
