Sepistamine Sepistamine on metallide survetöötlemise meetod, kus universaalsete töövahendite (alasi, vasarad, meislid, pinnid) abil valmistatakse suhteliselt ebatäpseid detaile. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Toorikuteks on käsitsi sepistamisel põhiliselt valtsmetall (ümar-, kuuskant-, riba-, ruut-, lehtteras), masinsepistamisel võivad olla toorikuteks ka valu-lokid. Käsitsi sepistamine on vähetootlik ja seetõttu ei ole see baasiks masinaehituse detailide tootmisel vaid on rakendatav remonditöödel ja ühekordsete tellimuste täitmisel. Masinsepistamine jaguneb omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel. Viimast kasutatakse raskete sepiste (üle 2 ... 3 tonni) tootmisel. Selleks kasutatakse põhiliselt hüdropresse. Sepistamist vasaratel kasutatakse suurseeria ja masstootmisel. Sepistamisvasarad
Töötlemisvaru Toorikute maht tootele Toorikute väljatuleku protsent materjalist ( plaatmaterjalist või saematerjalist ) Töötlemisvarud plaatmaterjali puhul : Tükeldatud plaatmaterjali töötlemisvarud laiuse ja pikkuse töötlemisel ca 8…10 cm Plaatmaterjali juurdelõikuskaart Juurdelõikus kujutab endast tooraine tükeldamist vajaliku vormiga, mõõtudega ja kvaliteediga osadeks ehk toorikuteks Juurdelõikuskaart on läbimõeldud eeskiri plaatmaterjali tükeldamiseks toorikuteks . Juurdelõikuskaart peab tagama : Materjali parima ärakasutamise ja minimaalsed kaod Juurdelõikuskaardil peavad olema näidatud järgmised andmed : Plaadi mõõdud, mida selle kaardi järgi tükeldatakse Toorikute mõõdud ja tükiarvud, mida selle kaardi järgi saadakse . Puidukiudude suund materjalis (kui on olemas)
.................................................................................................................8 6. Kasutatud kirjandus.........................................................................................................9 Sissejuhatus Antus teemas räägitakse metallurgias toodetavast materjalidest ja nende tähtsusest. Metallurgia seondub omakorda kõrgahjutehnoloogiaga, kus saadud materjalid omakorda töödeldakse ümber vajalikeks toorikuteks. Metallurgia Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks. · Ehedalt leidub: Au, Pt (ja plaatinametallid) osaliselt Ag, Hg harva, ka vaske ja teisi metalle · oksiidsete maakidena leidub rauda, vaske, alumiiniumit, kroomi............ · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,.....
(joonis1) (joonis2) Tööpink: HAAS ST-S0 tehnilised näitajad. 4 (joonis 3) Haas Servo Bar 2008ST tehnilise parameetrid. 5 2.Tooriku andmed: Materjal: Fe360/S235JO(madala süsinikusisaldusega konstruktsiooniteras,c=0,17%) Tooriku mõõtmed: 50mm ümarteras,6m,15.5 kg/jm . Saetud 1m toorikuteks,vajaminev kogus 111tk. Automaatlaadija max. koormus 295 kg,see tähendab max 19 tk,1m saetud toorikut. Hankimine: www.Bermet.ee 3.Detaili valmistamise siiretel leitavad väärtused: 1. Lõikevõimsus treimisel (ajaühikus lõikeprotsessis laastu eraldamisel tehtav töö,kw) ap – lõikesügavus,mm fn – ettenihe,mm/p vc – lõikekiirus(lõikeriista ja töödeldava pinna omavaheline kiirus), m/min kc – erilõikejõud,N/ mm2
Kui toodete arv, tootmistähtajad ja sort aasta jooksul on määratud vaid ligikaudu, tuleb töötada seeriatootmise printsiibil. Iga kord muutub tööliste arv, masinate koormatus, seadeldiste kasutamine, tööliste kvalifikatsioon. Selleks tuleb rohkem kasutada universaalmasinaid, rohkem töölisi, sest osa tuleb teha käsitsi, vajatakse kõrgemat kvalifikatsiooni. Organiseerimisel on vajalik suurem paindlikus. Tisleritoodete valmistamise protsess algab kuivatamisest või toorikuteks juurdelõikamisest. Need staadiumid võivad vahetuda, mis sõltub tootmise liigist ja võimalusest teistega koopereeruda.. Töödeldes toorikuid (freesimine, hööveldamine), antakse neile õige kuju. Pärast seda antakse lõplik vorm st. valmistatakse ühenduselemendid (tapid, pesad). Kui kasutatakse pealistamist pärast toorikule õige kuju andmist, siis hiljem võib olla vajadus neid töödelda. Viimistlemine ja montaaz võivad kohad vahetada.
4. Astme kooriv töötlemine 0,03 0,3 20+10 0,2 0,55 5. Astme puhas töötlemine 0,04 0,2 20+10 0,1 0,36 6. Varre keermestamine 0,005 0,2 20+10 0,3 0,53 M16x2 Kolb 1 Saagimine1000 mm JET 7“ x 12“ 20 pikkusteks HVBS toorikuteks 0,12 0,4 20+10 0,3 0,84 2 Saagimise järkse Treimiskeskus 20 otspinnaja raadiuse HAAS ST10 kooriv töötlemine 20+10 0,033 0,3 0,2 0,85 3 Otspinna ja faasi puhas töötlemine 0,045 0,2 20+10 0,1 0,37 4 Läbiva ava
on tehnoloogia valikul õige otsuse tegemine. Materjali ja tehnoloogia valik tuleb alati teha üheaegselt. Tehnilistel põhjustel ei ole tehnoloogia valik täiesti vaba. Selliseid materjale nagu kõvamagnetmaterjale, kõvasulameid jt. Ei ole tavaliselt võimalik mehaaniliselt töödelda (v.a. lihvimine), mistõttu sellistest materjalidest pooltooteid (semi-finished product, blank) või tooteid (product, article) saadakse enamasti valutehnoloogiat või pulbermetallurgiat kasutades. Pooltooted on toorikuteks järgnevate tehnoloogiate kasutamisel toote saamiseks. Tuleb silmas pidada, et mitmed tehnoloogilised protsessid mõjutavad töödeldava materjali omadusi, Näiteks metallide valtsimist ja teisi survetöötlustehnoloogiaid kasutades muutub lähtematerja struktuur. Valutingimused, näiteks jahtumiskiirus, sooja äravoolu suund jne. mõjustavad samuti oluliselt valandite struktuuri. Tehnoloogia mõju materjali struktuurile ja omadustele ei tee neid kasutuskõlbmatuseks.
annaabi.ee 
