suureneb turba- ja karusambla osakaal Raba-sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. Sagedamini Põhja- ja Edela-Eestis, 3% metsadest. Karusambla (kr) kasvukohatüüp - tekib tihti mustika tüübi soostumisel tasastel madalatel aladel, sageli piirneb rabaga. Mulla lõimis raske (savi, liivsavi). Mikroreljeef tugevasti mätlik. Põhjavesi kõrgel, ulatub maapinnani. Esineb kuni 30 cm tüsedune toorhuumusekiht. Muld happeline. Kõige sagedamini esinevad karusambla männikud, vähem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puistute tootlikkus madal - IV bon. Alusmets hõre või puudub, kasvavad pajud. Alustaimestik liigivaene. Iseloomulik on tugev sammalkate. Puhmasrindes sageli mustikas, pohl. Mosaiikselt kasvavad tavalised metsasamblad ja turbasamblad. Levinud Kirde-Eestis, 1% metsadest. Soometsad Need on metsad, kus turbahorisondi tüsedus on kuivendamata aladel üle 30 cm ja kuivendatud aladel üle 25 cm
Alustaimestik- esinevad koos nõmme ja rabataimed- dom puhmad: kanarbik, sinikas, pohl, sookail, küüvits, kukemari; iseloomulikud samblad ja samblikud. Puistu- valdavalt männikud; madala tootlikkusega IV-Va bon. Karusambla (kr) kkt Tekib tihti mustika tüübi soostumisel tasastel madalatel aladel, sageli piirneb rabaga. Muld- lõimis raske (savi, liivsavi); mikroreljeef tugevasti mätlik; põhjavesi kõrgel, ulatub maapinnani; esineb kuni 30cm tüsedune toorhuumusekiht; muld happeline. Puistu- kõige sagedamini männikud, vähem kuusikuid ja kaasikuid, tootlikkus madal -IV bon. Alusmets- hõre või puudub, kasvavad pajud. Alustaimestik- liigivaene; iseloom tugev sammalkate; puhmasrindes sageli mustikas, pohl. Levinud Kirde-Eestis, 0,2% metsadest. SOOMETSAD Kasvavad turvasmuldadel, kestvalt liigniisked, turba tüsedus üle 30cm, liigniisked. Soomuldadel kasvavad taimed, mis on kohanenud selliste kasvutingimustega ja millede juured ei ulatu turbaalusesse kihti
sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. Sagedamini Põhja- ja Edela-Eestis, 3% metsadest. Karusambla (kr) kasvukohatüüp - tekib tihti mustika tüübi soostumisel tasastel madalatel aladel, sageli piirneb rabaga. Mulla lõimis raske (savi, liivsavi). Mikroreljeef tugevasti mätlik. Põhjavesi kõrgel, ulatub maapinnani. Esineb kuni 30 cm tüsedune toorhuumusekiht. Muld happeline. Vastavalt soostumisele intensiivsusele kujunevad leetunud glei (LkG), leede-glei (LG) või leede turvastunud mullad (LG1). Kõige sagedamini esinevad karusambla männikud, vähem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puistute tootlikkus madal - IV bon. Alusmets hõre või puudub, kasvavad pajud. Alustaimestik liigivaene. Iseloomulik on tugev sammalkate. Puhmasrindes sageli mustikas, pohl. Mosaiikselt kasvavad tavalised metsasamblad ja turbasamblad. Levinud Kirde-Eestis, 1% metsadest.
Mulla millede koosseisus enamasti kask, haab, saar, taimed (võsaülane, ussilakk, naat, koldnõges, lõimis raske (savi, liivsavi). Mikroreljeef tugevasti tamm, pärn, jalakas. Ka kuusikuid. sinilill, angervaks, sookastik). mätlik. Põhjavesi kõrgel, ulatub maapinnani. Peamiselt segapuistud, Ia-II bon. Levinud Lääne-Eesti settemuldadel, 2% metsadest. Esineb kuni 30 cm tüsedune toorhuumusekiht. Naadi ja sõnajala kasvukohatüübid. Tarna (tr) kasvukohatüüp - madalatel Muld happeline. Vastavalt soostumisele Naadi (nd) kasvukohatüüp - asuvad tasase või tasandikel. Lähtekivimiks on savil asuvad intensiivsusele kujunevad leetunud glei (LkG), nõrgalt lainja reljeefiga aladel. setteliivad. Põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, leede-glei (LG) või leede turvastunud mullad
suureneb turba- ja karusambla osakaal Raba-sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. Sagedamini Põhja- ja Edela-Eestis, 3% metsadest. Karusambla (kr) kasvukohatüüp - tekib tihti mustika tüübi soostumisel tasastel madalatel aladel, sageli piirneb rabaga. Mulla lõimis raske (savi, liivsavi). Mikroreljeef tugevasti mätlik. Põhjavesi kõrgel, ulatub maapinnani. Esineb kuni 30 cm tüsedune toorhuumusekiht. Muld happeline. Kõige sagedamini esinevad karusambla männikud, vähem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puistute tootlikkus madal - IV bon. Alusmets hõre või puudub, kasvavad pajud. Alustaimestik liigivaene. Iseloomulik on tugev sammalkate. Puhmasrindes sageli mustikas, pohl. Mosaiikselt kasvavad tavalised metsasamblad ja turbasamblad. Levinud Kirde-Eestis, 1% metsadest. 34 Soometsad
annaabi.ee 
