Venemaa 20 saj. alguses- Venemaa oli impeerium ning kolooniad asusid tema küljes. Neil oli poolabsolutistlik monarhia(isevalitsus).Võimul olid Romanovid(1613-1917) Venemaa oli sekkunud ülemäära maailmasõtta, mille tõttu tekkis riigis majanduslik laos, riigiaparaadi lagunemine ning sotsiaalsete pingete kasv rahva hulgas. Sellele lisandus ebaedu sõjarinnetel ning sõdurite mässumeelsuse kasv. Süvenes usaldamatus tsaarivalitsuse suhtes. Tööjõu-ja toorainepuudus, trantspordi-ja kütusekriisi tõttu oli majandus halvatud.Suuremates linnades võis ees oodata näljamässe. Revolutsioon-Pidi lahendama: talurahva kehva olukorra,valitsemiskorra, Venemaa kui rahvastevangla küsimuse, liigselt sõjaka riigi küsimuse-kuid Revolutsioon ei lahendanud probleeme. Veebruarirevolutsioon- põhiküsimuseks oli võimu küsimus. (3. märts-25. okt. 1917) Algus: kriis oli saavutanud haripunkti. Vallandusid
REVOLUTSIOONID JA KODUSÕDA VENEMAAL Kalle Pärt Kriisi küpsemine Venemaal 1917 • Rahutused sõjaväes: suured inimkaotused sõjas, vilets varustamine. • Majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi-, kütuse- ja toidukriis. • Keisrivõimu autoriteedi langus. • Rahulolematuse üldine kasv: rahvuslikud vastuolud, aktiviseerunud töölisliikumine. Grigori Rasputin Veebruarirevolutsioon • 17. dets 1916 – tapeti Rasputin • 1917. a algas rahutustega Petrogradis • 23. veebr (8. märts) - revolutsiooni algus, “Leiba!” “Maha sõda!” • 27. veebr – pealinn on ülestõusnute käes, “Maha tsaar!” • 1.-2
ülemvalitseja aastatel 19181920. Denikin - Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste relvastatud üksuste Vabatahtlike Armee ja Lõuna-Venemaa Relvajõudude juhte Venemaa kodusõjas. Petain - Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1918) ja riigipea aastail 19401944. Judenits - Vene jalaväekindral (1915) ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajal 19181920. 5. Milles avaldus sisepoliitiline kriis 1917.a Venemaal? · Majanduslik kaos (nt. tööjõu- ning toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, toimusid näljamässud) · Rahutused sõjaväes (nt. Venemaa oli kaotanud üle 6 miljoni sõduri) Rahulolematuse üldine kasv (nt. rahvuslikud vastuolud) · Keisrivõimu autoriteedi langus 6. Millised olid punaste võidu ja valgete ebaedu põhjused Venemaa kodusõjas? · Punaarmee oli hästi organiseeritud. Suudeti oma ressursse maksimaalselt ära kasutada.
aasta revolutsioon. Ühiskondlik-poliitilised olud: • Tsaari isevalitsus- rahval polnud poliitilisi õigusi • Agressiivne välispoliitika viis kokkupõrgeteni Vene-Jaapani sõda: • Venemaa agressiivse välispoliitika pärast • Jaapan alustas 1904 • Venemaa sai lüüa 1905 1905. aasta revolutsioon: • rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees • majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud • keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G.Rasputin • rahulolematuse üldine kasv: linnades rahutused, rahul polnud ka aadlikud ja kodanlus • Kaotati maa müügilt riigile makstav maks, vähendati rendimaksu ja tõsteti põllutööliste palka • Õigus asutada ametiühinguid, lühendati tööliste tööpäeva, parandati töötingimusi, tõsteti palku
Kogu eesti ala liidesti üheks rahvuslikuks kubermanguks, Eesti saab I korda rahavesinduse Maapäev, Eesti keelne asjaajamine (õppekeel), Erakondade loomine, Miilitsa loomine, Rahvusväelaste loomine I eesti polk Selgita, kuidas mõjutasid I maailmasõja sündmused Eesti iseseisvumisprotsessi. Eesti iseseisvumine on otseselt seotud Esimese maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Sõja mõju Eestile: Majandus- tööjõu puudus, toorainepuudus , tootmise langus põllumajanduses kui ka tööstuses, hinnad tõusid, kiire inflatsioon Millised olid Maapäeva ettevalmistused iseseisvumiseks? [Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asutirahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk)] peeti koosolekuid, deklareeriti et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu;otsustati et Eesti iseseisvumiseni on
jun 1914. Atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. 6. Sõdivad pooled I ms Õ lk 44 (liidud, neutraalsed riigid) Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Erapooletud: Norra, Rootsi, Sveits, Hispaania 7. Venemaa revolutsioonid 1917.aastal, põhjused ja tagajärjed Õ lk 55 - 59 Põhjused: · Rahutused sõjaväes-suured kaotused · Majanduslik kaos- sõja tagajärjel tööjõu- ja toorainepuudus, kütusekriis, nälamässude oht · Rahulolematus keisriga- Rapuutini afäär · Üldine rahulolematus- töölisliikumine, absolutistliku võimu vastu haritlased, kodanlased, aadlikud Veebruarirevolutsioon: ajendiks sai petrogradi vilets varustamine toiduga. Rahutused (nõuti leiba ja sõja lõpetamist). Rindelt toodud sõjavägi ühines ülestõusnutega (27.vebr 1917). Levis ka teistesse Venemaa linnadesse. 3
Saksamaa kaotas. *1916 Vene väed murravad läbi Austria-Ungari kaitseliini *1915 veebruar alustas Saksamaa alveesõda *7. mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva *1917 nov-dets. Inglismaa rünnak Cambrai all Sakslaste vastu, sakslased peatasid läbimurde. *1917 oktoober lahing Caporetto all Saksa ja Itaalia vahel, Saksa edu. Kriis Venemaal *rahutused sõjaväes *majanduslik kaos(tööjõu-,toorainepuudus, trantspordi-,kütusekriis) *Keisrivõimu autoriteedi langus *rahulolematuse üldine kasv(rahvuslikud vastuolud, töölisliikumine) Veebruarirevulutsioon *ajend:Petrogradi vilets varustamine toiduainetega *3.märts 1917 kirjutas Nikolai II alla Riigiduuma Ajutise Kommitee aktile, millega loobus troonist, võim Ajutisele Valitsusele Tõusid esile 4 parteid: *Rahva Vabaduse Partei(Venemaa demokraatlik vabariik) *Sotsialistide-revulutsionääride Partei(sotsialistlik riik, reformide teel)
Sõjalispoliitilised blokid I MS ajal: KESKRIIGID: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria ANTANT: Prantsusmaa, Venemaa, Suurbrit, Serbia, Belgia, hiljem ka Itaalia ja USA NB! Sõda viis revolutsioonideni mis omakorda viisid nelja impeeriumi langemiseni Vene, Saksa, Türgi ja Austria-Ungari. Seni Vene impeeriumi kuulunud Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola iseseisvumine oli osa sellest maailmaajaloolisest protsessist. Sõja mõju Eestile: Majandus- tööjõu puudus, toorainepuudus, tootmise langud põllumajanduses kui ka tööstuses, hinnad tõusid, kiire inflatsioon Meeleolud sõja puhkedes: Eestlaste seas- hea, toetati sõja puhkemis, samas teati et venemaa või saksa võit halvendab Eesti olukorda, kui venemaa võidab, siis võib tulla uus venestamine ja kui saksa võidab, siis saksastamine ja baltisakslaste positsiooni tugevnemine. Baltisakslaste seas- hirm, lootusetus, tahtsid eestlastega koostööd teha Elu sõja ajal:
· Kogu eesti ala liidesti üheks rahvuslikuks kubermanguks · Eesti saab I korda rahavesinduse Maapäev · Eesti keelne asjaajamine, õppekeel · Erakondade loomine · Miilitsa loomine · Rahvusväelaste loomine I eesti polk 3. Kuidas puudutasid I MS sündmused Eestit? Eesti iseseisvumine on otseselt seotud Esimese maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Sõja mõju Eestile: Majandus- tööjõu puudus, toorainepuudus , tootmise langus põllumajanduses kui ka tööstuses, hinnad tõusid, kiire inflatsioon 4. Miks muutus iseseisvuse väljakuulutamine 1917. aasta sügisel eriti aktuaalseks? Venemaa oli kehvas seisus võis Eesti endaga alla vedada. Saksa väed olid lähenemas. Eesti oli okupeerimisele väga lähedal, oli vaja midagi ette võtta. Et saksa vägedest pääseda, tuli Venemaast eralduda ja luua oma riik. 5. Millised olid Eesti enamlaste reformid? Miks kaotasid enamlased rahva poolehoiu?
· maaküsimus oli lahendamata maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad · venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas · sõjaliselt nõrk 2. Millised tegurid viisid Venemaa 1917.aastaks kriisi? Miks puhkes revolutsioon? · rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees · majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud · keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G.Rasputin · rahulolematuse üldine kasv: linnades rahutused, rahul polnud ka aadlikud ja kodanlus 3. Milles seisnes Veebruarirevolutsioon? Kelle kätte koondus pärast revolutsiooni võim? riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg).
1905 puhkes Venemaal revolutsioon (probleemid + kaotus sõjas) , tsaar püüdis rahva rahustamiseks teha järeleandmisi, lubati kokku kutsuda parlament (Riigiduuma), lubati luua parteisid (osalised järeleandmised) 1917 veebruar puhkes Venemaal revolutsioon, võitis Petrogradis, moodustati Ajutine Valitsus (aadlikud + kodanlus) Revolutsiooni põhjused: · rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees · majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud · keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G.Rasputin · rahulolematuse üldine kasv: linnades rahutused, rahul polnud ka aadlikud ja kodanlus 3. märts 1917 Nikolai II loobus troonist märts-suvi 1917 kaksikvõimu aeg: Ajutine Valitsus ja Tööliste ja Soldatite Nõukogu Suvi 1917 ebaõnnestusid nii bolsevike kui ka valgete (Kornilovi) riigipöördekatsed > enamlaste mõju kasvas sügisel 24.-25
astuma Inglismaad. Sõja algus tekitas sõtta astunud riikides vaimustuspuhangu. Sõdurid läksid innustunult sõtta ja olid veendunud, et hiljemalt aastavahetuseks ollakse kodus tagasi. Sõda laienes kiiresti haarates kaasa ka Euroopa asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes. Venemaa kokkuvarisemine: 1917.a alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni äärele. Süvenes kriis: *rahutused sõjaväes *majanduslik kaos- tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis(suurlinnades näljamässud) *keisrivõimu autoriteet langes *rahulolematus kasvas-Venemaa sõjalise, majandusliku ja moraalne allakäigu tõttu; rahvuslikud vastuolud, aktiveerus töölisliikumine, kasvas suurlinnade elanikkond. 1917.a veebruaris puhkes revolutsioon, mille ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27.veebruariks oli võim pealinnas ülestõusnute käes
kogud, kus organiseerid) · Mobilisatsioon 100 000 (10 000 hukkub) · Majandus kannatab · Elavneb rahvuslik liikumine Linnadeliidu Komitee (Tln) ja Põhja-Balti Komitee (Trt) Jüri Vilms 1889-1918 *advokaat *esimene mees, kes rääkis Eesti rahvuslikust autonoomiast Vene riigi koosseisus (1916) 1917 VENEMAA ON NÕRK *Rahutused sõjaväes (suured kaotamised, vilets varustamine) *majanduslik kaos (tööjõu- ja toorainepuudus, näljakriis, kütuse- ja transpordikriis) *keisrivõimu autoriteedi langus sümbol ''pühamees'' Grigori Rasputin *Rahulolematuse üldine kasv-rahvuslikud vastuolud, töölisliikumine, linna kolinud maaelanikud, konstitutsioonilise monarhia kava Veebruarirevolutsioon AJEND Petrograd (Peterburi) vilets varustamine toiduainetega *27.02.1917 võim ülestõusnute käes *3.03.1917 Nikolai II kirjutab alla Riigiduuma Ajutise Komitee koostatud aktile -loobub troonist
* Tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse; samas suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas ning Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks. * Sõda kiirendas tohutult teaduse (näiteks keemia, meditsiin) ja tehnika arengut (näiteks autod, lennukid). 5. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni põhjused, käik ja tulemused. PÕHJUSED: * Peterburgi vilets varustamine toiduainetega * Majanduslik kaos (tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, näljamässud) * Venemaa suured kaotused sõjas * Talupojad tahavad oma maad * Venemaa on arengus vähemalt 50a maas * Keisrivõimu autoriteedi üldine langus * Rahutused sõjaväes (vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees pahameelt) KÄIK: * Rahutused Peterburis (tänavatel rahvas ja sõjavägi), tsaaril polnud poolehoidjaid ja ta pidi troonist loobuma * Parlamentaarne monarhia läks üle vabariigiks
Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) ja Antanti (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt.) vahel I Maailmasõja mõju Eestile Venemaa paigutas Eestisse jälle oma väeosad, see tekitas suurendas veelgi Eestis valitsevat korterikriisi. Tekkis tööjõu puudus, sest 100 000 eestlast mobiliseeriti. Algasid majandusraskused: tootmise langus nii põllumajanduses kui ka tööstuses -põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele), valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (N: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga), tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine, inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile, hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Muudatused Veebruarirevolutsiooni järel Venemaal
Okupatsioon ja vägivald: · Sakslaste kehtestatud okupatsioon Belgias, kus tapeti belgialasi, kes ründasid saksa sõdureid, okupeeritud alasid kasutati ressursside saamiseks · Venemaa juudiprogrammid · Türgi etniline puhastus Venemaa kokkuvarisemine Kriisi tunnused: · Rahutused sõjaväes vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid sõjaväes käärimist · Majanduslik kaos majandus ei suutnud sõja laastavaid kulutusi kanda, tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis · Keisrivõimu autoriteedi langus õukonnas moraalne raskus, G.Rasputini kahandas keisriperekonna autoriteeti · Rahulolematuse üldine kasv sõjalin, majanduslik ja moraalne allakäik põhjutas üldise rahulolematuse, sõda oli Venemaa elu segamini paisanud Nikolai II viimane kroonitud Venemaa keiser G.Rasputin pühamees, kellel arvati olevat ravitseja jõud, ravitses Nikolai II poga ja oli perekonna
Venemaa kokkuvarisemine 1917.a. alguseks oli Venemaa revolutsiooni lävel. Maailmasõjas osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist olid tunnistuseks: Rahutused sõjaväes palju hukkunuid, halb varustamine Majanduslik kaos tööjõupuudus, toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, majandus halvatud Keisrivõimu autoriteedi langus moraalne laostumine Rahulolematuse üldine kasv aktiviseerus töölisliikumine, isevalitsuse vastu astus ka järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ning isegi aadlikke Veebruarirevolutsioon Puhkes Petrogradis veebruari lõpul. Põhjuseks oli linna halb varustamine toiduga. Ülestõusnute poole läksid üle ka sõjaväelased. 27.veebruariks oli võim pealinnas mässajate käes. Nikolai II andis 3
- sõja algul luurelennud, hiljem juba lahingud - kerkisid esile vastase hävitamisega silma paistnud õhuässad Uue relvana tank - sakslased võtsid kasutusele tankitõrjerelvad - arvasid, et tegu mõttetute relvadega - seetõttu sakslastel tanke polnud 4. Venemaa kokkuvarisemine. Kriisi küpsemine Rahutused sõjaväes: vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärmist Majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpodi- ja kütusekriis, sõja raskused, näljamässud suuremates linnades Keisrivõimu autoriteedi langus: moraalne laostumine (sümboliks Rasputin) Rahulolematuse üldine kasv: Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu. Rahvuslikud vastuolud lõhestasid Venemaad. Töölisliikumise aktiveerumine, palju juurteta maarahvast tulnud linnadesse. Veebruarirevolutsioon Ajendiks vilets varustamine toiduainetega 23
võimalust baltisakslaste võimu piiramiseks, mis mingil määral läks ka korda. 3.2. Sõja mõju Eesti majandusele: Eestist mobiliseeriti Vene armeesse 100 tuhat parimas tööjõueas meest, mis tõi enesega kaasa tööjõu puuduse. Tootmine langes nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Põllumajanduses vähenes külvipind, mida põhjustas hobuste rekvireerimine sõjaväe poolt. Eestis valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud. Paljud ettevõtted läksid üle sõjalise toodangu valmistamisele, samas tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit ning sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine. Inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile. Hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus)
võimalust baltisakslaste võimu piiramiseks, mis mingil määral läks ka korda. 3.2. Sõja mõju Eesti majandusele: Eestist mobiliseeriti Vene armeesse 100 tuhat parimas tööjõueas meest, mis tõi enesega kaasa tööjõu puuduse. Tootmine langes nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Põllumajanduses vähenes külvipind, mida põhjustas hobuste rekvireerimine sõjaväe poolt. Eestis valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud. Paljud ettevõtted läksid üle sõjalise toodangu valmistamisele, samas tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit ning sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine. Inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile. Hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus)
Oma tegelikke mõtteid isevalitsuse tingimustes avaldada ei saanud ning seetõttu toetati ajakirjanduses ja avalikes pöördumistes sõja puhkemist. I maailmasõja mõju Eesti majanusele- Eestist mobiliseeriti Vene armeesse 100 tuhat parimas tööjõueas meest, mis tõi enesega kaasa tööjõu puuduse. Tootmine langes tööstuses kui ka põllumajanduses. Põllumajanduses vähenes külvipind, mida põhjustas hobuste sundvõtmine sõjaväe poolt. Eestis valitses toorainepuudus, kuna transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud. Paljud ettevõtted läksid üle sõjalise toodangu valmistamisele, samas tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit ning sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine. Inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile. Hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Korteripuudust suurendasid Eestisse paigutatud sõjaväelased ja sõjapõgenikud Lätist.
majanduskriis, Vapsid, Pätsi riigipööre, I-III põhiseadus. Õpik: Eesti ajalugu II ptk 28-34, õp lk 26-71, Atlas lk 16-20 Eeldused- Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud, ajakirjad, algas tööstuse arneg, algas linnade eestistumine, laienes tööstus-ja põllumajandustoodete eksport Venemaale, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus I maailmasõja mõjud- Mobiliseeriti palju mehi, see tõi kaasa tööjõu puuduse, valitses toorainepuudus, kuna transporditeed olid suletud, tarbekaupade ja toiduainete defitsiit, raha väärtus langes Vabadussõda- oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918-1920. Nõukogude Venemaaga ning 1919. aastal Landeswehri vastu peetud sõda Autonoomia- osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näit. ühele rahvusele. Riikliku autonoomia tunnus on iseseisvate seadusandlus-, valitsemis- ja kohtuasutuste olemasolu
sõja puhkemist. Maailmasõjas nägid eesti poliitilised ringkonnad ka võimalust baltisakslaste võimu piiramiseks. 2. Sõja mõju Eesti majandusele: · Valitses tööjõu puudus (~100 000 parimas tööjõueas Eesti meest mobiliseeriti maailmasõja ajal sõjaväkke). · Tootmise langus nii tööstuses, kui ka põllumajanduses. · Põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele). · Valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilise transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (NT: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga). · Paljud ettevõtted läksid üle sõjalise toodangu valmistamisele (Narva Kreenholm hakkas tootma presenti) · Tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine. · Inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile.
annaabi.ee 
