mida on kerge hajutada Kasutamine: ruuž tuleb näole kanda pärast jumestuskreemi, kuid alati enne puudrit. Põsepunad Valik: Roosa põhitooniga ruužid– terve, loomuliku jume andjad, sobivad roosakatoonilise huulepulgaga. Pruuni põhitooniga ruužid– mõjuvad dramaatiliselt ja sobivad ainult õhtuse meigi jaoks. Pärlmuttertoonid– mõeldud helenduse loomiseks. Lauvärvid Pärlmuttertoonid - sobivad just kulmuluu toonitamiseks, muutes silmad suuremaks ning jättes särava ja veidi külma ilme Matid - loovad sileda ja ühtlase pinna, tumedad toonid vähendavad silma, heledad justkui avavad selle Lainerid ja silmapliiatsid Aitavad silmi rõhutada Kasutatakse nii ülemise kui alumise ripsmepiiri toonitamiseks Müügil erinevates värvitoonides Lainerid rõhutavad tugevamalt kui pliiatsid Lainereid on raskem kasutada– nad vajavad kogenud ja kindlat kätt Ripsmetuššid
saada süüa (nii endale kui ka hobusele). Turisminduses kutsutaksegi 13.-15. sajandit rändkäsitööliste ajastuks. Edasist arengut Kesk-Euroopas seostatakse saksa linnade õitsele puhkemisega. Ööbimiskohad kohandasid end kiiresti külastajate nõuete ja rahakotiga, tekkisid erisuguse tasemega öömajad. Koos sellega muutus nende eesmärk üha rohkem majanduslikuks. 17. sajandi Prantsusmaalt pärineb nimetus hotell. Oma võõrustaja rolli eriliseks toonitamiseks nimetasid lossiomanikud oma mõisad hotelliks (ladina k. hostis külaline, külastaja). Esimesed võõrastemajad Ameerikas (Põhja-Ameerikas) asutati veeteede äärde, eriti just sadamalinnadesse (esimene võõrastemaja 1607.a.). Üldistuseks on keskaja kohta öeldud järgmist: niikaua kuni reisiti postitõldades, arenes majutus ja hotellindus aeglaselt. 18. sajandi algul majutati teeäärsetes kõrtsides, eramajades,
Seda iseloomustab üldiselt suurema mõjukuse taotlemine, mis saavutatakse sellega, et ehitise osad tehakse suuremate ja raskematena, et neid kuhjatakse, kahekordistatakse ja omavoliliselt moonutatakse. Fassaadi püütakse elustada sellega, et lastakse selle osi eenduda. Maalilisuse, valguse ja varju efektse mängu saavutamiseks liigendatakse fassaadi nisside ja petikakendega ning külvatakse see üle skulptuuride ja dekoratiivsete detailidega. Liikuvuse ja rahutuse toonitamiseks rakendatakse võimalikult palju kõveraid ja lainetavaid jooni. Baroki tekkimispaik on Rooma. Selle lähtekohaks on Michelangelo ehitised oma jõulise, iseka ja vägivaldse vormikõnega. Barokkstiili kirikutüübi loojaks võib pidada Giacomo Vignolat. Keskaegsetele kirikutele oli isloomulik, et sammastega ruum jaotati neis mitmeks iseseisvaks osaks ehk lööviks. Barokkarhitektuur seevastu püüab ühe tervikliku keskse ruumi loomise poole; külglöövid muutuvad lihtsaiks kabeleiks
· Kui lainerit kasutada, siis ennem silmalaineri kasutamist on kasulik silmalaud puudriga üle tupsutada, et lainer paremini peal püsiks. Lauvärvid: · Lauvärvid on eriti õrna koostisega ja väga kõrge pigmendisisaldusega tooted, mis püsivad laugudel kogu päeva. · Kanduvad nahale hõlpsasti ega pudene. · Valikus matid- ja õrna sädelusega toonid. · Lauvärve on müügil erakordselt laias värvivalikus. · Pärlmuttertoonid sobivad just kulmuluu toonitamiseks. · Sätendav ja kauapüsiv lauvärv, mis on veekindlam, kui tavaline silmavärv. · Värvivalik: Pärlmutterrohelised, pärlmuttersinised, pärlmutterroosad-punased- violetsed, kollased ja oranzid, pärlmutterpruunid ja kuldne. · On ka olemas mattrohelised, mattsinised ja lillad, mattroosad, kollased ja oranzid, mattpruunid. · Tavaliselt kasutatakse lauvärve pidustustel ja ka välja minnes, mitte nt. kooli või tööle minnes ehk vabal-ajal.
väärtuslikeks loeti. Ilu rõhutamist peeti Indias töö täiendamiseks, mitte halvustamiseks. Indias oli eraldi iluravijate ametiseisus, mida nimetati ganikaks. Näomeik oli osa hommikusest tualetist. Ehkki jumestus oli algul ainuüksi näitlejate pärusmaa, levis see õige pea ka igapäevaellu. Nägu puuderdati valgeks seguga, milles oli jahu, tärklist ja kannikesejuurt. Segu oli voolav ja moodustas näole justkui krohvikihi. Silmalaugude toonitamiseks ja silmade kirgastamiseks kasutati collyriumi ja teatud antimonisegu. Silmameigi vorm varieerus, kord imiteeriti kaljukitse silmajoont, kord lootoseõie kontuuri. Kulmukarvad kitkuti kõrgeteks kaarteks. Huuled pidid olema paksud ja mahlakalt punased, värv sisaldas rohelise pähklipuu korpa, kaktuse- ja maasikamahla. Mari Sarv 1
· 1939.aastal sõlmitud Eesti-Saksa mittekallaletungilepingut käsitleti mujal maailmas kui Eesti asumist Saksamaa poolele Neutraliteet · Leidmata Eesti iseseisvusele otseseid toetajaid ning soovimata liituda Saksaamaa või Venemaaga, tuli Eesti Välispoliitikal püüda mängida kahe suurriigi vastuoludel , avalikult kumbagi neist eelistamata · Erapooletuse toonitamiseks teatas Eesti koos Läti ja Leeduga 1938. Aastal, et ei loe enesele kohustuslikuks Rahvasteliigu pakti neid artikleid, milles nähti ette kõigi liikmesriikide ühist tegevust agressorite suhtes · Paraku ei suutnud ka erapooletus Eesti välispoliitilist olukorda parandada ning Eesti diplomaatia jõudis II MS eel ummikseisu Ptk 11 Rahvusvaheline olukord II MS eel Suur-Saksamaa loomise algus Hitleri eesmärgiks sai Suur-Saksamaa loomine. 1938