hea tulla ja minna. Pesa kohale peab kaitseks päikese eest jääma pesapuu latv. Puu ise peab olema üle saja aasta vana, et tema külgoks suudaks suurt ja võimast kurepesa kanda. (Olev Merivee) VALGE- TOONEKURG Eestis pesitsevaid valge- toonekurgede paare on umbes 3500. Valge- toonekurgede võimsad pesad asuvad puude, korstnate või elektripostide jne otsas. Oled sa mõelnud kui raske on posti otsa kinnitada okstest ehitist, mis peaks vastu tormidele? Valge- toonekurgedele ei paista see ettevõtmine kuigi keeruline olevat, seega ei tohiks neil nagu pesaprobleeme olla, ent ometi pole see päris nõnda. Häid pespaiku on ikka vähem kui tarvis. Seetõttu tekib pesade pärast tülisid ja päris ägedaid võitlusi. Juhtub sedagi, et vanalind vüi müni poegadest hukkub pesa pärast peetud kakluses. Ohtusid on veelgi. Pesamaterjali hankides korjavad vanalinnud üles põldudel vedelevaid heinapallinööre. Nendest saab pesal askeldavatele poegadele sageli surmalõks
1997 aastal arvati Emajõe suursoo ja Piirissaar rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari alade hulka. 1994.a loodi Emajõe - Suursoo maastikukaitse ala, et kaitsta Emajõe deltasoostikku, tagada selle ohustatud ja haruldaste koosluste ning liikide säilitamine, kaitse ja uurimine. Emajõe - Suursoo, Piirissaar koos Peipsi kaldaroostike ja luhtadega on sobivaks pesitsus- ja toitumispaigaks paljudele linnuliikidele - meri-, kala-, kalju-, konnakotkastele, must- toonekurgedele, luikedele, partlastele, neppidele, hüüpidele, rukkirääkudele jt. See piirkond on arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka. Endla Looduskaitseala Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Kaitseala, mille pindala on 10110 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale
Kaitseala külastamine pakub unikaalse võimaluse vaadelda sadu taimi ja loomi nende looduslikus keskkonnas: meres, kaljudel, kaldaalal ja märgaladel. Merefloora on väga varieeruv, samas kui fauna pakub suurimat valikut organisme tervel Portugali läänerannikul. 750 taime ja 200 linnuliiki on sealkandis identifitseeritud. Kaljudel peatuvad paljud läbi rändavad linnud ja seal asuvad head pesitsuspaigad näiteks toonekurgedele, kotkastele, kajakatele ja teistele. Vicentina on eriti populaarne linnuvaatlejate seas. Fonte da Benémola ja Rocha da Pena kaitseala Barrocali regioonis asuv Fonte da Benémola ja Rocha da Pena on kaitseala, mis sisaldab huvitava floora ja faunaga ökosüsteeme. 390 hektaril asuv Fonte da Benémola Querença ja Tôri vahel on laiaulatuslik ja mitmekülgne, seal on floora, mida tavaliselt Algarvest ei leia, samuti paljud eksklusiivsed loomaliigid, mida eriti kaitsta püütakse
annaabi.ee 
