SOTSIAALHOOLEKANNE
tuginev initsiatiiv (Roosileht, lk 285).
Eestis olid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel institutsionaalselt esindatud
kõigile eespool nimetatud algatustele toetuvad hoolekandeasutused. Riikliku hoolekande
esindajateks olid Liivi- ja Eestimaa kubermangus üldhoolekande kolleegiumid.
Kogukondlike hoolekandeasutustena töötasid valdades vaestemajad ning linnades
varjupaigad. Kiriklike hoolekandeasutustena olgu nimetatud pikkade traditsioonidega
Tallinna toomvaestekooli, EELK sotsiaaltöö toimkonna koostatud sotsiaalühingute ja
-asutuste nimekirjas olid nõrgamõistuslike laste kasvatusasutus Nain Pärnu Jaagupis,
Kose-jõe lastekodu Kose-Uuemõisas, vanadekodud, haiglad jms. Lisaks tegutsesid
õigeusu kiriku hoolekandeasutused, näiteks Tallinnas Preobrazenski katedraali koguduse
vaestekool. 20. sajandi alguses olid Eestis ka oma Punase Risti organisatsioon ning
Halastajaõdede Ühing. Ametkondlikkusele tuginevad hoolekandeasutused tegutsesid