Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Toompea linnus - sarnased materjalid

toompea, saal, konvendihoone, rgus, rval, taanlased, vahelisele, vaenlast, rootslased, seisis, rvale, lahtine, kahepoolne, hjas, valdused, muld, parlament, ehitisi, lest, hikese
thumbnail
11
doc

Toompea loss

Rootsi aeg 5 Vene aeg 6 Eesti aeg 6 Ordulinnus 7 Riigisaal 8 Kubermangu valitsuse hoone 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud matrejalid 11 2 Sissejuhatus Käesoleva tööga annan ülevaate Toompea lossi ajaloost, kuidas hoone on vastu pidanud erinevatele ajajärkudele ja mis on hoonest nüüdseks saanud. Arvan, et sed lugeda on hariv, huvitav ning pärast selle lugemist tead juba palju rohkem Toompea lossist. 3 Toompea loss Toompea loss on üks Eesti vanimaid ja suurejoonelisemaid arhitektuurilisi komplekse. Loss ehitati 13.-14

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
43
pdf

Toompea

TALLINNA VANALINN - TOOMPEA Toompea u. 48 m merepinnast kõrgemale kerkiv paeküngas. Rahvuskangelase Kalevi hauaküngas. Kui hiiglane Kalev suri, kandis lesk Linda suuri kivirahne hauale. Põll rebenes viimast kivi kandes, linda nuttis palavaid pisaraid. Sinna rajasid eestlased 11. saj keskpaigas seoses sadama kasutuselevõtuga oma puulinnuse 1219-Taani kuningas Waldemar II vallutas linnuse. Sealtpeale jäi Toompea sajanditeks võõrvõimu ­ algul Taani, siis Saksa Ordu, seejärel Rootsi ja lõpuks vene ametikandjate ­ asupaigaks Elanikkond koosnes valdavlt aadlikest, vaimulikest ja väiksearvulisest käsitööliskonnast Toompea ja all-linn olid nii halduslikult kui õiguslikult kuni 1877. aastani autonoomsed Toompea loss ja Pikk Hermann 1227.- 1238.a oli Toompeal võim Mõõgavendade Ordu käes- lasi ehitada kivist linnuse, nn. Castrum Minuse- väikese linnuse

Kunstiajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Edise linnus

Edise vasall-linnuse ajaloolise õiendi autor U.Hermann suhtub sellesse väitesse kriitiliselt ja arvab, et Arndt laenas selle mõnelt varajasemalt kroonikult, nagu fantaasiarohke Jürgen Helms. Sama vähe on usutav Arndti teade, nagu oleks XIII saj lõpul Edise kuulunud Taubedele, sest Taubesid mainitakse ürikuliselt alles hiljem. Esimene usaldatav teade pärineb 1346. aastast, mil Edise kuulus koos Kukrusega (Ettis et Kucris) Nykolaus de Oyes´i nimelisele aadlimehele. Samal aastal müüsid taanlased oma Põhja-Eesti valdused Saksa Ordule. Vahetult enne seda (4. aprillil 1346) läänistas Taani kuningas Valdemar IV Edise küla koos mõisaga Hinke Moorile. Nimetatud mõis asus tookord Revino külas (in villa Reyenalle). Seda kohta tunti veel 19. sajandil Vanamõisa välja nime all. Tegemist on kõoige vanema mõisaga kogu Ida-Virumaal. Oletatakse, et Revino mõis võis hävida Jüriöö ülestõusu tulemusena, sest hiljem seda enam ei mainita. 1477

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Toompea castle

TOOMPEA CASTLE Toompea Castle is a castle on Toompea hill Perched on a limestone cliff and towering over the rest of the city Time has been generous to Toompea castle -the well-protected fortress has been almost impregnable Location History Story of rulers and power in Estonia As times and rulers changed so did power and mentalities Today, we can find here buildings mostly dating from 3 periods: - the medieval order's stronghold with its impressive western wall and towers - the Russian-era government administration building with a facade representing classical styles and opening

Inglise keel
2 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kunsti ajaloo reisiplaan

Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses. Üks neist avanes läände ja oli linnuse peavärav. Teise kaudu pääses linna, see asus praeguse Lossi tänava joonel. (Praegu lõpeb samal kohal Varese sild.)

Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

See ei saanud oma tööga hakkama. 1167 - Lundi piiskopi poolt määrati eesti peapiiskopiks munk Fulko, tema abiliseks oli eestlasest Nicolaus. 1184 - Liivlaste juurde saadeti augustiinlasest munk Meinhard. Ta tuli Väina jõe suudmesse ja hakkas seal oma missiooni tegevusega pihta. Meinhard lasi ehitada Üksküla kivilinnuse ja kiriku. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Viimane tapeti 1219 Tallinna lähedal, kui taanlased käisid Tallinna all. Tema telki peeti Taanikuninga omaks ja venelased tapsid ta Taani Kuninga pähe. Peale Meinhardi surma 1198 määrati peapiiskopiks Berthold. Tema hukkus Imanti oda läbi. Järgmiseks piiskopiks sai Breemenist pärit toomhärra Albert. 2 1201 - Albert rajas Riia linna. 1202 - Riias loodi Mõõgavendade ordu ( Kristuse sõjateenistuse vennad). Nende tunnuseks oli valge mantel punase mõõga ja ristiga raudrüü peal

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Gooti kunst

Tallinna raekoja ehitust alustati 13. sajandil. Hoone nüüdne välisilme pärineb 15. sajandi algusest, ainult tornikiiver asetati oma kohale alles kakssada aastat hiljem. Koos sellega sai raekoda ka uued lohepeakujulised veesülitid ja uue tuulelipu. Kivisillutise sai plats juba 14. sajandil. Rajekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab linna keskpunkti. Rakojas asus linnavalitsus ehk raad, mis tegutses seal aastani 1970. Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale juba 1219. aastal. Kivikiriku rajasid sinna dominikaani mungad. Toomkirik sai kannatada 1684. aastal Toompeal lõõmanud tulekajus. Pärast põlengut kattis seda piirkonda mite meetri paksune rusukiht, Kiriku taastamisel seda ära ei veetud ja seega tundub praegune kirik osaliselt maa siise ehitatud olevat. Toomkirikusse on maetud mitmeid aadlikke ja rikkaid kaupmehi. Niguliste kirik

Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Vabadusvõitlus

Pärast venelaste rüüsteretke astusid ugalased liitu sakslastega idanaabrite vastu. See pani nad ka sõjaliselt sakslastele alluma. Nüüd sõlmiti liit venelastega sakslaste vastu. Selle kasulikkus ilmnes Otepää all, kui võit saavutati. Lahing oli sakslaste suurim lüüasaamine ristisõjas. Selle järel tahtsid eestlased vaenlased Eestimaalt välja lüüa, kuid vene vägi jäi appitulekuga hiljaks. Vahepeal kutsusid sakslased appi ka taanlased, sõjalise jõu suurendamiseks. Taanlased hõivasid Põhja-Eesti ning Tallinna. Eestimaale tungisid ka rootslased, kuid eestlastel õnnestus nad vaevata välja kihutada. Eestlaste jaoks oli võit moraalselt väga tähtis; nimelt suurendas see nende eneseusku. III etapp 1222-1227 Eestlastel ei õnnestunud taanlastelt Tallinnat vallutada. Viimastel omakorda ei õnnestunud kanda kinnitada Saaremaal, kus kohalikud neist üle olid. Saarlaste edu andis jaksu kogu Eestimaale. Nende eestvedamisel korraldati suur linnuste

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Kunstikultuuri ajalugu

Keiser Trajanuse foorumile pääses suure kaaravaga väravast. Väljakut ümbritsesid hooned, mille fassaade kujundasid korrapärased sammasteread. Väljaku keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia. Trajanuse sammas sisaldas ta matuseurni. See koosneb alusest ja 19. silinderjast marmorplokist ning on ligi 30 m kõrgune. Sammast ümbritseb spiraalina ligi 200 m pikkune marmorisse tahutud reljeefriba. Kunagi seisis torni tipus Trajanuse pronksfiguur. 3.Kirjelda basiilikat. Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures. Basiilikates peeti kohut, tehti äritehinguid, korraldati poliitilisi koosolekuid. Basiilika oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks pikerguseks ruumi osaks ­ lööviks. Keskmine lööv oli külgmistest kõrgem. Külglöövide katusest kõrgemale ulatuvas kesklöövi seinas olid aknad. 4

Kunstiajalugu
218 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti keskaegne kunst ja arhitektuur

müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana Näiteks: Kaeva linnus, Rõuge linnamägi 2) tornlinnus- Sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. Külmrelvade ajastul oli soodsaim kaitsesuund ülevalt alla ja kivist torn võis kaitsta edukalt suure hulga vaenlaste vastu. Näiteks Vao tornlinnus ja Kiiu torn. 3) kastell-linnus ­ Oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Selline oli esialgne, mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, samuti Narva, Rakvere ja Põltsamaa linnuse algvorm. 4) konvendihoone ­ 14. Saj valitsevaks saanud korrapärane linnusetüüp. Ordurüütlid pidid elama munkade kombel üheskoos ja neile sobis elupaigaks kindlustatud klooster. Konvendihoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Tavaliselt kolme korruselised. All majapidamisruumid ja üleval kaitsekorrus. Teisel korrusel paiknevad kirik, Kapiitlisaal- rüütelvendade koosoleku ruum, Refektoorium- söögisaal, Dormitoorium- magamissaal, Komtuuri (- linnusepealik) eluruumid

Kunstiajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Naabriteks olid: lõunas liivlase ja latgalid, idas venelased, põhjas soomlased ja karjalased, läänes rootslased ja taanlased. Kaubanduse peamiseks vormiks oli vahetuskaubandus (st kaup kauba vastu), kuigi kasutati ka raha. Siia toodi hõbedat,

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti kunst keskajast klassitsimini

Ei ole seal ka kabalinnale omast mõjuka elulaadile omaseid hooneid ja elamuid. Tallinnas moodustavad hilisgootikast pärinevad ühiskondlikud hooned ja elamud aga suure ja hästi säilinud ehitise rühma, mille arh. õitseng algas raekoja ehitamisega ja lõppes suurte kunstinõudlike elamute püstitamisega 15-16 sajandil Pühavaimu kirik: (torniga) Alumises osas 4-nurkne, ülemises 2-tahulineon sarnane samal sajandiveerandil Alam-Reinimaalt pärit meistrite poolt Toompea ordulinnuse kagunurka püstitatud Stür den Kerliga. Pikihoone sai võlvid. Tallinna Toomkirik: Pikihoone oli sajandi esimesel poolel võlvimata. Pikihoone kaeti servjoonvõlvidega, mis kujunes valitsevaks võlvitüübiks Põhja-Eesti hilisgooti võlvruumides. Võlvikud on seotud tugevate profileeritud vööndkaartega, mis annavad laele selge liigenduse ja elustavad suhteliselt sügavate traveede tõttu tagasihoidlikuks jäänus lääne-ida suunalist ruumirütmi. Vööndkaarte silmapaistev

Kunstiajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Vana- Liivimaa

Eestlaste esindus tapeti relvakokkupõrke käigus. Ordu pealetung: · Lahing Kanavere küla juures rabas, ordu saavutas suurtest kaotustest hoolimata ülekaalu, sellega oli tee Tallinnani vaba. · 7 kilomeetri kaugusel Tallinnast Sõjamäel olid eestlase uuesti kogunenud, eestlased püüdsid taanduda soisele pinnasele, kui see ei aidanud, hukkus 3000 meest · Ordu asus Tallinna lähedale laagrisse, sündmustes hirmutatud taanlased andsid linna kaitsmise neile üle. · Burchard von Dreileben liikus Läänemaale, kus sunniti taanduma Haapsalu piirajad. · Täpselt kokkulepitud ajal jõudsid Rootsi väed Tallinna alla, kahjuks aga olid sündmused arenenud loodetust kiiremini ja abiväed pöördusid koju tagasi. · Mai lõpul tungis 5000 meheline Pihkva vägi Lõuna-Eestisse kuni Otepääni (eestlased olid neil abi palunud), ordu koondas oma väed Lõuna-Eestisse.

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eestimaa keskaeg

· Osavõtu õigus 4 seisusel (Riia peapiiskop koos teiste piiskoppidega, ordumeister oma kõrgametnikega, vasallid ning Riia, Tallinn ja Tartu linnad). · Igal seisusel 1 hääl ja otsus pidi olema üksmeelne. · Tegemist oli katsega luua õiguslikult korrastatud riiki. · Järgmist sammu ühtse riigini ei astutud, jäädes riikide nõrgaks konföderatsiooniks. 5. Linnused, mõisad, kirikud a. Kivilinnused ­ vasallide kaitseehitised: · Toompea kastell-linnus ­ nelinurkse korrapärase müüriga. · Ordu linnustest suurim Viljandis, mille sees konvendihoone orduvendade elukohana. · Tornlinnused ­ nt Paide ordulinnas b. Mõisaid algul vähe ­ väikesed, suure talu tüüpi. c. Kirikud rajati kõikjale Eestis rõhutamaks ristiusu üleolekut: · Toomkirikud ­ piiskoplikud peakirikud (paekivist Oleviste ja Niguliste Tallinnas, telliskivist Jaani Tartus). 6. Välissuhted a

Ajalugu
445 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eesti kunst

Polnud korsten, ukse kaudu suits välja, tuli kummargil liikuda, et suitsu sisse ei hingaks. Tarbekunst Esiaja lõpus toodetud suures koguses rauda soorauast. Piirkonnad Virumaal, Saaremaal. Ehted- hoburauasõlg ­ nii naised kui ka mehed, enamasti pronksist, kinnitati riideid. 2. Gooti propaan ja militaararhitektuur Sakslased toovad roidvõlvi, lubimördi. Suuremad linnalised asulad. Suurte kivilinnuste ehitamine. Linnused: · Kastell-linnused, keskel konvendihoone (neljatiivaline, 3 korrust, keskel siseõu), mida ümbritseb 1 või mitu kaitsemüüri. · Mägilinnused (neemiklinnused) ­ kaitsemüür mööda looduslikku mäekülge. · Vasall-linnused ehk tornlinnused- torniga, väiksed Eesti alades umbes 50 linnust, enamus kastell-linnused, tornlinnuseid varem rohkem, hävinenud. Läti aladel umbes 100 linnust. Eestis linnused eestlaste ülestõusude kartuses.

Kunstiajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
13
rtf

Eesti ajalugu. Keskaeg

Eestlasi tuli kokku kõikjalt, kuna Sakslased olid viimastel aastatel teinud sõjarteki nii Lääne-, Harju, - Järva ja saaremaale. Sakslased kuulsid Eestlaste plaanidest ning ennetasid venelaste saabumist, minnes 3000 sõjamehega vastu. Väed kohtusid Viljandist 10-11 km eemal. Eestlased pidid taanduma . Sakala vanemad sõlmisid rahu ning andsid pantvange. Sakslased aga ei tundnud enam kindlalt ning 1218 palusid Sakslased Taani kuningalt, Valdemar II-lt abi. 1219- Taanlased vallutavad Tallinna. Asusid eestlastele kuulunud linnusesse ja neid ei takistatud, eestlased kogusid salaja vägesid kokku ja hiljem tungisid viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Lääneslaavlaste vürsti üksus tuli aga Taanlastele appi ning Eestlased pidid taanduma. 1220 tungisid läänemaale rootslased. Asusid Lihula linnusesse. Nad ristisid rahvast ja ehitasid kirikuid. Kui kuningas tagasi Rootsi pöördus saabus lihula alla suur saarlaste malev ning linnus piirati ja põletati

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tallinna vanalinn

sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Selle ehitus toimus 1436­1450 ning seda juhtis Andreas Kulpesu. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Kolmelöövilise basiilika kesklöövi kõrguseks sai 31 meetrit (Baltimaade kõrgeim), ning torni kiviosa kõrguseks 57 meetrit. kiriku interjöör Toompea linnus Toompeal asus eestlaste linnus juba enne 13. sajandit. Taanlased ehitasid oma linnuse kohe pärast Revala vallutamist 1219. aastal. 1227. aastal läks linnus Mõõgavendade ordu valdusesse, kes ehitasid välja nn Väikese linnuse, praeguse Riigikogu asukohal. Ülejäänud Toompead hakati nimetama Suureks linnuseks. Ümberehitustööd jätkusid ka Taani ajal (1237-1346), eriti ulatuslikult aga 14. sajandi teisel poolel, kui Põhja-Eesti läks Liivimaa ordu kätte. Siis rajati konvendihoone ja tugevdati Väikese linnuse müüre

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Tallinna ajalugu

säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tallinna vanalinn on peaaegu terviklikult säilitanud 11-15. sajanditel väljakujunenud tänavavõrgu, kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Alles ja keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Üle poole on alles ka keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 16-19. sajanditel rajatud muldkindlustustest. Pea neli viiendikku vanalinna alal praegu leiduvatest hoonetest pärineb suuremal või vähemal määral keskajast. Ligi 70% keskaegse linna hoonestusmüüridest on säilinud tänapäevani, massiliselt hooneid on säilinud keskaegses ruumijaotuses ja väliskujus.

Ajalugu
146 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti keskaeg

II. KESKAEG Vana-Liivimaa Jüriöö ülestõus Eesti rahvastik ja majandusolud, linnad ja kaubandus 14.-16. sajandil Vana-Liivimaa sise-ja välispoliitika 14.-16. sajandil Katoliku kirik Eestis Usupuhastus ja selle tagajärjed 6. VANA-LIIVIMAA MAA JAGAMINE. Kohe muistse vabadusvõitluse lõppedes algas terav tüli ordu ja Taani vahel. 1227. aastal vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. Poolte lepitamiseks saatis paavst kohale oma legaadi, Modena piiskopi Guillelmuse (Wilhelmi). Legaadil tekkis kavatsus rajada vaidlusalustest Järva-, Viru- ja Läänemaast Taani ja ordu valduste vahele otse paavstile alluv vaheriik. Toetuda taheti seejuures eestlaste vanemaile, kelle jaoks see oli võimalikest soodsaim variant. Lühikeseks ajaks vaheriik loodigi.Wilhelmi tööd jätkas Aina munk Balduin. Ordu asjade sellise käiguga siiski ei leppinud ja korraldas 1233

Ajalugu
256 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

1219. a suvel saabus Taani kuningas Valdemar II Tallinnasse ja asus linnusesse (suur taanlaste laevastik saabus sadamasse) kaasas oli tähtsaid riigi ja kirikutegelasi asusid eestlastele kuulunud linnustesse ilma, et neid oleks selles takistatud, kohalikud vanemad ja saadikud avaldasid väliselt isegi sõbralikkust taanlaste vastu tegelikult kogusid eestlased samal ajal vägesid ja kolme päeva pärast (15. juuni õhtul) toimus suur lahing, taanlased võitsid ja said sealt oma riigilipu Danebrogi pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinnasse tugeva kivilinnuse algas võiduristimine Riia ja Taani vahel, mis näitas selgelt, et ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele 1220. a oli rootslaste (eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega) katse hõivata Lihula, kuhu loodi oma tugipunkt; rootslased liikusid Läänemaal ringi, ristisid rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid, kuningas pöördus Rootsi tagasi; 8

Eesti ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

­ Sakslaste rüüsteretk Ugandisse ­ Eestlaste ja venelaste ühisväed ründasid Otepää linnust (saavutasid võidu) ­ 1215. 21. sept. Madisepäeva lahing. Hukkus Lembitu. Surmavalt haavata sai sakslaste abiline Kaupo ­ 1219 Taani kuningas Waldemar II maabus oma laevastikuga Tallinna (Lindanise) all ­ Eestlased ründasid taani vägesid (taani võit) ­ 1220 Algas võiduristimine Rootsi kuningas Johan I tungis Lääne-Eestisse. ­ Rootslased asusid Lihula linnusesse ja hakkasid eestlast ristima ­ Saarlased piirasid Lihula linnust, vallutasid selle ja purustasid rootslaste eliitväe · III PERIOOD (1221 ­ 1227) ­ 1221. aasta Saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega pruuvisid Tallinat vallutada (lõpetasid ise piiremise ja lahkusid) ­ Taani kuningas Woldemar II maabus Saaremaal ja hakkas seal kivilinnust ehitama ­ Saarlased vallutasid taanlaste ehitatud linnuse ja hävitasid selle

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Gootika spikker

nelinurks müüriga piirat ala, esialgne Mõõgavend ehit linnus Toopeal, samut Narvas, Rakveres ja Põltsamaal. 14.saj valitsev korrapärane konvendihoone- nelinurk sisehoov,ümbrits neli hoonetiib- 3korruselised- all majapidamisrum, ülal kaitsekorrus, teisl kirik, rüütelvend koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal(refektoorium) magamissal (dormitoorium) linnusepealiku (komtuuri) elurumid. Hoonetiib ühend nagu kloostris siseõue ümbrit galerii-ristkäik. Konvendihon ehit TLN Toompea linnuse sisse, kasut vana kastelli müüre (1347). Konvend on ka Viljandi ordulinnus ja Kuressaare linnus( oma keskaegsete vormide säilit) Keskaegn sakraalarhitekt Tlinas- kirik on neli- toomkirik,niguliste,oleviste ja pühavaimu. Kloost 3- dominiiklaste Püha Katariina klooster, tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster ja Püha Brigitta e Pirita klooster 1)Toomkirk e Püha Maarja peakirk-maini 1233.a I korda, algul madal 1-lööviline hoone. 14saj ehit 3löövilisex ning 15

Kunstiajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti keskaeg

selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi (Modena Wilhelm), kes pidi tüli lahendama ja selgitama alistatud rahvaste olukorda. Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sakslastele, Rävala ja Harju taanlastele, Lääne, Järva- ja Virumaast kui vaidlusaslusest territooriumist moodustati paavstile alluv puhverriik (likvideeriti 1227). Kasutades ära Taani nõrkust vallutas ordu 1227.a taanlastelt Toompea, paavsti uus katse tüli lepitada, lõppes 1233.a. veresaunaga Toompeal ­ tapeti u. 100 paavsti vasalli, neist suur hulk oli eestlasi. Ordu ja Taani leppisid ära alles pärast Saule lahingut 1236. a, milles ordu sai lüüa leedulastelt ja semgalitelt. Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva Saksa (Teutooni) Orduga, moodustades omaette haru Liivi Ordu. 1238.a. sõlmiti Stensby rahu, millega Harju- ja Virumaa läksid uuesti Taanile. Seejärel tekkiski

Ajalugu
149 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Esiajalugu

ristimine; sügisel sakslaste, lätlaste ja sakalaste retk Järvamaale. Talvel sakslaste, lätlaste, liivlaste, järvalaste, ugalaste ja sakalaste retk Virumaale; seejärel saarlaste rüüsteretk Järvamaale ristitud eestlaste vastu; sakslaste, lätlaste, 1220 liivlaste ja ristitud eestlaste retk Harjusse ja Revalasse; Virumaa ristimine; suvel tungisid rootslased Läänemaale, vallutasid Lihula linnuse ja ristisid ümbruskonna rahvast, augustis vallutasid linnuse saarlased. Aprillis saarlaste ja põhjaeestlaste ebaõnnestunud katse Tallinna taanlastelt tagasi 1221 vallutada, taanlaste ja sakslaste leping mõjupiiride kohta; hakati täitma ristiusu väliseid kombeid. Suvel maabusid taanlased Saaremaal ja ehitasid sinna kivilinnuse; pärast kuningas

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Eesti kunstiajalugu

Võimsamad konvendihooned olid Viljandis, Tallinnas, Narvas, Põltsamaal; kõige paremini on oma esialgse ilme säilitanud Kuressaare linnus (LISA 12). Seoses tulirelvade levikuga XV saj muudeti paljud linnused suurteks ringmüüriga laagerkastellideks (Laiuse, Paide, Vastseliina, Põltsamaa). 2. Kuidas jaotuvad keskaegsete Eesti linnade kindlustusmüürid, millised on kaks liiki, mis mille sees käib? Näited Keskaegse Tallinna kaitsesüsteem koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all- linna kindlustustest. All-linna kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis 1355. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2,35km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav

Eesti kunstiajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

koopast, kus peitus kohutav inimsõnn Minotauros. Palee keskel asus hiigelsuur ristküliku kujuga siseõu ( rituaalne tähendus) suunaga idast läände. Õue ümbritsesid akendeta paleeruumid. Hoolimata süsteemitusest, olid need lossid väga mugavad, kus oli 4 laitmatu veevärk ja kanalisatsioon, vannitoad, basseinid, valitseja ja valitsejanna ruumid, troonisaal. Ruume oli varustatud rõdude ja galeriidega ning kütteseadmetega. Ükski saal ei sarnanenud teisega. Peale eluruumide oli siin ladusid, hoidlaid, sest lossid olid ka majanduselu keskuseks. Losside seinad olid kaetud ilma mördita, sidumata kividest. Korruseid ühendasid laiad trepid. Paleeruumide ülesehitusel oli määrav tähtsus sammastel. Laeraskus aga ei tuginenud nendel. Kreeta sambad ei ole alt jämedad nagu Egiptuse sambad või hilisemad kreeka sambad, vaid peenenevad ülevalt alla. Sambad olid puust ja kaetud värviliste mustritega.

Kunstiajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

D 11 EESTI AJALUGU kolmas vägi Pihkvasse + Ugandi ja Sakala alistuvad 1217 veebruari võit Otepää all + Sakslased lahkusid Eestist, koostöö venelastega 21. september Madisepäeva lahing + Eestlased purustati, sakslased jõudsid kohale enne venelase + Sureb Lembitu ja Kaupo + Jõudude vahekord eesti kahjuks edasipidi 1219 taanlased Tallinna all abis + Põhijõud Põhja-Euroopas + Tallinna = Reval (refallen ­ metskitse langemine) + Punane, valge ristiga lipp Dannebrog olevat just seal ilmutanud ennast sakslastele, kui neil halvasti hakkas minema. Lipp võeti see-eest kasutusele alles 14.sajandi teisel poolel, legend tekkis 17.sajandil. 1220 võiduristimine rootslaste purustamine Lihula all 1222 taanlaste tagasilöömine Saaremaal

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Toompea loss-Pikk Hermann-Tallinna rajamine

Lindanise linnus Tallinna esmamainimine 1154 Al-Idrisi Väike, suure kindluse taoline linn Koluvan - qlwry Tallinn Taani võimu all Läti Henriku kroonika 1219.a kuningas Valdemar II Valge ristiga punane lipp Mõõgavendade ordu Stensby leping Lübecki õigus 13.saj lõpp Hansa Liit Tallinn Saksa Ordu võimu all 1364.a müüs Taani valdused Saksa Ordule 1347.a valduste valitsemisõigus Liivimaa harul Ordulinn Oluline kaubanduslinn Toompea Loss Toompea pangal paiknev mägi Fedoaalide ülemvõimu tugipunkt Vanim asustatud piirkond Ehitamine 1219. aastal Puitrajatis Valitsusajad Mõõgavendade ordu (kivilinnus) Taani valitsusaeg Liivimaa ordu valitsusaeg Rootsi valitsusaeg Vene aeg ja kubermangu valitsus Eesti aeg Lossi välimus Barokne ja varaklassisistlik Lossikompleksis 4 osa Idaosa Lõuna- ja Lääneosa Põhjaosa Hooned Pikk Hermann Edelatorn Toompea Linnuses 1360-1370 ja 16.sajand 45.6m

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Keskaeg Eestis

Eestlaste esindus tapeti relvakokkupõrke käigus. Ordu pealetung: · Lahing Kanavere küla juures rabas, ordu saavutas suurtest kaotustest hoolimata ülekaalu, sellega oli tee Tallinnani vaba. · 7 kilomeetri kaugusel Tallinnast Sõjamäel olid eestlase uuesti kogunenud, eestlased püüdsid taanduda soisele pinnasele, kui see ei aidanud, hukkus 3000 meest · Ordu asus Tallinna lähedale laagrisse, sündmustes hirmutatud taanlased andsid linna kaitsmise neile üle. · Burchard von Dreileben liikus Läänemaale, kus sunniti taanduma Haapsalu piirajad. · Täpselt kokkulepitud ajal jõudsid Rootsi väed Tallinna alla, kahjuks aga olid sündmused arenenud loodetust kiiremini ja abiväed pöördusid koju tagasi. · Mai lõpul tungis 5000 meheline Pihkva vägi LõunaEestisse kuni Otepääni (eestlased olid neil abi palunud), ordu koondas oma väed LõunaEestisse.

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
12
doc

10. klassi konspekt

Ei kujutata erootilisi motiive ja paganlusega seotut. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Kristus ­ kala, lootus ­ ankur, surematust ­ paabulind, Püha Vaimu ­ tuvi jne. Leidub ka maale, mis on illustratsioonidena Piiblis. Kirikuehitised ­ põhistiiliks BASIILIKA (kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp) . Pikergune hoone; kesklööv, külglöövid, transept, apsiid, sambad millele toetus talastik või kaared. Keskmine lööv oli kõrgem kui küljelöövid. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn ­ kampaniil. Mõnedel puhkudel oli kiriku ees nelinurkne õu ­ aatrium. · Santa Maria Maggiore · Santa Sabina · Peetri kirik Basiilikas andsid tooni sambad, lagi oli lame või mõnel juhul see hoopis puudus. Seina- maalingud ja mosaiigid akende all või vahel. Mosaiigis kasutati siledaid marmortükikesi, erksavärvilised klaasikuubikud. Koloriit ­ heleroheline, kuld, külm helesinine ja lillakas ooker

Kunstiajalugu
143 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

Konvendihoone • ... ehk kindlustatud klooster (alates 14.saj.) • Oli korrapärane linnusetüüp. Pärit Preisimaalt, valitses Saksa ordu • Nelinurkse sisehoovuga, mida ümbritsesid 4 hoonetiiba • Sisaldas endas kirikut, refektooriumi (söögisaal), dormitoorium (magamissaal), komtuur (eluruum), kapiitlisaal (koosolekuruum). • Eesti esimene konvendi hoone asus Viljandis, kõige paremini on säilinud Kuressaares. Tallinna Toompea linnus • Oli kastell tüüpi linnus Tallinnas, Toompea kõrgustikul • Selle ümber ehitati konvendihoone, eeslinnuse nurkadesse rajati tornid: Pikk Hermann, Pilsticker Landskrone, Stur den Kerl • 19.saj.-l muudeti vanglaks • 1920. aastal ehitati ümber Eesti Vabariigi Riigikoguks. Tallinna linnus • 13.saj. Hakati kindlustama kogu paelava (7ha) • 14.saj. Lõpul hakati suurtükikuulide vastu müüre paksemaks ehitama, muldvalle rajama.

Kunsti ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ajalugu 11.klass Kordamisküsimused

aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: 1)Liivi ordu 2)Saare-Lääne piiskopkond 3)Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. 2. Mõisted: komtuur ­ komtuurkonna juht, foogt ­ foogtkonna juht, hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest., kümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule., konvendihoone - Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid väliskülgedelt tugevasti kindlustatud. See hoonetüüp kujunes välja Teutooni ja Liivi ordu aladel 13.­14. sajandil. 3. Modena Wilhelm ja tema vaheriik ­ oli itaalia diplomaat ja vaimulik. Ta püüdis esialgu luua otseselt paavstile alluvat vasallriiki, mida valitsenuks tema poolt määratud vaimulikud isandad, kuid peagi mõistis ta selle teostumatust. Nii otsustas

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eesti ajalugu I kokkuvõte

piiskop Albert appi Taani kuninga Valdemar II, kelle abil vallutati Põhja-Eesti. *1222.a olid ristisõdijad saanud oma kontrolli alla kogu Eesti mandriosa ning samal aastal hakkas Taani kuningas Valdemar II rajama Saaremaale linnust. Saarlased lõid aga Valdemari II saarelt välja alustasid ülestõusu kutsudes kogu Eestit võõraste vastu välja astuma. *1223.aastaks olid eestlased suutnud välja tõrjuda nii Taanlased kui ka Sakslased, ainuke koht mida ei suudetud vallutada oli Tallinna linnus. 1223 aasta lõpuks olid Sakslased koos Taanlastega suutnud ülestõusu maha suruda. Ainuke koht mis jäi eestlaste valdusse oli Tartu linnus. Aasta hiljem Tartu langes ning ainus, mis oli veel alistamatta oli Saaremaa. *1227 vallutati Saaremaa. Saarlased ja Muhulased alistusid ja lasid ennast ristida. Kogu Eesti oli langenud ristisõdijate kätte. TULEMUSED JA TAGAJÄRJED

Ajalugu
25 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun