"toomkirikud" - 66 õppematerjali

Romaani stiil 11.saj

Romaani stiili tegelik levik algaski alles 11.saj keskelt.LÕUNA_PRANTSUSMAAL oli mitu koolkonda. Toulouse'is ehitati suur palverändurite kirik SAINT-SERNIN. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit,mis moodustavad KABELITEPÄRJA. IDA-PRANTSUSMAAL olidkahe olulise mungaordu keskused. CITEAUX oli tsistertslaste emaklooster.Benediktlaste kloostrikirik oli CLUNYS. SAKSAMAAL reini jõe ümbruses ehitati kirikutele (MARIA LAACHI KLOOSTRIKIRIK, WORMSI,MAINZI ja SPEYERI TOOMKIRIKUD) DURHAMI katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve. Itaalias oli PIZA- tavalise kupliga. VENEETSIAS ehitati otseselt Bütsantsi eeskujul PÜHA MARKUSE KIRIK- viie kupliga tsentraalehitis. Põhja-Euroopas on tähtsamad romaani stiilis kiviehitised LUNDI TOOMKIRIK Rootsis ning RIBE ja VIBORGI toomkirikud Tannis. Romaani stiili PROFAANARHIDEKTUURI põnevaima osa moodustavad LINNUSED.10.saj lõpul valmiselusuurune PUUSKULPTUUR RISTILÖÖDUD KRISTUSEST. 11.saj

Romaani arhitektuur

Citeaux (tsitserlaste kooster, lihtne, ilma tornideta) ja Clunys(kristlik pühakoda, 5-lööviline pikihoone, kolmelööviline eelkirik, palju kabeleid, usuelu reformimise keskus.Kesklööv ja transeptid kaetud silindervõlvidega, külglöövid ristvõlvidega. Kirik lammutati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal). Cluny kirik eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses ehitatud kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud). · Põhja- Prantsusmaal ja Inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid. Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega. · Itaalias tugev varakristliku arhitektuuri mõju. Levinud oli tavaline kuppel. Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul oli kuppel nelitise kohal, kiriku juurde rajati kupliga ümarhoone ­ ristimiskabel ja eraldi seisev kellatorn nn viltune torn. Veneetsias ehitati

Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised

Citeaux oli tsistertlaste emaklooster ja nad nõudsid lihtsaid kirikuehitisi. Cluny, mis oli benediktlaste pühakoda, oli selle aja suurim kristlik pühakoda. Selle viielöövilisele põhiosale lisandus kolmelööviline eelkirik ja arvukalt kabeleid. Kesklööv oli kaetud silindervõlviga, külglöövid ristvõlvidega. Cluny oli eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud). Põhja-Prantsusmaal ja Inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitsitorniga kirikuid. Põhiplaaniks olev ladina rist loi eriti pikkade harudega. Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega, mis saab tavaliseks gootikas. Itaalias oli tavaline kuppel. Pisa toomikirkul oli kuppel nelitise koha. Kiriku juurde rajatikupliga ümarhoone (ristimiskabel) ja eraldi seisev kellatorn. Veneetsias Püha Markuse kirikul oli viie kupliga tsentraalehitis

Gooti arhitektuur

tuudorkaar) v Akende raamistik koosnes sageli leeke või kalapõit meenutavatest kujunditest. v Hooned näivad sageli lausa kivipitsiga kaetud. Saksamaa v Saksamaale jõudis gootika 13.saj keskpaiku. v Esimene prantsuse gootika süsteemist lähtuv ehitis oli Magdeburgi toomkiriku koor. v Saksa gootikale on omane eriti vertikaalsustendentsi rõhutamine. v Suurejooneliste ehitised olid veel Kölni, Regensburgi ja Strasbourg`i toomkirikud. v Sageli ehitati kahe torni asemel üks läänetorn (Freiburgi ja Ulmi toomkirikud), jäeti ära ka kabelitepärg või kooriümbriskäik, vähendati tugisüsteeme jne. v Saksamaal kasvas gooti stiili edasises arengus kodakirikute osatähtsus. v Saksa hilisgootika kodakirikute ilusaim näide on Anna kirik Annabergis. Inglismaa v Inglise gootika aluseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. aastal. v Inglismaa kirikud erinevad

Linnakultuur keskajal

vanim kirikutest Tallinnas Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsioon kultuurikeskme kloostrist linna üle kandsid: Haridus ­ kõige tähtsam on maailmas JUMAL, teadmised põhinesid piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika. ·Arhitektuur - Kõige tähtsamad ehitised olid kirikud ning neist kõige tähtsamad olid piiskoplikud peakirikud ­ toomkirikud ehk katedraalid. Kirikute kaunistamiseks kasutati skulptuure ja maale. Greigh' hauamonument, TallinnaToomkirik ·Kirjakultuur Pühakute elulood Kangelaseeposed Rüütliromaanid Trubaduuride luule Linnakirjandus ehk värssjutustused Müsteeriumid ehk 1535 Esimene osaliselt piibliteemalised säilinud eestikeelne näitemängud trükis ­Wanradt-Koelli katekismus  Veel linnakultuuri kohta

Neitsi Maarja -pühak ja legend

tema kohta ka väljendeid Neitsi Maarja, ( Jumalaema,) Püha Maarja, Ikkaneitsi, Jumalasünnitaja)oli Jeesuse ema, Anna ja Joakimi tütar Uue Testamendi kohaselt viljastati Maarja Pühast Vaimust ning sünnitas neitsina. 1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel -ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Siinsete alade kaks tähtsamat kirikut - Riia ja Tallinna toomkirikud on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasajal nimetatakse ka Eestit tihti Maarjamaaks, samuti on Maarjamaa Rist Eesti kõrgeim riiklik autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ka Ambla (Suur-Maarja ehk Amplae Mariae) Alates keskajast on Neitsi Maarjat väga palju kunstis kujutatud. Neitsi Maarja tavapärane riietus on punane kleit ja sinine ürp (punane sümboliseerib armastust ja sinine taevast).

Neitsi Maarja kujutamine kunstis

8. september ­ ussimaarjapäev (Maarja sündimise päev) Rooma katoliku kirikus pühitsetakse lisaks eelmistele veel: 2. veebruar ­ algselt Maarja puhastamise päev, hiljem Issanda templisse toomise pave 8. detsember ­ Maarja eostamise päev 1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel -ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Siinsete alade kaks tähtsamat kirikut - Riia ja Tallinna toomkirikud on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasajal nimetatakse ka Eestit tihti Maarjamaaks, samuti on Maarjamaa Rist Eesti kõrgeim riiklik autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ka Ambla (Suur-Maarja ehk Amplae Mariae) Alates keskajast on Neitsi Maarjat väga palju kunstis kujutatud. Neitsi Maarja tavapärane riietus on punane kleit ja sinine ürp (punane sümboliseerib armastust ja sinine taevast)

Eesti keskaeg 1227-1558(1583)

Koos gootikaga tekkis Prantsusmaal ka gooti kiri, st. kirjalaad, mille tähed on kitsad ja nende ümarused murtud. Eestisse levis gootika Saksamaa ja Skandinaavia kaudu. Kõige rohkem ehitati kirikuid. 2. Kirikud keskajal- Kõige põhilisemaks sai teravkaar, võlvlagesid toetasid ehitise välisküljele jäävad tugipiidad. Võlvkaared rõhutasid vertikaalsust, selle kohta võib tuua näiteks järgmised kirikud: Tartu ja Tallinna toomkirikud, Oleviste, Niguliste, Tartu Jaani kirik. Suuremad linnakirikud olid basiilikad ­ pealööv oli külglöövidest kõrgem, ehitati ka üksikuid kodakirikud, selle kohta võib näiteks tuua järgmised kirikud: Tallinna dominiiklaste ja Pirita kloostri kirik. Kodakirikud olid Eesti keskaegsed maakirikud. 3. Kloostrid keskajal ja tänapäevl- Vaimuelu kujundajana oli kirikute kõrval oluline osa kloostritel, mida Eestisse katoliku ajal rohkesti asutati

Keskaja kultuur

KUULSAIM SKOLASTIK OLI PARIISI ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE AQUINO THOMAS KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS.  ASTROLOOGIA EHK TÄHTEDE JÄRGI ENNUSTAMINE ALKEEMIA, SELLE EESMÄRGIKS OLI VALMISTADA TARKADE KIVI, MIS PIDI VÕIMALDAMA TEISI METALLE KULLAKS MUUTA. ARSTITEADUS  KÕIGE OLULISEMAD KESKAEGSED EHITISED OLID KIRIKUD KÕIGE TÄHTSAMAD OLID PIISKOPLIKUD PEAKIRIKUD TOOMKIRIKUD EHK KATEDRAALID KIRIKU PEASISSEKÄIK ON PORTAAL KATUST TOETAVAD SAMBAD JAGASID KIRIKU LÖÖVIDEKS LÖÖVE KATSID VÕLVID SAGELI OLI KIRIKUL KA TORN  EHITISED RASKEPÄRASED PAKSUDE MÜÜRIDEGA KITSAD AKNAD ÜMARKAAR, SELLISELT VORMITI NII AKNAID UKSI KUI KA VÕLVE.  TERAVKAARED SALEDAMAD SAMBAD AKNAD AVARAMAD TORNID KÕRGEMAD SEINTEL PALJU SKULPTUURE NII SEES KUI VÄLJAS AKNAID EHTISID

Gooti stiil

9. Too näiteid gooti stiilis kirikutest Euroopas, kirjelda neid lühidalt! Prantsusmaal: Vanim ja lihtsaim Põhja-Prantsusmaa suurtest katedraalidest on 12.sajandi alustatud võimas viielööviline Pariisi Notre-Dame'i ehk Jumalaema kirik. Pariisi Notre-Dame'ile järgnesid Chartes'i, Reimsi ja Amiensi katedraalid. Muuseas on ka kolm viimast pühendatud Neitsi Maarjale, seega samuti Jumalaema kirikud. Saksamaal: Kõige enam järgivad prantsuse eeskuju Kölni ja Strassburgi katedraalid ehk toomkirikud (praegu kuulub Strasbourg Prantsusmaale). Keskajal suudeti näiteks Kölni katedraalist ainult koor, pikihoone alusmüür ja läänetornide alumine osa. Itaalias: Itaalia marmorgootika tipuks peetakse Firenze toomkirikut, mis aga gooti ajal pooleli jäi ning alles hiljem lõpetati. Mahult suurim gooti stiilis ehitis üldse on aga just Itaalias ­ Milaano toomkirik. Itaalia kirikutel pole läänetorne. Inglismaal: Inglismaale tõid gootika prantsuse meistrid, kes 12

Romaani kunst

neist keskmine suurem. Romaani stiilis arhitektuuri näiteid:  · Cluny /klünii/ kloostri kirik Prantsusmaal. Cluny oli tähtis usukeskus. Oli suurim romaani stiilis basiilika, põhiosa 5-lööviline, ees 3-lööviline eeskirik. Kaks põikhoonet. Palju torne. Hävinud. · kirik, ristimiskirik ja kellatorn Pisas Itaalias. Torn ­ kuulus viltune Pisa torn (Itaalias oli kombeks ehitada kellatornid kirikust eraldi). · Mainzi, Speyeri ja Wormsi katedraalid (ehk toomkirikud) Saksamaal ­ saksa romaanika parimad näited Eestis romaani stiilis ehitisi pole, kuna Lääne-Euroopa ehitustraditsioonide siia jõudes 13. sajandi algul oli valitsevaks juba gooti stiil. Romaani stiili jälgi võib veidi näha Saaremaa kirikutes (Valjala). II Skulptuur ja maalikunst Skulptuur, sh reljeef, oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sammaste kapiteele. Peamiselt kujutati piiblistseene ja ­tegelasi, pühakuid.

Gooti kunst lühidalt

Saksamaal kasutati ehitusmaterjalina punaseid telliseid. Saksa kirikuid ehitati sajandeid. N2iteks K6lni toomkirik. Saksa kirikud olid omakorda eeskujuks Eesti kirkutele. Itaalias j2i gooti elu kaugeks stiiliks, seal ehitati v2rviliste marmortahvlitega kaetud kirkuid. Itaalia gootikat nimetati marmor gootikaks. Itaalia kirkikutel puudusid l22netornid. Kyll aga ehitasid nad nelitistornid (Firenze ja Milano toomkirikud). Gooti ajal ehitati palju feodaallinnuseid, millel oli arvukalt torne ja kindluse torn l6ppes kyla sakkidega. Skulptuur Skulptuur arenas edasi t2iuslikuma ja loodusl2hedasema kujutlusviisi poole. Kuj j2id seotusk hoonetega. Skulptuurid toetuvad seljaga vastu seina, pikaks venitatud, saledad ja rikkalikult volditud r6ivastes. Reintsi katedraali kaunistavad 2500 yksikfiguuri. V2ga sagedaseks muutus Madonna kujutamine v6i Kristuse kannatuste kujutamine. Saksamaal arenas v2lja uus kultuur

KESKAJA KULTUUR

HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS. MUUD TEADUSED KESKAJAL • ASTROLOOGIA EHK TÄHTEDE JÄRGI ENNUSTAMINE • ALKEEMIA, SELLE EESMÄRGIKS OLI VALMISTADA TARKADE KIVI, MIS PIDI VÕIMALDAMA TEISI METALLE KULLAKS MUUTA. • ARSTITEADUS  ARHITEKTUUR • KÕIGE OLULISEMAD KESKAEGSED EHITISED OLID KIRIKUD • KÕIGE TÄHTSAMAD OLID PIISKOPLIKUD PEAKIRIKUD- TOOMKIRIKUD EHK KATEDRAALID • KIRIKU PEASISSEKÄIK ON PORTAAL • KATUST TOETAVAD SAMBAD JAGASID KIRIKU LÖÖVIDEKS • LÖÖVE KATSID VÕLVID • SAGELI OLI KIRIKUL KA TORN  ROMAANI STIIL 11.-12.saj • EHITISED RASKEPÄRASED • PAKSUDE MÜÜRIDEGA • KITSAD AKNAD • ÜMARKAAR, SELLISELT VORMITI NII AKNAID UKSI KUI KA VÕLVE. GOOTI STIIL alates 13. saj • TERAVKAARED • SALEDAMAD SAMBAD • AKNAD AVARAMAD

Kunsti kordamine VOL 2

valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks, teiste seas on seal kroonitud ka Kuninganna Elizabeth II. 17. Gooti katedraalid Inglismaal: Lincolni katedraal, Salisbury katedraal. 18. Suursuguseim näide Inglise gootika profaanarhitektuurist on Westminster Hall Londonis - rikkalikult teostatud sariklaed. 19. Saksamaal olid eeskujuks kodakirikud. 20. Itaalias kodunes gootika nõrgalt. Märkimisvääärsemad on toomkirikud Sienas, Firenzes ja Milanos. Fassaaditorne püstitati harva, vertikaalset suunda ei rõhutatud.  21. Gooti kirikud Itaalias: Siena katedraal, Palazzo Vecchio Firenzes, Milano toomkirik, Orvietto toomkirik, Doodzide palee Veneetsias. 22. Suurim kunstitellija gootiajastul oli Katoliku kirik. 23. Amiens'i katedraal, Reimsi katedraal ja Chartres'i katedraal. 24. Vitraaz (prantsuse sõnast vitrage, mis ladina sõnast vitrum 'klaas') on värvilistest või

Romaani ja gooti stiil - Kunstiajalugu KT

kuningliku perekonna pulmad(Prints Williami pulm). 17. Nimeta veel 2 gooti katedraali Inglismaal. Canterbury katedraal ja Salisbury katedraal 18. Kus on ilusaid näiteid Inglise gooti profaanarhitektuurist? Cambride´i ja Oxfordi kolledzite hooned 19. Millised kirikud olid eeskujuks Saksamaal? Prantsuse kirikud. Strasbourgi toomkiriku läänefassaad meenutab Pariisi Notre-Dame´i. Prantsuse gootikat meenutavad Freiburgi ja Regensburgi toomkirikud. 20. Mis toimus samal ajal Itaalias? Gooti stiil ei kinnita Itaalias kanda. Nad lähevad sujuvalt romaanist renessanssi. 21. Nimeta gootikirikuid Itaalias. Milano katedraal-klassikaline gooti stiil, Siena toomkirik, Orvieto toomkirik. 22. Kes oli suurim kunstitellija gootiajastul? Kirik 23. Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat? Chartres´i katedraali läänefassaad, Reimsi ja Amiens´i katedraali skulptuurid 24

Gooti stiili kunst 10. klass

Seega on saksa kirikud lihtsamad ja tagasihoidlikumad. Kivivaesel Põhja-Saksamaal ehitati kirikud punasest tellisest ja kirikuid ehitati sajandeid. Saksa kirikud olid eeskujuks Eesti sakraalarhitektuurile. N: Kölni ja Strasbourgi katedraalid Itaalias jäi gootika elukaugeks stiiliks. Itaalia kirikute seinad kaeti värviliste marmortahvlitega (nn. marmorgootika). Itaalia kirikute tornid ehitati reeglina kiriku kõrvale ja samuti puuduvad läänetornid. N: Milano ja Firenze toomkirikud Gooti ajal ehitati ka palju feodaallinnuseid. Linnused olid arvukate tornidega, sakiliste ringmüüridega. Linnuse juurde kuulusid tõstesillad üle kaitsekraavi. SKULPTUUR: Gooti ajal arenes skulptuur looduslähedasema ja täiuslikuma kujutamisviisi poole. Areng toimus ka ümarplastika kasuks (reljeefid taandusid). Kujud jäid siiski seotuks hoonetega (kiriku fassaadid). Kujud toetasid seljaga vastu seina, figuurid olid pikaks venitatud, saledad, rikkalikult volditud rõivastes.

Keskaja Kultuur

Lisaks skolastikale tegeleti keskajal astroloogiaga. Tähtsa teadusharuna hinnati alkeemiat. Selle eesmärk oli valmistada tarkadekivi, mis pidi muutma metalle kullaks. Arstiteaduse arengut pidurdas keeld laipu lahata. Nii ei saanud arstid inimkeha tundma õppida. Keskaja kõige olulisemad ehitised olid kirikud. Need olid uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes sinna siseneb, tunnetaks Jumala kõikvõimsust ja tajuks ta lähedust. Kirikute seas olid omakorda kõige tähtsamad toomkirikud ehk katetraalid. XI-XII sajandini valitses Lääne- Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiilis ehitised olid küllalt raskepärased, paksude müüridega ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar. Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsevaks gooti stiil. Ümarkaar asendus teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks.Gooti stiil tekkis Prantsusmaal ja seal asuvad kõige uhkemad gooti stiilis katedraalid

docstxt/.txt

RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU.II

Vandaalid. Frangi riik. Karl Suure õukond. Alquin. Kloostrikultuur. Kirjaliku kommunikatsiooni tähtsuse kasv. Munkluse erijooned. Benedictus Nursiast. KESKAJA RAAMATUKOGUD Monte Cassino klooster 529 Cassiodorus ­ Vivariumi klooster Institutiones (Õpetused) Sankt Gallen. Cluny uuendusliikumine. Franciscus. Dominicus. Tsistertlased. Kloostrite raamatukogude töökorraldus. KESKAJA RAAMATUKOGUD Piiskopkonnad. Katedraalid. Esztergomi katedraal. Toomkirikud. Toomkapiitlid. Toomskolastik. Toomkoolid. Vana-Liivimaa. LINNAD Francesco Petrarca / Libri mei / Veneetsia Püha Markuse katedraal Giovanni Boccaccio / Santo Spirito kl. Niccolo de Niccoli ­ Firenze Püha Markuse kl Poggio Bracciolini ­ komplekteerimine Biblioteca Laurenziana Antonio Magliabechi LINNAD Matthias Hunyadi I ­ Bibliotheca Corviniana, abiks Beatrix Vatikani raamatukogu Richard de Bury ­ Philobiblon ehk raamatuarmastusest. Vana-Liivimaa.

10§-12§ Vana-Liivimaa - Jüriöö ülestõus

Prooviti palju ja 1320 koos leedulastega läksid venelased tallinnani välja kuid tallinnat ei vallutatud. Vastutasuks üritasid liivimaalased pihkvat piirata kuid edutult .tähtsus:Venemaal ei hakkanud kehtima rooma- katoliku usk. 1248. a sai linnaõiguse Tallinn 1262. Aasta Tartu Kokku tekkis selleks sajandi keskpaigaks 9 linna. Tallinn,Tartu,Vana-pärnu,Uus-pärnu,Haapsalu,Paide,Viljandi,Narva,Rakvere Uute ehituskunstiteostena kerkisid Toomkirikud ja linnakirikud. Paekivist toomkirik, Niguliste ja Oleviste kirik, haapsalu toomkirik ja viljandi linnakirik. Tellisarhitektuuris oli Tartu pealinn. toomemäel seisis suuim sakraalehitis ­ tartu toomkirik, veel Jaani kirik,järvamaa kirikud. Saaremaal kasutati dolomiiti (Valjala kirik) Jüriöö ülestõus 1343-1345 Ülestõusu Põhjused: *et saada vabaks * koormised * et keegi ei kamandaks sind Ülestõusu Plaaniti ette pikka aega ning hoiti sakslaste eest saladuses. 23

Keskaja Kultuur

Katoliku kirik kuulutas ta hiljem pühakuks ja tema õpetlased ainuõigeks. Muud teadused keskajal Lisaks skolaktikale tegeldi ka astroloogia ehk tähtede järgi ennustamisega; alkeemiaga ­ selle eesmärgiks oli valmistada tarkade kivi, mis pidi võimaldama teisi metalle kulaks muuta; arstiteadusega Arhitektuur Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Kõige tähtsamad olid piiskoplikud peakirikud ­ toomkirikud ehk katedraalid. Kiriku peasissekäik ehk portaal avanes tavaliselt lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses osas. Katust toestavad sambad jagasid kiriku löövideks. Lööve katsid võlvid. Sageli oli kirikul ka torn, kuid varasel keskajal olid paljud kirikud hoopis ilma tornita. Romaani stiil XI ­ XII sajandini valitses Lääne-Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiili ehitised olid küllaltki raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega

Gooti ja romaani kunst

Inglismaa: juurdus vara, seotud prants. gootikaga, isel: pikaks venitatud põhiplaan, rikkalikult kujundatud võlvid ja terav kaar (13 saj lõpuni). Solisbury ja Lincolni katedraalid. Dekoreeritud stiil (13 saj. II pool) - keerulisemad võlvid, rikkalik raamistik. 14.-16. II pool- saj: perpentikulaarne Madalmaad: sageli käsitletakse prantsuse kultuuri osana, suurejoonelised profaal ehitised: Bryche ja Brüsseli raekojad. Itaalia: gooti stiil tõi tsistertslastest mungad. Firenze toomkirikud. Saksamaa: gootika jõudis hilja, valmisid kirikuarhidekt. parimad näited: Strasbourgi ja Külni katedraalid. Saksa eri gootika (14. saj): lihtsustamine, kõik löövid ühe katuse all. Alam-Saksamaal telliskiviarhidektuur.: Saksa Ordu erinevad lossid. Eesti: jõudis selle alamsaksamaalt (13. saj keskel). Tartus: Toomkirik (Baltikumi suurim punastest tellistest kirik), Jaani kirik (terrakota skulpuurid) Tallinn: traditsiooniline gooti linn: Toomkirik, Oleviste,

Romaani arhitektuur

Citeaux-tsistertlaste emaklooster- lihtne. Cluny- palju lisakabeleid · Itaalia- tugev varakristliku arhitektuuri mõju, tavaline kuppel vahel ka nelitise ohal, kiriku juures kupliga ümarhoone, ristimiskabel ja eraldiseisev kellatorn, kasutati ümarkaarseid galeriisid. Püha Markuse kirik- 5 kupliga tsentraalehitis, fassaadid ohtralt dekoreerituderi värvi marmorist kujundatud geomeetriline muster · Põhja Euroopa- Lundi toomkirik, Ribe ja Viborgi toomkirikud, Norras puust (Burgundi puukirikkasutati viikingite laevaehitusoskusi) Profaanarhitektuur: · Linnused, kindlused · Kindlusteks olid kivihooned ja mõned pühakojad · Linnuse tähtsaimaks osaks müür ja tornid · Arvestati looduslikke tingimusi (järsud mäenõlvad, veekogud) · Müüride taga olid hooned · Saksamaal tähtsaim osa kõrge torn e bergfried · Prantsusmaal peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone  ROMAANI STIILI KUJUTAV JA

Koolihariduse ja kirjakeele areng keskajast uusajani vanal Eesti- ja Liivimaal

trükikunst, mis sai alguse 15. sajandi keskpaigas Saksamaal. Selle viimasega kaasnevalt levis muidugi rohkem ka lugemis- ja kirjutamisoskus. Just trükitud raamatud ja brošüürid aitasid kaasa info kiirele liikumisele. Alguses olid kõik katoliiklikud jumalateenistused üle terve Euroopa ladinakeelsed ja alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. Kiriklikult võis Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna, mille keskus asus Riias. Piiskopkondade keskusteks olid toomkirikud Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Nendes pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes olid kõrgemad vaimulikud. Nemad osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomhärradeks said tihti kohalike aadliperekondade pojad, aga ka linlaste järeltulijad, viimastele andis toomhärrana tegutsedes väga palju juurde ülikooliharidus, sest toomhärrad koos piiskoppidega moodustasidki keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi. Toomkirikute

Kuidas teha reklaami?

Kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad olid Riia peapiiskop Blankenfeldt ja ordumeister von Plettenberg  Leppimine reformatsiooniga · 1554 jõuti Volmari maapäeval usuvabaduse tunnustamiseni selles mõttes, et maaisand sai vabalt usku valida ja alamad pidid seda otsust järgima. · Suuremaid ümberkorraldusi see siiski ei jõudnud kaasa tuua, kuna enne algas suurte sõdade ajajärk.  Leppimine reformatsiooniga · Kloostrid ja toomkirikud said edasi tegutseda. Naistsistertslaste kloostrid Tallinnas ja Tartus muudeti sajandi keskel kasvatus- ja õppeasutusteks, säilitades nii ühiskondliku funktsiooni, mis oli vasalle pannud kloostrite säilitamist soosima. · Kloostrite varade hulgas oli palju vasallide annetatut ning paljud nunnad olid kohalike vasallide tütred. · Samuti ei tahtnud vasallid loobuda neile piiskopi poolt antud eesõigustest ning olid

VARAUUSAEG, Reformatsioon ja Eesti

Kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad olid Riia peapiiskop Blankenfeldt ja ordumeister von Plettenberg  Leppimine reformatsiooniga · 1554 jõuti Volmari maapäeval usuvabaduse tunnustamiseni selles mõttes, et maaisand sai vabalt usku valida ja alamad pidid seda otsust järgima. · Suuremaid ümberkorraldusi see siiski ei jõudnud kaasa tuua, kuna enne algas suurte sõdade ajajärk.  Leppimine reformatsiooniga · Kloostrid ja toomkirikud said edasi tegutseda. Naistsistertslaste kloostrid Tallinnas ja Tartus muudeti sajandi keskel kasvatus- ja õppeasutusteks, säilitades nii ühiskondliku funktsiooni, mis oli vasalle pannud kloostrite säilitamist soosima. · Kloostrite varade hulgas oli palju vasallide annetatut ning paljud nunnad olid kohalike vasallide tütred. · Samuti ei tahtnud vasallid loobuda neile piiskopi poolt antud eesõigustest ning olid

Romaani ja gooti kunst, renessanss

saj. San Zeno kirik Veronas, Modena katedraal. - Veneetsia: tugevad bütsantsi mõjud. Püha Markuse kirik. - Toskaana: Pisa toomkirik, kus on eraldi asetsev torn kampaniil. - Firenze: Itaalia kultuuri häll, Vana-Rooma mõjud. San Miniato del Mante. · Saksamaa ­ romaani stiil valitses kaua aega. Oli suurem monotoonsus, massiivsus, raskepärasus. Eeskujuks olid Prantsusmaa ja Itaalia. Kasutati palju võlvimist. Meizi, Wormsi, Speyeri, Limburgi toomkirikud. Alam-Saksamaal levis eriline telliskivi ehitus (Lübecki toomkirik). · Eesti ­ lülitus Euroopa kultuuri alles vallutustega, see tõttu romaani stiil ei jõudnud levida, kuid Saaremaal ja Lääne-Eestis on mõnedes kirikutes tuntavad romaani elemendid. Kujutav kunst: Nii maal kui skulptuur olid arhitektuuri teenistuses, nendega kaunistati kirikuid, et seletada inimestele lahti piiblilugusid, näidata võimsust ning rikkust

Eesti ajaloo lühikokkuvõte

poisile ja rajati nn. Susi kapital, millele lisati raehärra poolt vaeste linnapoiste koolitamiseks mõeldud rahasummaja teised annetused. Pole teada, kui kaugelejõuti piibli tõlkimisega. · järjest rohkem suundutakse õppima Euroopasse · koduõpetajad, põhikoormus linnakoolidel Ehitus-, kujutav-ja tarbekunst keskaja II poolel · Lääne- ja Põhja-Euroopa mõjutused arhitektuuris - jõukate linnakodanike majad, kodakirikud, toomkirikud hilisgooti stiilis · maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis eeskujuks Saksamaa ja hiljem Madalmaad - tsunftimeistritelt tellisid põhiliselt raed, gildid ja rikkad elanikud. Kunstnike hulgas esines ka eesti rahvusest meistreid. · XV saj. II poolel tegutsesid Tallinnas Lübecki maalija Herman Rode ja Bernt Notke (Niguliste kirik) · XVI saj. Tallinnas osavad kirikukellade ja suurtükkide valajad (Pühavaimu kirikukell vanim Eestis)

Karolingide renesanss

komplitseeritud kuju, aknad rikkaliku raamistikuga. N:Yorki ja Exeteri katedraalid. *perpendikulaarne stiil - kuni 16. saj. keskpaigani. Tuudorkaarte kasutamine. Gloucesteri katedraal, Kings College kabel. Madalmaad moodustasid ühtse terviku. Belgia gootika oli inspireeritud Prantsusmaa omast.N: Tourne katedraal ja Brüsseli ja Brücke raekojad. Itaalia. Gootistiil tuli prantsusmaalt, kujundati väga omapäraselt ringi. Romaanielemendid püsisid kaua elujõulised.N:Siena ja Firenze toomkirikud. Milano katedraal- kõige mahukam gootistiilis ehitus üldse. Itaalia profaanarhitektuuri silmapaistvamad näited on palazzod- jõuka linnakodaniku või üliku linnaelamu. Reeglina kahe, harva kolmekordne. Mõeldud ka kaitseehitisena. Reeglina oli teenistusliku otstarbega. Firenzes Palazzo Vecchio, Veneetsias doodzide palee (valitsejate palee) HISPAANIA JA PORTUGAL Gootika tõid Hispaaniasse tsistentslased. N: Toledo, Leoni ja Barcelona katedraalid. SAKSAMAA Prantsusmaalt ja Itaaliast

Keskaeg Eestis

XIV kuulutati linnadeks Narva ja Rakvere. Kaitseehitiste rajamine. Kaupmehed ja käsitöölised koondusid turuplatsi ja kiriku ümber, kus nad olid kindlalt kaitstud. XIII kerkis Tallinna ümber paekivist müür. Eesti esimene kivilinnus ­ Otepääö 1224. aastal ­ kastell-linnus. Suurima osa Eesti arhitektuurist ja raidkivikunstist moodustab sakraalarhidektuur. XIII kirikutes kajastub romaani (gooti) ehitusstiil. XIV alguseks kõrgkootika. Ehituskunsti teostena keskisid toomkirikud ja linnakirikud. Jüriöö ülestõus 1343 ­ 1345 Poliitiline eellugu. 1340-ndate alguseks oli poliitiline olukord Harju-Virus muutunud vägagi keeruliseks.Maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäised vasalle. Ülestõusu algus. Jüripäev 23.aprillil, valiti ülestõusu alguseks. Ülestõusu alustati öösel, mil tapeti vaenlased une pealt. Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid; kättesaadud sakslased tapeti. Vallutati Padise klooster, põletati 28 munka

Pronksiajast kuni vene ajani

· Alevikud o Helme, Keila · Bürgermeister - raekoja liige · Linnafoogt - maahärra esindaja linnavalitsuses Liivimaa ­ ühtne kiriklik tervik · Kuigi Põhja-Eesti alad kuulusid keskaja lõpuni Lundi piiskopkonna alla(Rootsi aladel) osalesid Tallinna piiskopid siiski Riia kiriku ettevõtmistes · Maaisandana olid piiskopid seotud MAA külge, mida nad valitsesid · Piiskopkondade keskusteks olid Toomkirikud  o Toomkirikud ­ kus olid jumalateenistusi pidasid Toomhärrad ­ kõrgemad vaimulikud, osalesid piiskopkondades o Moodustades toomkapiitli (kõrgem vaimulike nõukogu, kuhu kuulus 12 toomhärrat), piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus oma vara ja kassaga. · Usuelu maal o 97 kihelkonda, keskustes oli kihelkonnakirik (preester) o Kihelkonna kaugemates osades kabelid o Preestreid pidas üleval mõisast makstav kümnis, annetused

Romaani kunst

edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil. Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili

Talurahvas keskajal, Liivi sõda

õpetamiseks. · Missa ­ jumalateenistus, preestrilt nõuti lugemisoskust ja tähtsamate palvete tundmist. · Vaimulik ordu ­ ordud, mis olid loonud enda kloostri. Liivimaa aladel tegutsesid tsistertslased, dominiiklased ja frantsisklased. Need tekkisid Liivimaa misjoniseerimissoovi tõttu. Inimesed tahtsid astuda vaimulikku ellu. Piiskoppide roll: 1) Maaisandana andamite ja maksude kogumine. 2) Vaimulikena rahva aitamine. · Eesti toomkirikud asusid Tallinnas, Tartus ja Haapsalus. · Liivimaa hariduslik eliit kujunes toomhärradest ja piiskoppidest, sest vähemalt 15.-16.sajandil oli enamik neist õppinud mõnes Lääne-Euroopa ülikoolis. See polnud tollel ajal teiste seisuste puhul tavaline. · Eesti maarahvas võttis omaks katoliku usu, sest nad arvasid, et kuna muistses vabadusvõitluses olid nende jumalad jäänud alla ristiusu jumalatele, siis tuleb uskuma hakata kristlaste Jumalat.

Keskaegne Liivimaa

Vene tsaar loobub aladest Liivimaal ja Lõuna-Eesti läheb Poolale. 1583- Pljussa rahu – Rootsi ja Vene vahel. Põhja- Eesti läheb Rootsile 1629 – Poola ja Rootsi vahel Altmarki rahu. Lõuna- Eesti läheb Rootsile. 1645 – Brömsebro rahu- Saaremaa läheb Rootsile. Kogu eesti rootsi käes. Kroonikad:  Läti Henriku kroonika  Taani Hindamisraamat  Liivimaa riimkroonika  B.Russovi Liivimaa kroonika Sakraal arhitektuur – toomkirikud, kloosrtrid Ilmalik arhitektuur- Suurgildi hoone, raekoda, Antoniuse gildi hoone, Kolm õde.

Konspekt muistse Eesti kohta

• Sõjaliste tugipunktide rajamine muinaslinnuste kohale, võrgustiku teke • Läänihärradele • Looduslikke pinnavorme järgivad (Otepää) • Kastellid - korrapärane nelinurkne ringmüüriga (Vastseliina) • Konvendihooned (Viljandi) - ruudukujulise sishoovi ümber neli hoonetiiba, ristikäik • Vasallidel kindlustatud mõisad (Vao), majalinnused (Virtsu) • Eluolu sarnanes kloostriga - tunnipalvused, ühtsed ruumid söömiseks ja magamiseks • Sakraalehitised - kirikuga seotud (toomkirikud - Haapsalu, Tallinn, Tartu; kloostrid - Pirita, Kärkna; kihelkonnakirikud - Võnnu, Kullamaa, Kambja) ORDULINNUSED • Viljandi • Paide PIISKOPLINNUSED • Haapsalu • Tartu • Vastseliina • Kuressaare LINN. KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ • 13. saj • Tugipunktide juurde (ordu- ja piiskopilinnused) • Linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel tegutses linna raad • Linna ümber linnamüür • Kodanikel (sakslased) õigused (maja, käsitöö) ja kohustused

Varakristlik - Gooti kunst

peatatud. Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. Ilmalikust arhitektuurist (st. mittekiriklikust ehituskunstist) on vähe säilinud. Tolleaegsed linnad olid enamasti puidust. Küll on aga säilinud hulk feodaalide kindlusi - linnuseid. Linnuste vanimad osad on

Eesti ajalugu arvestus

o Relvasepad, pronksehete spetsialistid, hõbesepad.  Kaubandus o 11. sajandist alates toimus üha enam rahvusvahelist kaubandust. Peamiselt vahetuskaubandus. Oli ka vahenduskaubandust (kaupa osteti, et seda edasi müüa). 2) Vana-Liivimaa kiriklik korraldus. Ordud ja kloostrid (Õ lk 75-78)  Liivimaa kiriklik keskus oli Riia. Luteri usk, üpris tagasihoidlik kirik.  Piiskopkondade keskusteks olid toomkirikud – piiskoplik peakirik, mille juures asus toomkapiitel. Jutlustusi pidasid toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli – vaimulike nõukogu kiriku juures. Toomkapiitlitel majandas end ise.  Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks, igal kihelkonnakirikul oli oma kaitsepühak.  Jumalateenistusi ehk missasid peeti ladina keeles, kuid olid ka rahvakeelsed jutlused.  Ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus, 15

Romaani kunst

Hildesheimis Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil. Wormsi toomkirik Maria Laachi kloostri kirik Valjala kirik Naumburgi lähedal Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil.

Kunstiajaloo konspekt

Saksa kirikud lihtsamad ja p6hja Saksamaal kasutati ehitusmaterjalina punaseid telliseid. Saksa kirikuid ehitati sajandeid. N2iteks K6lni toomkirik. Saksa kirikud olid omakorda eeskujuks Eesti kirkutele. Eesti gootika leiab intranetist. Itaalias j2i gooti elu kaugeks stiiliks, seal ehitati v2rviliste marmortahvlitega kaetud kirkuid. Itaalia gootikat nim marmor gootikaks. Itaalia kirkikutel puudusid l22ne tornid. Kyll aga ehitasid nad nelitistornid (Firenze ja Milano toomkirikud). Gooti ajal ehitati palju feodaallinnuseid, millel oli arvukalt torne ja kindluse torn l6ppes kyla sakkidega. Skulptuur Skulptuur arenas edasi t2iuslikuma ja loodusl2hedasema kujutlusviisi poole. Kuj j2id seotusk hoonetega. Kuj toetuvad seljaga vastu seina, pikaks venitatud, saledad ja rikkalikult volditud r6ivastes. Reintsi katedraali kaunistavad 2500 yksikfiguuri. V2ga sagedaseks muutus Madonna kuj v6i Kristuse kannatuste kuj. Saksamaal arenas v2lja uus

Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg

VON Plettenberg. Oli üks väheseid kes mõistsid ühtsema riigi tekkimise vajalikkusele Liivimaal ning Venemaa ohtu. Juhtis Liivimaad sõjas Venemaaga 1501-03. Ristiusk Eestis Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks (Tallinna; Tartu ja Saare-Lääne), missuguste kõrgem juht oli Riia peapiiskop ja kes omakorda allus Rooma paavstile. Piiskopkondade keskustes, kus asusid toomkirikud, loodi nn. toomkoolid. Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid – Dominiiklased ja frantsiskaanid olid kerjusmungad, kes liikusid palju rahva hulgas ringi ja suhtlesid inimestega. Tsistertslased oli mõnevõrra suletumad ja elitaarsemad, paistes silma saavutustega põlluharimises ja aianduses. 1407 - 1436 ehitasid nn. brigitiinid Tallinna lähedale suurima Eesti kloostri - Pirita kloostri Eesti maarahvas uut usku täielikult omaks ei võtnud ja kujunes omamoodi segu risti ja

Eestimaa keskaeg

konföderatsiooniks. 5. Linnused, mõisad, kirikud a. Kivilinnused ­ vasallide kaitseehitised: · Toompea kastell-linnus ­ nelinurkse korrapärase müüriga. · Ordu linnustest suurim Viljandis, mille sees konvendihoone orduvendade elukohana. · Tornlinnused ­ nt Paide ordulinnas b. Mõisaid algul vähe ­ väikesed, suure talu tüüpi. c. Kirikud rajati kõikjale Eestis rõhutamaks ristiusu üleolekut: · Toomkirikud ­ piiskoplikud peakirikud (paekivist Oleviste ja Niguliste Tallinnas, telliskivist Jaani Tartus). 6. Välissuhted a. Venemaa vürstiriikide ühinemine Moskva alla muutis jõuvahekorda Liivimaaga: · Vastuseks ordu katsele Pihkvat rünnata tegi vene ühendvägi 1481 rüüsteretke Lõuna-Eestisse. · 1492 lasi Ivan III vastu Narva ordulinnust rajada Ivangorodi. · Ordumeister Wolter von Plettenbergi eest võttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16. saj

AJALOO SUULINEARVESTUS

sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi. Pilet nr.5 1.Vana-Liivima kiriklik korraldus Liivimaa kui ühtne kiriklik tervik. Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla.Tegelikult osalesid Tallinna piiskopid Riia kiriku ettevõtmistes. Maaisandana olid piiskopid seotud Maa külge, mida nad valitsesid. Vaimulikena vahendasid Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. Toomkirikud – seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad – kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkondade valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomkirikute kõrval tegutsesid toomkoolid. 2.Läti Henriku Liivimaa kroonika Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti ala elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses

Romaani ja Gooti stiili võrdlus

Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. NÄITED Romaani ehituskunstist: ITAALIA - Püha Markuse kirik Veneetsias; Pisa katedraali kellatorn; San Miniato al Monte kirik Firenzes PRANTSUSMAA - Sainte Foy kiriku interjöör. Conques; Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon; Notre Dame La Grande kirik Poitiers's; Vézelay katedraal Burgundias; Arles'i kirik, Touluse kirik. SAKSAMAA - St. Michaeli kirik Hildesheimis; Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirikud EESTI - Valjala kirik, Saaremaal; Tallinna vanalinn INGLISMAA: Toweri linnus NÄITED Gooti ehituskunstist: Brüsseli raekoda, Roueni katedraali fassaad, Chartres'i, Reimsi ja Amiens'i katedraal Prantsusmaal, Sainte-Chapelle Pariisis; Kölni toomkirik Saksamaal, Doodzide palee Veneetsias; Canterbury katedraal ja Westminster Abbey Londonis. SKULPTUUR Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur. Romaanlased eelistasid just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega

Gooti

Ometi ei jätkunud sakslastel selleks majanduslikku ja kunstilist jõudu, nii et nad olid sunnitud minema lihtsustamise ja kokkuhoiu teed. Näiteks ehitati sageli kahe läänetorni asemel üks.  Kölni toomkirik Kölni toomkiriku nelitis Sellisena jäi tookirik 16. sajandil pooleli. Kõige enam järgivad prantsuse eeskuju Kölni ja Strassburgi katedraalid ehk toomkirikud (praegu kuulub Strasbourg Prantsusmaale). Keskajal suudeti näiteks Kölni katedraalist ainult koor, pikihoone alusmüür ja läänetornide alumine osa. Sellise poolikuna, nagu mingit murtud selgroogu hiigellooma meenutades, püsis kirik kuni möödunud sajandi keskpaigani, mil ta viimaks lõpetati. Pooleli- ilma ühe fassaaditorni ülaosata - jäi ka Strasbourgi katedraal. Strasbourgi katedraal Freiburgi toomkirik Maarja kirik Lüübekis

Kunstiõpetuse konspekt

viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil. Romaani Arhitektuur Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Paneb imestama millise innuga iga pisike mõnetuhande elanikuga linnake ponnistas ehitada tohutusuurt katedraali, mis siis et selle valmimine sadu aastaid võis võtta

Keskaeg

Ta kindlustas Rooma linna, suurendas kiriku sissetulekuid majandusliku tegevuse kaudu, rajas kloostreid, levitas kristlust, võeti kasutusele Gregoriuse koraal (ühehäälne kirikulaul). Samuti loodi Pippin Lühikese ajal (Frankide kuningas) kirikuriik. 10)Kirikukorraldus. Kirikukorralduses olulisemaks osaks oli kogudus. Algselt kohtuti katakombides, hiljem kirikutes. Kiriku territooriumiks olid piiskopkonnad ja peapiiskopkonnad, nende keskusteks olid piiskopkirikud ehk katedraalid ehk toomkirikud. Äärealadel olid preestrid, kelle ülesandeks oli viia jumalasõna lihtinimesteni. Igas kohalikus kirikus oli tavaliselt oma preester kui koguduse hingekarjane. Tegelikult määras preestri ametisse maaisand ning piiskop pidi otsuse kinnitama ja andma preestrile vaimuliku pühitsuse. Lisaks preestrile oli lisaks kiriku teenistuses teisigi vaimulikke, kes aitasid jumalateenistust läbi viia. Piiskop kontrollis oma piiskopkonna

Varakristlik kunst - Romaanika kujutav kunst

nn. viltune torn. Kõigi nende väliskujunduses kasutati ümarkaarseid galeriisid. Veneetsias ehitati otseslt Bütsantsi eeskujul Püha Markuse kirik - viie kupliga tsentraalehitis. Itaalia kirikute fassaadid olid ohtralt dekoreeritud. Tihti oli seal eri vörvi marmorist kujundatud geomeetriline muster. Põhja-Euroopas on tähtsamd romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras ehitati paljud kirikud puust, kasutades viikingite laevaehitusoskusi ning mõnikord on kasutaud ka viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid (lohepead) ja paelornamentika. Norra kirikud koosenvad palksõrestikust, neile löödud laudvoodrist ja kõrgest katusest. Püstpalgid eraldavad lööve ja loovad mulje algelisest baiilikast. Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused.

Vana- Liivimaa

 * kastell-linnus ­ korrapärase nelinurkse müüriga linnus, näiteks Toompeal. * tornlinnused (Paide ordulinnus) * ordulinnused, näiteks Viljandis. 2) Valitsevaks oli kiriku- ehk sakraalarhitektuur · 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. saj-st valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse * linna- ja maakirikud ­ Põhja-Eestis paekvist, Lõuna-Eestis punasest tellisest, eriti tuntud Tartu Jaani kirik oma terrakotaskulptuuridega, Saaremaal ehitusmaterjaliks dolomiit Jüriöö ülestõus 1343-1345: Poliitiline eellugu: · Harju-Viru maa kuulus Taani kunigale, aga ta ei suutnud seda valitseda ja plaanis maha müüa. · Vasallid kartsid kaotada oma laialdasi vabadus.

Ajaloo referaat "Romaani ja Gooti kunst"

Joonis 23. Joonis 24. Joonis 24. Kölni toomkirik Kölni toomkiriku nelitis Sellisena jäi tookirik 16. sajandil pooleli. Kõige enam järgivad prantsuse eeskuju Kölni ja Strassburgi katedraalid ehk toomkirikud (praegu kuulub Strasbourg Prantsusmaale). Keskajal suudeti näiteks Kölni katedraalist ainult koor, pikihoone alusmüür ja läänetornide alumine osa. Sellise poolikuna, nagu mingit murtud selgroogu hiigellooma meenutades, püsis kirik kuni möödunud sajandi keskpaigani, mil ta viimaks lõpetati. Pooleli- ilma ühe fassaaditorni ülaosata - jäi ka Strasbourgi katedraal. 

Keskaeg Eestis

* tornlinnused (Paide ordulinnus) * ordulinnused, näiteks Viljandis. 2) Valitsevaks oli kiriku ehk sakraalarhitektuur · 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. sajst valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse * linna ja maakirikud ­ PõhjaEestis paekvist, LõunaEestis punasest tellisest, eriti tuntud Tartu Jaani kirik oma terrakotaskulptuuridega, Saaremaal ehitusmaterjaliks dolomiit Jüriöö ülestõus 13431345: Poliitiline eellugu: · HarjuViru maa kuulus Taani kunigale, aga ta ei suutnud seda valitseda ja plaanis maha müüa. · Vasallid kartsid kaotada oma laialdasi vabadus.