Kõrgkl. Tallinn. Kohtu tn.8 Stenbocki maja. Tartu. J.W.Krause ülikooli peahoone (1803-09), Vana Anatoomium, Elamu Lossiplats 16 Mõisad: Raiküla, Hõreda, Valtu, Saku, Riisipere, Kirna Kõrtsid: Toris, Koerus jm. Jõgevestes: A. Stsedrin Barclay de Tolly mausoleum 1823 Skulptuur. Peamiselt Peterburi meistrite tööd. V. Demut Malinovski Barclay de Tolly hauamonument Jõgeveste tema mausoleumis. Quarenghi joonise järgi S. Grighi sarkofaag Tallinna Toomikirikus. Maal. Portreed, olustik, altarimaalid, seinamaalid. Kunstnikud täiendasid end Peterburis, Dresdenis, Roomas. Enamasti balti-saksa kunstnikud. Tartus: 1803 Ülikooli juures joonistuskool (juh. K.A. Senff Dresdenist). Maal: A.M.Hagen, W.F.Krüger, A.J.Klünder (+gr....),F.L. von Maydell, F.S Stern, gr. A.PH.Clara (=Klara), G.F. Schlater (lito) jt. Tallinnas: kunstiõpetus Toomkoolis (õp. E.H Schlicting jt.) maal: G.A. Hippius, K.F. v. Kügelgen, G.V. Kügelgen, Th.Gehlhaar jt.
Rautavaara, Tormise, Tobiase, Tubina, Pärdi ja Andres Uibo loomingust.Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva tähistas RAM kahe kontserdiga Kopenhaagenis ja Aarhusis 2008. aasta märtsis. Nende kontsertidega tehti sümboolne muusikaline kingitus Taani Kuningriigile, kes esimeste riikide hulgas tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 1991. aastal. 2008.a. juuni alguses osales RAM esmakordselt Põhjamaade suurimal rahvusvahelisel festivalil Bergenis, kus anti Mihhail Gertsi juhatusel a cappella kontsert Toomikirikus. Festivali lõppkontsertidel kanti ette dirigent Andrew Littoni juhatusel Schönbergi "Gurre laulud" ja ettekannetel osalesid koos RAM-iga Bergeni Filharmooniakoor ning -orkester. Juuni keskpaigas andis koor koos ansambliga "Metsatöll" kontserdi "Raua needmine" Saksamaal, Reutlingenis. Esitati Eestis väga sooja vastuvõttu pälvinud projekti Veljo Tormise ja Metsatölli pillimeeste loomingust, millele on seade teinud RAM-i resideeruv helilooja Tauno Aints
kuluis 20 aastat, erinevatel plaatidel erinevad stseenid piiblist; uste kaunistusribadel kuj. ilmalikke tegelasi (kuulsad skulptorid, ka Ghiberti oma pojaga),,Paradiisi uksed"; gooti mõjud finguurid paindumatud, kanged; Donatello hülgab gootika, vara-reness. kunstilaad kõige ilmsem, peaaegu naturalist, stiili parim näide: Püha Jüri San Michele kirikus Firenzes, populaarseim: pronksist Taaveti kuju Medicite lossis, reljeefkunsti meistriteos: Lauljate tribüün Firenze toomikirikus, ratsaskulptuur: Gattamelata ratsaskulptuur (esimene pärast antiiki; sai alguse); Verrocchio kullassepp ja maalija; kuulsaim töö: taaveti pronksfiguur (NB! Esimene mis oli vaadeldav igast küljest); tööd: Pietro ja Giovanni Medicite hauamonument San Lorenso kirikus; perekond della Robiad, Luca della Robia elustas majoorika tehnika (põletatud värvitus savi); Kõrg-renessanss: ainus meister Michelangelo; tugev nii skulptuuris, arhit
Grupp Kristuse ja uskmatu Toomaga Asub Or San Michele kiriku fassaadil, Firenzes. Bartolomeo Colleoni ratsamonument Asub Veneetsias San Zanipolo kiriku (Johannese Pauluse kirik) kõrval, üks jalg üleval. Kurja näoga ja kiivriga onu. Kondotjeer - kutseliste palgasõduritesalkade juht Itaalias XIV-XV saj. 5. Luca della Robbia 1399-1482. Kunsti mõjutas Donatello. Lauljate tribüün Firenze toomikirikus. Laulvad ja tantsivad lapsed. Moodustab paari Donatello samalaadse tööga. Madonna Kristuse ja kahe ingliga Firenze, Museo Nazionale majoolikafiguur, poolümmargune ja raamiga ümbritsetud. Ospedale (Spedale) degli Innocenti fassaadi medaljonid mähitud lapsed sinisel taustal, majoolika. III Vararenessansi maalikunst 14. saj. kunstnikud. Eelrenessanss 1. Cimabue (tegelikult Cenni di Pepi) - 1240-1302. Madonna kompositsioon. Ühendas bütsantsi vormi tekkiva gooti stiilis elementidega
o Preestrite ülalpidamise kindlustas neile maalapidelt saadud tulu, mõisast makstav kirikukümnis ja koguduseliikmete ennetused. o Kuna Liivimaa-ordu pidas preesterid üleval, siis määrasid ka nemad vaimulike töösse. o Piiskop- oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgem kohtunik. Piiskopp õnnistas ametisse madalamad vaimulikud, pühitses kirikuid, kabeleid, altarid, kirikukelli ja riistu nind pidas toomikirikus pidulikumaid jumalateenistusi. o Toomkirik- peakirik, katedraal. o Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast ehk kanoonikust. Kapiitilite eesotsas oli praost, kelle tähtsuselt järgnes dekaan. Nende kaalukaim õigus oli valida piiskopp. o Kapiitel- juhatas piiskopkonna majanduselu ja kapiitilite istungeid. o Praost- jälgis jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini
annaabi.ee 
