9 2.5 Vesi Puhas ja värske joogivesi on lehma toodanguvõime seisukohast sama oluline kui tema geneetiline potentsiaal, tervis või sööda kvaliteet. Efektiivse söötmise seisukohast ei ole määrav mitte ainult ratsioon, vaid ka kuidas seda loomadele antakse. Sööt ja vesi peavad teineteist täiendama. Mida kuivem on ratsioon, seda suurem on loomade veetarve ja joogikordade sagedus. Sõltuvalt looma vanusest ja toodangutasemest võib lehma veetarve olla kuni 150 l päevas. Loomade vee- ja söödatarve on omavahel seotud. Pärast toitumist veetase looma maos langeb ja instinkt sunnib jooma. Pärast janu kustutamist on loom võimeline uuesti toituma. Kui ratsiooni kuivainesisaldus on üle 50%, tuleks jälgida, et kõikidel loomadel on pidevalt tagatud juurdepääs jooturitele. Joogivee temperatuur ei tohiks olla liiga madal. Külm vesi aeglustab looma vatsa seedetegevust
parandamiseks. Ühe loomühiku tarvis on aastas vaja keskmiselt 1,5 tonni kvaliteetset hekseldatud põhku. Parim allapanu on vähelagunenud rabaturvas. Saepuru allapanuna on väheväärtuslik, kuna laguneb mullas aeglaselt. Okaspuusaepuru korral peab sõnnik hoidlas või patareis 4…5 kuud intensiivselt käärima (35…40°C). Sõnnik taimetoitainete allikana • Sisaldus sõltub loomaliigist, söötmisest, toodangutasemest, allapanust ja selle koostisest, sõnniku säilitamisest. • Sõnnikus olevate toitainete kasutamine taimede poolt sõltub peamiselt loomaliigist. • Lämmastikku omastatakse esimesel aastal 20-30% ja kogu külvikorra vältel 40-60%. • Fosforist omastatakse esimesel aastal 20-40% ja kogu külvikorra vältel 40-60%. • Kaaliumist omastatakse esimesel aastal 50-70% ja kogu külvikorra vältel 70-80%. • Seega on sõnnik eelkõige kaaliumväetis. Sõnniku säilitamine
annaabi.ee 
