TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna nn sulgemishind, millisest hinnatasemest allpool peaks firma lühiperioodil oma tegevuse lõpetama on P=AVCmin, siis on väide õige; 4. a) VALE; firma maksimeerib kasumi (või minimeerib kahjumi) kui valib toodangukoguse vastavalt kuldreeglile MR=MC, seega optimaalne kogus on 0C; b) VALE; firma kogutulu TR=P× Qrealiseeritud, seega optimaalse koguse korral kajastab kogutulu TR ristküliku pindala, mille otsapunktid on 0GKB, sest lõik 0G tähistab ju hinda ning lõik 0C optimaalset kogust, hinna ja koguse korrutis (e ristküliku pindala, mis võrdub külgede korrutisega) näitabki kogutulu suurust; c) ÕIGE; firma kogutulu TR=P× Qrealiseeritud ehk ristküliku pindala, mille otsapunktid on 0GKB, on suurem
cmin 10 L 40 K 10 2q 40 0,5q 40q C(q) Kuidas seda seost nimetatakse? Kulufunktsiooniks Leida toodangu q tootmise piirkulu ja keskmine kulu. dC C Piirkulu: MC 40 , tükikulu: AC 40 . dq q Püsigu tootmistegurite hinnad ja tootmistehnoloogia muutumatutena. Milline on toodangu turuhinna ning toodetava ja müüdava toodangukoguse vaheline seos? Et ettevõte valib alati sellise toodangukoguse, mille korral kasum on maksimeeritud ehk p MC , siis hetkel p 40 . Seega ettevõte müüb ükskõik millise koguse hinnaga 40 (tükikuluga võrdse hinnaga!). Kuidas seda seost nimetatakse? Pakkumiskõveraks. p p 40 40 q Kas eespool leitud tulemus on vastavuses majandusteoorias tavapärase kasvava pakkumiskõveraga? Miks? Ei
2 17.02.2014 TOOTMISFUNKTSIOON Tootmisprotsessi sisendid ressursid (tootmistegurid), mida ettevõte kasutab toote või teenuse tootmiseks; tootmisprotsessi väljund saadav produkt; tootmisfunktsioon iseloomustab tehnoloogilist seost tootmisprotsessi sisendite ja väljundite vahel; näitab, millise maksimaalse toodangukoguse võib vaadeldaval perioodil antud sisendite kombinatsiooniga toota; Matemaatiline esitus: TP = f ( L, K ,...) , kus TP koguprodukt (total product); L, K, ... tootmisprotsessi sisendid; L tööjõud, K kapital; TOOTMISFUNKTSIOON Saab esitada ka tabelkujul või graafiliselt. Näide: saadava koguprodukti (väljund) sõltuvus kasutatud tööjõust (sisend): Sisend: Koguprodukt tööjõud (m2 nädalas) 0 0
toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega) Alternatiivkulu- teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esitus. Hüvise hinna tõustes selle nõutav kogus väheneb ning hüvise hinna langedes selle nõutav kogus suureneb. (Nõudluskõver-tähistus D) x telg hüvise kogused y telg hüvise hinnad
Valem: TP=f Ettevõtte teenib kasumit siis kui toodangu müügist laekuv rahasumma on suurem kui tootmissisenditele tehtud kulutused. Kasumi valem: Tulu-kulu arvestamine: Raamatupidamislik (kitsas, konkreetses, raamatupidamislikus mõistes) Majandusanalüütiline (laias, üldises, majandusteoreetilises mõistes) Graafiliselt saab tootmisfunktsiooni kujutada isokvantide abil. Isokvant e samatoodangu (samakoguse) joon kindla toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite kombinatsioonide geomeetriline koht. Isokvant näitab kahe tootmisteguri alternatiivseid kombinatsioone, et toota vajalikku kogust toodanguühikuid. Keskmine produkt e keskmine kogutoodang on kogutoodangu ja selle valmistamiseks kulunud tootmisteguri hulga jagatis. (AP, ATP) keskmine produkt e kogutoodangu tootmisteguri ühe ühiku kohta kajastab mingi(muutuva) tootmissisendi keskmist tootlikkust:
1. Milline on Lagrange'i kordaja optimaalse väärtuse majanduslik tõlgendus tingliku ekstreemumi (võrduskitsendusega) ülesandes? Lagrange'i kordaja optimaalne väärtus O* x näitab, et ressursi varu b y suurendamisel hakkab toodangukoguse maksimaalne väärtus suurenema kiirusega x (nt eelarvetingimusel 4 K L 9 on toodangukoguse maksimaalne väärtus Qmax 1,125;4,5 | 5,06 , st ressursi varu suurenemisel ühiku võrra on maksimaalne väärtus suurenenud ligikaudu 1 võrra). 2. Kuidas tõlgendatakse varihindade optimaalseid väärtusi LP ülesande lahendi tundlikkuse seisukohalt? Võrrelge Lagrange'i kordaja tõlgendusega. Varihinnaks on Lagrange'i kordaja väärtus. Ressursi varihind on täiendav (varjatud) kasum, mida oleks võimalik saada vastava ressursi ühe lisaühiku kasutamisel
Negatiivne mastaabiefekt – omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu suureneb, kui tootmiskogus suureneb Normatiivsed väited – seisukohad, mis üritavad maailma kirjeldada sellisena, nagu see peaks olema. Phillipsi kõver – lühiajaline pöördvõrdeline seos inflatsiooni ja tööpuuduse vahel. Piirkulu (marginal cost) - kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Piirprodukt – toodangukoguse suurenemine, mis tuleneb täiendava sisendiühiku lisamisest. Positiivne mastaabiefekt (ka lihtsalt mastaabiefekt) – omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu väheneb, kui tootmiskogus suureneb. Positiivsed väited – seisukohad, mis üritavad maailma kirjeldada sellisena, nagu see on. Ringlusvoogude diagramm – majanduse visuaalne mudel, mis näitab, kuidas raha liigub läbi turgude ettevõtete ja leibkondade vahel
väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu – saamatajäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk – samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; toodangumaht – valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia – milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmisfunktsioon – toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt; piirtoodang – näitab, kuidas muutub toodangumaht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks; keskmine toodang – ühe kulutatud teguriühiku kohta; mastaabiefekt – kui suurendada
24.b; tuletame meelde, et mastaabisääst e mastaabiökonoomia (economies of scale) ilmneb, kui kulud ühe tooteühiku kohta langevad (ehk ATC väheneb), samal ajal kui tootmismaht kasvab; seetõttu näitab U- kujuline ATC kõver nimelt mastaabisäästu kuni ATC kõvera miinimumpunktini; kui aga ATC hakkab toodangu suurenemisel kasvama, kogeb aga firma negatiivset mastaabisäästu; 25. 1.b vt ka eelmine küsimus; 2.c pikal perioodil valib firma minimaalsed ühikukulud; valitud toodangukoguse x juures on minimaalsed toote kohta tulevad kulud keskmise kogukulukõvera ATC2 järgi; 26.a; sisuliselt on tegemist kasvava mastaabiefektiga (increasing returns to scale), mis väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht suureneb suhteliselt rohkem (toodang kasvab ennaktempos); just sellist mastaabiefekti näitabki kasvav (positiivne) mastaabisääst; 27. 1
Tootmisvõimaluste kõver: Tootmisvõimaluste kõver (TVK) on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel,
et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki
võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks.
Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega.
Näide:
Turumajanduse lihtsustatud mudel: Majanduses on kaks majandussubjekti. Ettevõtjad ja pered
Pered > kulutus
tarbija. Turu tasakaal Turu tasakaal saabub siis, kui tarbijad nõuavad sama palju kaupa, kui tootjad seda müügiks pakuvad. Hinda, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks ehk turuhinnaks. See on selline hind, mille puhul iga turul olev toode leiab endale ostja. Paraku on sellist hinda väga raske ennustada ja turul toimubki enamasti pidev hindade kõikumine. Edukam on see müüja, kes suudab tasakaaluhinna (ja ka sellele vastava toodangukoguse) kõige paremini ära arvata. Tootja, kes pakub oma kaubale turuhinnast kõrgemat hinda, ei suuda tavaliselt kõike maha müüa ja peab järgmist võimalust ootama. Graafiliselt kujutab turu tasakaal nõudlus- ja pakkumiskõvera omavahelist lõikumispunkti (joonis 8). Turu ülejääk ja puudujääk Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Näiteks kui soovid müüa 40 jäätist 10-kroonise hinnaga, sinu
5 0 30 Toomisvõimaluste kõver on erinevate hüviste toomiskombinatsioonide graafiline kujutus eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma, et teise kauba tootmismaht ei väheneks Efektiivsus tähendab maksimaalset võimalikku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega Y kättesaamatu tootmis.. X toomisressursse ei kasutata täielikult ära N: mingi osa põllumajandusmaad ei harita üles, ressurss on, aga millegi pärast ei tehta seda vms. Majandussüsteemid Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida, kuidas ja kellele valikuid. N: NSVL, Põhja-Korea Tavamajandus üks vanimaid majandussüsteeme
200 Y-i kuus. · Suurema koguse müümiseks tuleks juba ettevõtet laiendada, võtta tööle uusi töötajaid, osta sisse täiendav kaubavaru jne. · Ettevõtte laiendamine tähendaks Mardi jaoks olulist püsikulude kasvu, mida praegustes tingimustes pole võimalik teha. · Ka hinna viimine tasemele üle 290 krooni Y eest, oleks tema klientuurile liiga kallis ja Mardi poe käive langeks nulli lähedale, sest keegi ei sooviks osta nii kalleid tooteid. · Toodangukoguse suurenemisel suurenevad summaarsed kulud, kuid vähenevad keskmised kulud. · Igale tooteühikule tehtavaid kulutusi nimetatakse tavaliselt kas ühiku keskmisteks tootmiskuludeks või omahinnaks. · Omahind leitakse, kui kulude üldsumma jagatakse toodete hulgaga. · Omahinna leidmiseks tuleb kulude üldsumma jagada toodangu hulgaga. · Kui tooteid on ainult üks, on tootmiskulude summa ühtlasi ka toote omahind. · Omahinna püsivosa leitakse iga eri toodanguhulga kohta sel teel, et
väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu saamatajäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; toodangumaht valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmisfunktsioon toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt; piirtoodang näitab, kuidas muutub toodangumaht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks; keskmine toodang ühe kulutatud teguriühiku kohta; mastaabiefekt kui suurendada
väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu – saamatajäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk – samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat rahalist ressurssi täies mahus ära kasutada; toodangumaht – valmistatud toodangu kogus; tootmistehnoloogia – milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis; tootmisfunktsioon – toodangukoguse sõltuvus kõigist tootmisteguritest, kirjeldab kasutatavad tootmistehnoloogiat, selline seos tootmistegurite koguste ja toodangu vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt; piirtoodang – näitab, kuidas muutub toodangumaht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks; keskmine toodang – ühe kulutatud teguriühiku kohta; mastaabiefekt – kui suurendada
TOOTMISKULUD (KOGU)PÜSIKULUD (total fixed costs, TFC või ka FC) on kulud, mis ei muutu koos toodangu mahu muutumisega ning esinevad ka siis, kui ettevõte midagi ei tooda MUUTUV- e VARIEERUVAD KULUD (total variable costs, TVC või VC) on ettevõtte kulud, mis muutuvad, kui firma lühiperioodil oma kogutoodangu mahtu suurendab või vähendab KOGUKULUD (total costs TC) on ettevõtte kõik kulud, mis tulenevad teatud toodangukoguse (väljundi) valmistamisest. Kogukulud on ettevõtte püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. TC = TFC + TVC KESKMINE KOGUKULU ATC või AC (average (total) cost AC or ATC) on kulu, mis on kulutatud ühe toodanguühiku valmistamiseks TC TC ATC = = TP Q KESKMINE MUUTUVKULU AVC (average variable cost AVC) leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva muutuvkuluna TVC TVC AVC = =
müüdud e realiseeritud tooteühiku kohta. Piirtulu e marginaaltulu MR on ettevõtte kogutulu muut, mis saadakse ühe täiendava tooteühiku müügist. Tehnilise asenduse piirmäär MRTS on arv, mis näitab mitu ühe tootmisteguri ühikut on vaja teise tootmisteguri ühe ühiku asendamiseks tootmismahu (valmistatava koguprodukti) samaks jäädes. Isokvant e samatoodangu joon on kindla toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite kombinatsioonide geomeetriline koht. Isokost e isokulu joon näitab võimalikke tööjõu ja kapitali koguste kombinatsioone fikseeritud kogukulude tasemel tööjõu ja kapitaliühiku hindade püsivaks jäädes. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 16 7. Mittetäielik konkurents
transa vahendeid jne) TC-kogukulutused AFC (keskmine fik kulu)= TFC/Q (kulu) 10/2=5.0 AVC( keskmine muutuv kulu) = TVC/Q ATC-AFC nt 19,5-5,0=14.5 ATC= TC/Q AVC +AFC siis saan ATC ATC-AVC=AFC 61-57=4 (MC) OPTIMAALSE TEGURIKOMPLEKTI VALIK Mida suuremaid kulutusi on võimalik teha, seda kaugemal on samakulujoon nullpunktist. Kuju sõltub ressurssidest ja tegurite hinnast. Samatoodangukõveral asuvad komplektid võimaldavad toota ühesuuruse toodangukoguse. Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremalt toodangumahule kõver vastab. Ratsionaalne ettevõte tahab: Toota fikseeritud ressurssidega maksimaalse koguse toodangut või Minimaalse kuludega mingi kindla toodangukogus. Punkt samatoodangukõveral, mis võimaldaks toota minimaalse kuludega ehk mis asuks nullpunktile võimalikult lähedal samakulujoonel. Optimaalne tegurikomplekt-samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt.
asendus - tootmissisendid on teatud ulatuses üksteisega . asendatavad. Seetõttu leidub küllaltki suur hulk tehniliselt . efektiivseid tootmissisendite geomeetrilisi kombinatsioone. Neid 13. ( ) , väljendatakse isokvandiga e. samakogusejoonega. 13. Isokvant on antud toodangukoguse valmistamiseks vajalike 14 Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa tootmissisendite geomeetriline koht. 13.1. 13.1.Isokvant ja nende parv (kogum) kapitali ja tööjõu erinevate koguste tarbimise korral
kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust. Positiivne välismõju: · mesinik ja puuviljaaed. Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu. 19. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks
toota) 2* · selgitab valiku tegemise vajalikkust 3* · graafiku negatiivne kalle selgitab tehtud valiku alternatiivsust (mingit toodet saab rohkem tarbida ainult teise kauba tarbimise vähendamise kaudu) Ressursside efektiivne kasutamine - pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega. Need punktid, mis asuvad väljaspool (ülalpool) TVK-d, tähistavad antud ressursside ja antud tehnoloogia korral kättesaamatuid kombinatsioone (näit punkt K). Punktid aga, mis asuvad seespool TVK-d, näitavad neid tootmiskombinatsioone, mille korral ressursse kas ei kasutata täielikult või ei kasutata neid efektiivselt (näiteks punkt U). Sellisest ebaefektiivsest punktist lähtudes on alati võimalik suurendada ühe hüvise
erinevas proportsioonis. Konkreetset kombinatsiooni mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest nim sisendikomplektiks e TEGURIKOMPLEKTIKS. C- costs, kulutused. Ettevõte ostab tööjõudu ja kapitali. Samakulujoone võrrand: (L- tööjõu kogus) w- palk (K- kapitali kogus) r kapitali hind/tulumäär (rate of return) sageli mõistetakse kapitalukulude all alternatiivkuku ehk tulu, mida kapitali panka paigutades oleks võimalik intressidena teenida. wL + rK = C Toodangukoguse q (hüvis, mida toodetakse majapidamistele müümiseks) sõltuvust kõigist (lihtsustatud juhul kahest) tootmisteguritest nimetatakse tootmisfunktsiooniks: q = F ( K , L ). Tootmisfunktsioon on selline seos sisendi (tootmistegurite koguste) ja väljundi (toodangu hulga) vahel, kus ressursse kasutatakse kige efektiivsemalt. Seega on q maksimaalne toodangu hulk, mida kasutatava sisendikomplektiga on võimalik saada. Tootmisfunktsiooni alusel on võimalik leida ka TEGURI
*Hinnakujundaja ostud ressursiturul on suured. On suured firmad. Mõjutavad turuhinda. Monopson üksikostja tootmistegurite turul. Ressursi piirprodukt MP vaadatakse, kui palju tuleb toodangut juurde, kui võetakse juurde üks täiendav ühik ressurssi. Näiteks kui võtad juurde ühe töötaja, siis kui palju toodang suureneb. MRP piirprodukti tulu. Näiteks võetakse juurde täiendav töötaja, tema tegi mingi toodangukoguse juurde. See kogus viiakse turule ning MRP oni see tulu, mis saadakse selle koguse müügist. MRP = TR/ressursside_kogus. VMP piirprodukti väärtus. VMPL=MP*p (indeks L näitab, et on tööjõuturg (labour)). Korrutame piirprodukti toodangu hinnaga. VMP=MRP, kui firma müüb ressursi täieliku konkurentsi turul (TKT-l). Kui müüb mittetäieliku konkurentsi turul (MTKT-l), siis VMP!=MRP, kuna MR!=p. MRC ressursi piirkulu (kui palju kulu suureneb, kui võtta juurde üks täiendav ühik
Optimaalne sisendikomplekt võimaldab: · toota valitud toodangumaht minimaalse kuluga; · toota fikseeritud tootmiskulude eelarve korral maksimaalne kogus; · maksimeerida kasum. Tootmiskulud Valides sisendikomplekti selliselt, et tegurihindade suhe võrdub tegurite piirtoodangute suhtega, saab iga toodangumahu valmistada minimaalsete kulutustega. c f q seost Ratsionaalselt tegutseva ettevõtte kulutuste ja toodangukoguse nimetatakse kulufunktsiooniks. Lühiperioodil on osa kulutusi konstantsed (näiteks kulutused reaalkapitalile), seega kulud jagunevad püsikuluks TC FC ja muutuvkuluks: C(q) FC VC. Keskmine kulu ehk kulu tooteühiku kohta (ka tükikulu) AC leitakse kogukulu jagamisel toodangu hulgaga: TC C(q) FC AC = = + = AVC + AFC q q q
kogutoodangut kui lähemal paiknev kõver. 23 Punkt joonel väljendab tootmiskogust. Samatoodangukõvera omadused: 1) negatiivse tõusuga 2) täidavad tootmisruumi 3) ei lõiku omavahel 4) nõgusad 16) Tehnilise asendamise piirmäär. 24 17) Optimaalse tegurikomplekti leidmine. Ratsionaalne ettevõte (1) soovib toota minimaalsete kuludega mingi kindla toodangukoguse või (2) fikseeritud ressurssidega maksimaalse koguse toodangut (vt. optimaalsusprintsiipi). Esimesel juhul on optimaalseks kõige madalamal asuv samakulujoon, mis lõikub valitud samatoodangukõveraga. Teisel juhul on optimaalseks nullpunktist kõige kaugemal asuv samatoodangukõver, mis lõikub valitud samakulujoonega. + lahendatud ülesanded TURUSTRUKTUURID Majandusteadlased eristavad nelja peamist turustruktuuri, mille põhjal õppida
Tootmisvõimaluste hulk samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk Toodangumaht samakulujoonel asuvate tegurikomplektide vahel tehakse valik toodangumahu alusel valmistatud toodangu kogus (fikseeritud kulude juures soovitakse toota võimalikult palju). Tootetava toodangu kogus sõltub kasutatavatest sisenditest ja nende hulgast. Tootmistehnoloogia millised tootmistegurid ja millises proportsioonis on kasutusel. Seda kirjeldab tootmisfunktsioon. Tootmisfunktsioon toodangukoguse q sõltuvus kõigist tootmistegurist. Q=F (K,L) ettevõtete tootmisfunktsioonid võivad erinda. Seos sisendi (tootmistegurite koguste) ja väljundi (toodangu hulga) vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt. Q on maksimaalne toodanguhulk, mida kasutatava komplektiga on võimalik saada. Piirtoodang MP näitab, kuidas muurub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks.
Tavaliselt seostatakse ta ühiskonna keskmise kasuminormiga, mis aga ei ole päris täpne. Mis alljärgnevatest väidetest on õiged? Suurem amortisatsiooninorm vähendab ettevõtte kasumit, kuid on sellegipoolest ettevõttele kasulik(Nii ta on, kuna suurem amortisatsiooninorm võimaldab kiiremini seadmeid uuendada, siis on tehas innovaatilisem) Nõudluse kujunemisel on lähtekohaks: Tarbija ehk majapidamine Nurkisokvant tootmises: Iseloomustab seda, et mingi kindla toodangukoguse valmistamiseks saab kasutada sisendite paljusid eri kombinatsioone. Kuid võib esineda ka juhtum, kus sisendeid (näit. tööjõudu ja kapitali) saab ühendada vaid mingis kindlas proportsioonis. Otsesed kulud (ka otsekulud) on: Otseselt seostatavad mingi toodetud objektiga. Otseste kulude hulka kuuluvad näiteks kulud materjalidele, tootmistööliste töötasu jms. Pakkumise vaatlemisel oli meil põhilüliks: Ettevõte Passiivsed tootmistegurid on: maa, kapital ja informatsioon
0 0 0 0 3 3 3 3 AR(average revenue, keskmine tulu või ühikutulu) on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. AR=TR/TP MR (marginal revenue, piirtulu) on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR=TR/TP Firma tootmisotsused lühiperioodil: Kasum on maksimaalne sellise toodangukoguse juures, mille puhul kogutulu ja kogukulu vahe on maksimaalne või samaväärselt toodangukoguse juures, mille puhul viimase tooteühiku piirkulu võrdub selle tooteühiku piirtuluga Pika perioodi tootmisotsused: Pikal perioodil tootja saab varieerida nii kapitali- kui ka töösisendite suurust. Pika perioodi keskmine kulu (LAC) mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu eeldusel, et tootja võib valida firma mis tahes suurusvariandi.
seepärast nad ei piira vastavat tegevust. Positiivne välismõju: · mesinik ja puuviljaaed. Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu. 14. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks
ristub nõudluskõveraga. Positiivne välismõju: mesinik ja puuviljaaed. Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu. 19. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt
vastavat tegevust Positiivne välismõju: tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Näide: Mesinik ja puuviljaaed. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 20. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu – kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu – liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks
seepärast nad ei piira vastavat tegevust POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu Näide: Mesinik ja puuviljaaed Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 20) Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil. Tootmise piirkulu – kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu – liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks
kapital, info). Tootmise iseloomustamiseks kasutatakse tehnilise ja majandusliku efektiivsuse mõistet. Tehnilise efektiivsuse leidmiseks jagatakse toodangu kogus sisendite kogusega (naturaalühikutes väljendatuna). Majandusliku efektiivsuse puhul arvestatakse sisendite hindasid ja ta väljendab toodangukogust sisendite kulu 1 rahaühiku kohta. Graafiliselt väljendatakse tootmisfunktsiooni isokvantide abil. Isokvant ehk samatoodangu joon on mingi kindla toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite kombinatsioonide geomeetriline koht. Mastaabiefektiks nimetatakse seda, kui kõikide tootmissisendite samaaegsel suurendamisel toimub toodangu (väljundi) suurenemine. Toodangu suurenemise proportsioonid võrreldes sisendite suurendamise proportsioonidega võivad olla erinevad ja sellest lähtudes eristatakse kasvavat, kahanevat ja püsivat(konstantset) efekti. Püsivaks loetakse efekti, kui sisendite teatav kasv toob kaasa samasuure toodangu kasvu,
a. tarbija käitub ratsionaalselt siis kui osta kaupa niipalju kui palju võimaldab seda kaasasolev raha b. tarbija käitub ratsionaalselt siis, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüvede viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed; c. tarbija käitub ratsionaalselt siis, kui tehtud tarbimisvaliku korral on tarbitavate hüvede viimaste ühikute võrreldavad piirkasulikkused võrdsed d. on tarbija käitumine äraarvamatu Question 53 (1 point) Isokvant iseloomustab: a. antud toodangukoguse valmistamiseks vajalike sisendite kombinatsioonide hulka b. konkreetsete sisendite hinda, e. on nn. samahinnajoon c. sisendite võimalikku arvu, mis on vajalik konkreetse toote valmistamiseks. d. Kvantmehaanikas kõige suurema osakese suurust Question 54 (1 point) Firma otsesed kulud olid 20000 krooni. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida aastas 25000 krooni. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 krooni
palju komplekt mingit tegurit sisaldab. Analüüsi lihtsustamiseks vaadeldakse vaid kahte tootmistegurit (hiljem on võimalik saadud tulemused üldistada enamate tootmisteguritega tootmisele): tööjõud L (labor) ja kapital K. Kõik võimalikud tegurikomplektid, mis moodustavad tootmisruumi, on siis kujutatavad kahemõõtmelises teljestikus Ettevõttes toodetav toodangukogus sõltub kasutatavatest sisenditest ja nende hulgast. Toodangukoguse q (hüvis, mida toodetakse majapidamistele müümiseks) sõltuvust kõigist (lihtsustatud juhul kahest) tootmisteguritest, nimetatakse tootmisfunktsiooniks Tootmisfunktsioon kirjeldab ettevõttes kasutatavat tootmistehnoloogiat - milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis. Seega võib erinevate ettevõtete toomisfunktsioon olla erinev. Veel tuleb tähele panna, et tootmisfunktsioon on selline seos sisendi (tootmistegurite koguste) ja
kogustes tööd ja kapitali. Töö ja kapitali asendamise piirmäära defineeritakse, kui kapitali koguse vähenemist töö koguse ühe ühikulisel suurenemisel nii, et tootmismaht ei muutuks. Seega on tootmissisendid teatud ulatuses üksteisega asendatavad. Järelikult leidub piisavalt suur hulk tehniliselt efektiivseid tootmissisendite kombinatsioone, mille puhul tootmismaht ei muutu. Graafiliselt väljendatakse neid kombinatsioone isokvandiga. Isokvant on antud toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht (vt. Joonis 8.7). Joonis 8.7 Isokvant ehk samakoguse joon See isokvant näitab meile erinevaid tehnoloogiaid, millega saab toota 15 kampsunit päevas. Näiteks punktis b kasutatakse 2 masinat ja 2 töölist, selleks, et toota 15 kampsunit päevas. Samasuguse kampsunite koguse päevas saaks toota ka 1 masina ja 4 töölisega (punkt c). Isokvandi puutuja tõus määrab ära tehnilise asendamise piirmäära
tööd ja kapitali. Töö ja kapitali asendamise piirmäära defineeritakse kui kapitali koguse vähenemist töö koguse ühe ühikulisel suurenemisel nii, et tootmismaht ei muutuks. Seega on tootmissisendid teatud ulatuses üksteisega asendatavad. Järelikult leidub piisavalt suur hulk tehniliselt efektiivseid tootmissisendite kombinatsioone mille puhul tootmismaht ei muutu. Graafiliselt väljendatakse neid kombinatsioone isokvandiga. Isokvant on antud toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht (vt. Joonis 7.1). Kapital 4 3 b 2 c 1 15 kampsunit
annaabi.ee 
