d) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 0,4 ja hind tõuseb 5. Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu (AVC) on 2 ja tema keskmine püsikulu(AFC) on 0,5. Firma kogukulu on a) 1100 kogukulu=VC+FC=1250 b) 1250 VC=AVC*TP=1000 c)750 FC=AFC*TP=250 Vastake küsimustele: a) kui suur on kasumit maksimeeriv toodangukogus? q=200 b) missuguse hinnaga firma oma toodangut müüb? p=28 c) arvutage firma keskmine kogutulu optimaalse tootmismahu korral. ATC=TC/TP d) arvutage firma kasum optimaalse tootmismahu korral. kasum= TR-TC ; TR=p*TP (TP=q) ; TC=ATC*TP Lisa ülesanne: Miks oligopoli ja monopoli pika perioodi majanduskasum on garanteeritud? (10p)
uusi konkurente; et aga uute ettevõtete juurdetulekul pakkumine S suureneb (pakkumiskõver nihkub alla paremale), siis turuhind alaneb ning firmade kogutulud TR ja seega ka kasumid vähenevad; 14.c; majanduskasumit teenib firma siis, kui hind P on suurem kui keskmine kogukulu ATC (kasumiläveks on hinnatase P=ATC); 15. 1. ei, sest MC>P, peaks aga olema MC=MR=P; 2. vähem, sest MC>p; 16. 1.d; kuna hinnatase 12 krooni on madalam kui sulgemishind (sulgemishind P=AVCmin=MC), siis toodangukogus on 0 ühikut ja firma kahjumi moodustavad lühiperioodil püsikulud TFC; kui keskmine püsikulu AFC ühe toote valmistamisel on 100 ühikut (vt tabeli arvandmed), siis järelikult püsikulud TFC ise on samuti 100 ühikut;! 2.a; optimaalne toodangukogus tuleb valida kuldreegli MR=MC järgi, järelikult toodangukogus peaks olema 8 või 9; suurem on aga ühiku- (ja ka kogukasum) koguse 8 juures (võrdleme keskmist kogukulu ATC erinevate toodangukoguste juures ning hinda P=32); 3
c. TKFnõudluskõver on negatiivse tõusuga, samas kui täieliku konkurentsi turu nõudluskõver on absoluutselt elastne d. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga nii TKF kui ka TK turu jaoks Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Firma minimaalne kogus suurtootmisel Vali üks: a. saavutatakse siis, kui piirprodukt saab võrdseks nulliga b. saavutatakse konstantse mastaabiefekti korral c. saavutatakse kahaneva mastaabisäästu tingimustes d. on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne Küsimus 4 Küsimuse tekst Kui kõigi ressursside hinnad tõusevad 10%, siis isokulujoon: Vali üks: a. nihkub koordinaatide alguspunktist paremale b. nihkub horisontaalteljel suhteliselt paremale c. nihkub vertikaalteljel ülespoole d. nihkub vasakule, koordinaatide alguspunkti suunas Küsimus 5 Küsimuse tekst Alljärgnevast on õige? Vali üks: a. piirkulukõver lõikub keskmise püsikulu kõveraga viimase miinimumpunktis b
matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADUS MUA = MUB = MUC = ... Sel juhul käituvad tarbijad ratsionaalselt.saavutatakse tingimusel, et MU A / PA = MUB / PB = MUC / PC = ... = MUN / PN , kus MU piirkasulikkus, P hind KAUDNE KULU = NORMAALKASUM KASUM (Ettevõtte): T (enamasti kasumi tähiseks TT) = TR-TC, kus T on (kogu) kasum, TR - kogutulud toodangu müügist ja TC - tootmise kogukulud. KASUMILÄVI e TASUVUSPUNKT
Kontrolltöö majandusmatemaatika erikursuses 8.03.2010 1. (10) Firma müüb tooteid hinnaga 50 . Firma kogukulud avalduvad funktsioonina C ( x ) = 0,01x 2 + 22 x + 50 , kus x on müüdav toodangukogus. Millist kogust x * peaks firma tootma (ja müüma), et saada maksimaalset kasumit? Tulufunktsioon on hinna ja koguse korrutis R = px = 50 x Kasumifunktsioon on = 50 x - 0,01x 2 - 22 x - 50 = 28 x - 0,01x 2 - 50 Statsionaarne punkt (kus tuletis võrdub nulliga) on = 28 - 0,02 x 28 - 0,02 x * = 0
d. püsi ja muutuvkulude erinevust Küsimus 6 Firma minimaalne kogus suurtootmisel Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. saavutatakse kahaneva küsimus mastaabisäästu tingimustes b. saavutatakse siis, kui piirprodukt saab võrdseks nulliga c. on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne d. saavutatakse konstantse mastaabiefekti korral Küsimus 7 Alljärgnevas on õige: Õige 2/10 Arvestustest 4.1 Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a
c) AFC ja AVC kõverad langevad allapoole; d) kõik variandid on valed. 28. Pikal perioodil a) võib firma varieerida enamikku, aga mitte kõiki sisendeid; b) võib firmal olla kahanevaid tulusid; c) ei või varieerida ühtki sisendit; d) pole polefirmal firmalmingeid mingeidpüsikulusid. püsikulusid. 29. Mastaabisääst võimaldab selgitada: a) milline on firma kasumit maksimeeriv toodangukogus; b)miks firma miks pika firma perioodi pika keskmise perioodi kulu keskmise kõver kulu on on kõver U-kujuline; U-kujuline; c) miks firma lühiperioodi piirkulukõver lõikub lühiperioodi keskmise muutuvkulu kõveraga
Turule sisenemisel ei ole sisenemisbarjääre (no barriers to entry) Kõik ettevõtted toodavad sarnaseid tooteid e toodang on homogeenne Tootjatel ja tarbijatel on turul toimuva kohta täielik informatsioon. Ettevõtte kasumi maksimeerimine (või kahjumi minimeerimise) analüüsiks lühiperioodil võib kasutada nii: kogutulu TR / kogutulu TC vaatenurka (kasum on kogutulu TR kogutulu TC > 0) piirtulu MR / piirkulu MC vaatenurka (optimaalne toodangukogus valitakse "kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). Kasumilävi e tasuvuspunkt väljendav sellist toodangu mahtu, mille puhul kogutulude ja kogukulude summad on võrdsed: ettevõttel kujuneb nn nullkasum kasumilävel pole majanduskahjumit, kuid ei teenita ka majanduskasumit kasumilävel TR=TC Kasumi maksimeerimise kuldreegli e optimaalse toodangukoguse valiku printsiibi kohaselt peaks ettevõte valmistama toodangukoguse, mille piirtulu võrdub piirkuluga (MR=MC).
täiendava tooteühiku müümine suurendab kogutulu rohkem kui kogukulu. Seega peab monopol leidma niisuguse tottmistaseme, mille korral kogutulu ületab kogukulu maksimaalselt. II. Piirtulu võrdub piirkuluga. Monopol laiendab tootmist niikaua, kuni piirtulu ületab piirkulu, ja lõpetab tootmise laiendamise, kui piirkulu hakkab ületama piirtulu. Kasum on maksimaalne piirkulu- ja piirtulukõvera lõikumispunktis C, kus toodangukogus on 10 ühikut. Et sel tootmistasemel kasumit maksimeerivat hinda ei leita, tuleb liikuda mööda pikendusjoont üles kuni nõudluskõverani (punkt A). Koguse 10 puhul on maksimeeriv hind 5,25 krooni, kui keskmine kulu 10 ühiku tootmisel on 4. Keskmine ühikukasum on siis 1,25. Kogu majanduskasum on 101,25=12,5, mida kajastab hall nelinurk joonisel. Lühiperioodi kahjum ja
b. mingi teise tehnoloogia kasutamine suurendab toodangu väljalaset c. vastasel juhul toodangu suurenemine saaks toimuda samal kulude tasemel d. sellisel juhul saavutatakse võimalik toodang minimaalsete kuludega 18. Firma minimaalne kogus suurtootmisel: a. Saavutatakse kahaneva mastaabisäästu tingimustes b. Saavutatakse siis, kui piirprodukt saab võrdseks nulliga c. On minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne d. Saavutatakse konstantse mastaabiefekti korral 19. Kahanevate tulude seadus hakkab toimima kui palgatakse (vaata tabel): a. Neljas töötaja b. Kuues töötaja c. Teine töötaja d. Kolmas töötaja 20. Reegel MR=MC on kasutatav: a. Pikaajalises, mitte aga lühiajalises käsitluses b. Küll lühiajalises, mitte aga pikaajalises käsitluses c
olla kasumilävel, kus TR=TC teenida majanduskahjumit, kuid jätkates tootmist (tingimusel et majanduskahjum < TFC) olla sulgemispunktis (tingimusel et majanduskahjum = TFC) lõpetada kahjumi tõttu tootmise ja lahkuda tegevusvaldkonnast KASUMI MAKSIMINEERIMINE / KAHJUMI MINIMEERIMINE LÜHIPERIOODIL · KOGUTULU TR / KOGUKULU TC VAATENURK KASUM ON KOGUTULU TR KOGUKULU TC > 0 · PIIRTULU MR / PIIRKULU MC vaatenurka optimaalne toodangukogus valitakse "kuldreegli": piirtulu MR = piirkulu MC järgi 15 KASUMILÄVI e TASUVUSPUNKT TR = TC KASUMI MAKSIMEERIMISE KULDREEGEL: MR = MC (MR = P = ATR) SULGEMISHIND turuhind, mis katab AVC, kuid mitte rohkem. Majanduskahjum = TFC Psulgemis = AVC min= MC
kiiremale majanduskasvule (vt allolevat joonist). ln y riik B riik A aeg t Tehnoloogia arengut peetakse jätkusuutliku majanduskasvu tagajaks. Tehnoloogia arengu all mõistetakse a) olukorda, kus antud kapitali koguse korral on võimalik toota sama toodangukogus, kasutades vähem tööjõudu (tööjõu kapitalivarustatus kasvab, see on tööjõudu säästev arengutee); b) efektiivse tööjõu lisandumist uute teadmiste ja töövõtete rakendamise ning kõrgema kvalifikatsiooni näol (tööjõu kapitalivarustatus väheneb, kapitali säästev arengutee). Lisaks tehnoloogia arengule, mida võib väljendada nt investeeringutena uurimis- ja arendustöödesse (R&D kulutused, patendid jm), käsitletakse tootmisfunktsioonis sisalduvat tegurit A tihti laiemalt
kiiremale majanduskasvule (vt allolevat joonist). ln y riik B riik A aeg t Tehnoloogia arengut peetakse jätkusuutliku majanduskasvu tagajaks. Tehnoloogia arengu all mõistetakse a) olukorda, kus antud kapitali koguse korral on võimalik toota sama toodangukogus, kasutades vähem tööjõudu (tööjõu kapitalivarustatus kasvab, see on tööjõudu säästev arengutee); b) efektiivse tööjõu lisandumist uute teadmiste ja töövõtete rakendamise ning kõrgema kvalifikatsiooni näol (tööjõu kapitalivarustatus väheneb, kapitali säästev arengutee). Lisaks tehnoloogia arengule, mida võib väljendada nt investeeringutena uurimis- ja arendustöödesse (R&D kulutused, patendid jm), käsitletakse tootmisfunktsioonis sisalduvat tegurit A tihti laiemalt
on pikem. Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. Firma minimaalne kogus suurtootmisel on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamata jäänud intressid ning makstud üür kujutavad endast alternatiivkulusid. Hüvitiste piiratuse all mõeldakse seda, et ressursid hüviste valmistamiseks on piiratud, seega tekib vajadus valida, milliseid hüviseid tarbida ning millistest loobuda. Hüvis on piiratud, kui tema hulk, mida inimesed soovivad on suurem kui see hulk, mis on vabalt saadaval.
- palga suurus on ajaühiku palgamäära ja ajaühikute arvu korrutis - palgamäära kinnitamisel võetakse arvesse tulemuslikkus ja tootlikkus, jälgitakse ka töösse suhtumist - ajapalka kasutatakse kui töötulemus ei ole otseselt mõõdetav ja töötajast oleneb tööprodukti kogus vähe (liinitootmine), töö on sisu poolest muutuv (hooldustööd), ebareeglipärane või kõige tähtsam on kvaliteet mitte toodangukogus. Akordpalk: - palga suurus sõltub valmistatud toodangu kogusest Preemiapalk: - võtab arvesse töö kvaliteeti ja teisi olulisi tegureid - preemiapalk koosneb põhipalgast (aja- või akordpalk) ja preemiast - preemia suurus võib oleneda: töö kvaliteedist, tooraine ökonoomiast, seadmete ratsionaalsest kasutamisest, tähtaegadest kinnipidamisest, õnnetuste ja lohakuse vältimisest, mahunäitajate ja normide ületamisest.
E - kulud tarbekaubale Järeldused 1. Kogu sissetulek (Q) kulutatakse tarbimisele (C) ja seetõttu õ eii saa midagi id i jätta jä säästudeks ää d k jja iinvesteeringuteks. i k 2. Firmadel pole mingit vajadust tootmise suurendamiseks, kuna müüakse täpselt p kogu g toodangukogus. g g 3 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Tasakaal ja varude reguleerimine Tasakaalu korral kõik mis toodetakse ka tarbitakse. Toodangug valmistamise eest makstakse "õiget" g palka, p , e. toodangu kogusele ekvivalentset palka.
ATC 1 0,90 0,80 0,76 0,79 0,83 0,80 0,95 1,05 NÄITEÜLESANDEID Näide 2: Joonisel on toodud firma keskmiste kulude kõverad erinevate tootmivariantide puhul: AC 1. Nende kõverate paiknemine üksteise suhtes väljendab a) kasvavate alternatiivkulude seadust; b) kasvavat ja kahanevat mastaabisäästu; c) püsikulude mõju keskmistele kuludele, kui toodangukogus kasvab; d) kahanevate tulude seadust. 23 17.02.2014 NÄITEÜLESANDEID Näide 2: Joonisel on toodud firma keskmiste kulude kõverad erinevate tootmivariantide puhul: AC 2. Pikal perioodil peaks firma koguse qx tootmiseks kasutama varianti a) ATC4; b) ATC3; c) ATC2; d) ATC1.
30. Reegel MR=MC on kasutatav: nii lühi- kui ka pikaajalises käsitluses. 31. Kui väljundi teatud taseme korral MR=MC, aga AVC ületab hinnatase, siis: firma peab lühiajaliselt sulguma. 32. Vastavalt kahanevate tulude seadusele: *piirprodukt alates teatud punktist väheneb, kui püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuv- ressursside ühikuid tegelt ÕIGE * on firma pika perioodi keskmise kulu kõver U-kujuline (moodles õige) 33. Firma minimaalne kogus suurtootmisel *on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne tegelt ÕIGE * saavutatakse siis, kui piirprodukt saab võrdseks nulliga (moodles õige) Arvestustest 5.1 1. Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul. Tõene 2. Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu. Tõene 3. Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil mõtet. Väär 4. Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel. Tõene 5
a) AFC, AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole; b) AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole; c) AFC ja AVC kõverad langevad allapoole; d) kõik variandid on valed. 28. Pikal perioodil a) võib firma varieerida enamikku, aga mitte kõiki sisendeid; b) võib firmal olla kahanevaid tulusid; c) ei või varieerida ühtki sisendit; d) pole firmal mingeid püsikulusid. 29. Mastaabisääst võimaldab selgitada: a) milline on firma kasumit maksimeeriv toodangukogus; b) miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline; c) miks firma lühiperioodi piirkulukõver lõikub lühiperioodi keskmise muutuvkulu kõveraga viimase miinimumpunktis; d) mille poolest erinevad püsi- ja muutuvkulud. 30. Vt. joonist. Nende kõverate asupaik üksteise suhtes väljendab: a) kasvavate alternatiivkulude seadust, b) kasvavat ja kahanevat mastaabisäästu; c) püsikulude mõju ATC-le, kui toodangukogus kasvab; d) kahanevate tulude seadust. II
hakkab ületama piirtulu. Seda põhimõtet nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks: MR=MC Kahjumi minimeerimine lühiperioodil: Seni eeldasime, et turuhind oli kõrgem, kui firma keskmine kogukulu (ATC). Lühiperioodil TKF kasumi saamine pole alati garanteeritud. Võib juhtuda, et firma kulud on turuhinnaga võrreldes nii suured, et mitte mingisugune toodangukogus ei võimalda kasumit saada (ATC>p). Firma kahjum on minimaalne siis, kui MR=MC TP p TR TC MC AT AV kasu C C m 0 3 0 15 -15 1 3 3 19,7 4,75 19,7 4,75 -
61-57=4 (MC) OPTIMAALSE TEGURIKOMPLEKTI VALIK Mida suuremaid kulutusi on võimalik teha, seda kaugemal on samakulujoon nullpunktist. Kuju sõltub ressurssidest ja tegurite hinnast. Samatoodangukõveral asuvad komplektid võimaldavad toota ühesuuruse toodangukoguse. Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremalt toodangumahule kõver vastab. Ratsionaalne ettevõte tahab: Toota fikseeritud ressurssidega maksimaalse koguse toodangut või Minimaalse kuludega mingi kindla toodangukogus. Punkt samatoodangukõveral, mis võimaldaks toota minimaalse kuludega ehk mis asuks nullpunktile võimalikult lähedal samakulujoonel. Optimaalne tegurikomplekt-samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt. Samakulujoone ja samatoodangukõvera tõus on sama. Tegurihindade suhe=piirtootlikkuse suhtega. w/r = MPl/MPk Optimaalse toodangumahu puhul on piirkulu hinnaga samal tasemel MC=p. Kasum on
sisendikomplektiks ehk tegurikomplektiks, oluline on jällegi nii komplekti koosseis kui ka see, kui palju komplekt mingit tegurit sisaldab. Analüüsi lihtsustamiseks vaadeldakse vaid kahte tootmistegurit (hiljem on võimalik saadud tulemused üldistada enamate tootmisteguritega tootmisele): tööjõud L (labor) ja kapital K. Kõik võimalikud tegurikomplektid, mis moodustavad tootmisruumi, on siis kujutatavad kahemõõtmelises teljestikus Ettevõttes toodetav toodangukogus sõltub kasutatavatest sisenditest ja nende hulgast. Toodangukoguse q (hüvis, mida toodetakse majapidamistele müümiseks) sõltuvust kõigist (lihtsustatud juhul kahest) tootmisteguritest, nimetatakse tootmisfunktsiooniks Tootmisfunktsioon kirjeldab ettevõttes kasutatavat tootmistehnoloogiat - milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis. Seega võib erinevate ettevõtete toomisfunktsioon olla erinev.
Palga suurus on ajaühiku palgamäära ja ajaühikute arvu korrutis. Palgamäära kinnitamisel võetakse arvesse tulemuslikkus ja tootlikkus, jälgitakse ka töösse suhtumist. Palga kohandamine tulemuslikkusele toimub pikemate ajavahemike järel. Ajapalka kasutatakse kui töötulemus ei ole otseselt mõõdetav ja töötajast oleneb tööprodukti kogus vähe (liinitootmine), töö on sisu poolest muutuv (hooldustööd), ebareeglipärane või kõige tähtsam on kvaliteet mitte toodangukogus. Seoses automatiseerimisega jääb töötajatele järelevalve ülesanne seega ajapalga osatähtsus kasvab. Akordpalga puhul sõltub palga suurus valmistatud toodangu kogusest, nimetatakse ka tükipalgaks. Kui lähtutakse ajapalgast, lisatakse nn. akordilisa, näiteks 15%, seda siis kui töö intensiivsus on suurem kui ajatöö puhul. mõlemad osad kokku annavad põhipalga. Normaalajaks nimetatakse aega, mis kulub ohe tooteühiku tegemiseks normaalpingutusel
annaabi.ee 
