Tolmukoti seina rakukihid väljaspoolt sissepoole on järgmised: * epiderm ehk eksoteetsium-- ühekihiline; * endoteetsium ehk fibrooskiht -- suurte kiuliste kestadega ja kandilise kujuga, enamasti surnud rakkudest kiht *vahekiht -- mitmekihiline, koosneb väikestest rakkudest, valminud tolmukapeas võib olla kadunud; * tapetkiht (tapetum) -- ühekihiline, väikestest rakkudest, valminud tolmukapeas võib samuti olla kadunud. *Tolmupesades paikneb õietolm, mis koosneb tolmuteradest . Tolmuterade suurus on keskmiselt 15-50 µm, kuju võib olla kerajas, ovaalne, piklik või kuupjas. Tolmuterade arv sõltub liigist ja tolmlemisviisist - eriti ohtralt tekib tolmuteri tuultolmlejatel taimedel. EMAKAS * õites olevate viljalehtede kogu nimetatakse emakkonnaks . Viljalehed moodustavad ühe või mitu emakat. *Emaka puhul saab harilikult eristada sigimikku, emakakaela ja -suuet .
kesisem ja laiemalt levinud taimerühm. · Maailmas on õistaimi umbes 250 000 liiki, Eestis 1400 liiki. · Katteseemnetaime eristab teistest taimedest see, et tal on sugulise paljunemise organ õis ja õiest moodustuv vili. · Õistaimedel arenevad seemned kaitstult õies emaka sees. · Emakas on ülalt avatud emassuguorgan. · Õie keskel asuva emaka ümber paiknevad isassuguorganid e. tolmukad. · Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. · Tolmlemine on tolmuterade kandumine emassuguorganile. · Katteseemnetaimede tolmukate õietolm satub emakasuudmele tuulega või kannavad selle sinna loomad. · Putuktolmlemisel kannavad putukad õietolmu ühelt õielt teisele. · Ligi 9/10 õistaimeliikidest on putuktolmlejad. · Viljaks nimetatakse sigimikku koos selles valmistunud seemnetega. · Vili aitab taimedel levida. · Vilju ja seemneid levitavad linnud ja teised loomad, ka vesi ja tuul.
genoommutatsioonid).Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud.Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas.Kombinatiivne- Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel.Meioosis - kromosoomide ristsiire viljastumisel - alleelide kombineerumine Geensiire- Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Loomade ränded. Taimede viljade, eoste ja tolmuterade levik Geenitriiv-Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris.Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult.
1) Õistaime organid ja ülesanded ? Juur-hangivad vett ja toitained, Vars-toestamine, Leht- vee aurustamine. 2) Organ- elund kindla ülesandega taimeosa , Kude- ühetaolise ehitusega rakkude rühma,mis täitab üht kindlat ülesannet , Rakk- on väikseim üksus millel on elutunnused , Vili- on õistaimede paljunemis organ mis areneb õiest , Tolmlemine- on tolmuterade kandumine emassuguorganile 3) Õie, emaka ja tolmuka osad joonistel ? Õis- kroonlehed,tupplehed, emakas, Emakas- kigimik, kael, suue, Tolmukas- talmukapea, tolmuka niit. 4) Rakuosad ja ülesanne ? Loomarakk: rakuplasma: seob raku ühtseks, mitikondrid:varustavad rakke energiaga, Rakutuum: säilitab, Rakumembraan: kaitseb rakke. Taimerakk: Rakukest: kaitseb,toestab, Kloroplast: fotosüntees, Vakuoolid: koguvad jääkaineid, ja need ka mis on loomarakul 5) Taime ja loomararaku erinevused
ja genoommutatsioonid) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas. Kombinatiivne muutlikkus Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. · Meioosis - kromosoomide ristsiire · viljastumisel - alleelide kombineerumine Geenisiire Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. · Loomade ränded · Taimede viljade, eoste ja tolmuterade levik Geenitriiv Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. · Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. · Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult. LOODUSLIK VALIK Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: · liigikaaslased (konkurents)
tolmuka pea: koosneb kahest tolmukotist, mis on omavahel ühendatud pideme e. konnektiiviga. Kummaski tolmukotis on kaks pesa, mille keskel on sporogeenne kude -->moodustuvad mikrospoorid-->tolmuterad 13. Kuidas toimub isetolmlemine? Valdavalt toimub kleistrogaamsetes õites - mõlemasugulised õied, mis kunagi ei avane. Samas õies olevad tolmukad viljastavad emaka. Esineb üsna vähestel taimedel, tagab stabiilse seemnevaru 14. Missugused on kaks kõige tähtsamad tolmuterade ülekandumise meediumi risttolmlemisel? Putukad, tuul 15. Missugused on tähtsamad kohastumised taimedel isetolmlemise vältimiseks? Dihhogaamia - tolmukate ja emakate eriaegne valmimine Heterostüülia - osadel isenditel õied pika emakakaelaga ja lühikeste tolmukaniitidega ja vastupidi (nurmenukk) 16. Mis on partenokarpsus? Vilja arenemine ilma viljastumiseta 17. Mis on vili? Taime organ, mis sisaldab seemneid, koosneb viljakestast ja seemnetest 18. Mis on mikrosporogenees?
asuvad seemne- isassuguorganid, algmed ning milles valmivad neis munarakud tolmuterad Kroonlehed – Õiepõhi tavaliselt värvunud ja meelitavad ligi tolmlejaid Tupplehed – kaitsevad sisemisi õieosi Tolmlemine … on tolmuterade kandumine emassuguorganile Toimub viljastumine, mille tulemusel hakkavad arenema seemned Tolmlemine Enamikku taimedest tolmeldavad putukad Vili??? • Viljaks nimetatakse sigimikku koos selles valminud seemnetega • Selle sees on seemned kaitstud • Vili aitab taimel ka levida Varred ja lehed • Juhtsooned keerukamad – moodustavad torustike süsteemi • Lehtede ehitus erineb olenevalt kasvukohast.
Gameetide moodustumine, nende paarikaupa ühinemine ja sügoodi moodustumine 22. Kus tekivad gameedid? Gametangiumites 23. Mis on emakas? Suletud elund, milles arenevad seemnealgmed 24. Mis on risttolmlemise viisid? Geitonogaamia - ühe taime piires, erinevate õite vahel Ksenogaamia - võõrtolmlemine erinevate isendite vahel 25. Mis on kohastumised taimedel iseviljastumise vältimiseks? - Kahekojalisus: ühel isendil on emasõied, teisel isasõied - Tolmuterade ja emakate eriaegne valmimine - Keemilised retseptorid emakasuudmel (spetsiaalsed ensüümid, mis tunnevad ära tolmuterad ja aktiveerivad nende idanemise või mitte) 26. Mis on apomiksis? Loote areng viljastumiseta 27. Millised on seemnete levimuse viisid: Iselevi: - paiskviljad - gravitatsioon Tegurlevi: - tuullevi - vesilevi - inimlevi - loomlevi 28. Mis on vegetatiivne paljunemine? Talluse, juure, vare või lehe osade abil
Osal sugukondadest koosneb tapetkiht suurest amöboidsest, hulgatuumalisest rakust ehk periplasmoodiumist, mis on tekkinud paljude rakkude liitumisel pärast nende kestade kadumist. Erinevalt sellisest amöboidsest tapetkihist koosneb sekretoorne tapetkiht, mis esineb eelmisest sagedamini, tugevasti arenenud endoplasmaatilise retiikulumi ja diktüosoomidega rakkudest. Rakud lagunevad pärast tolmuterade teket, nende kestad lahustuvad ning tsütoplasma satub tolmukapesasse, kus seda kasutatakse tolmutera kestade ülesehitamisel. Mõnedes sugukondades tarvitatakse tolmuterade kasvuks ka vahekihti talletatud ühendeid. Sel juhul võib vanades tolmukapeades vahekiht olla hävinud. Tolmupesades paikneb õietolm, mis koosneb tolmuteradest (pollen).
Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on tänapäeva biotehnoloogia abil selliselt muundatud geeni(de)ga organism, mida loodus ise teha ei saa (näiteks kahe lille hübriide ei loeta selles mõttes GMO-deks). GMO-de mõju bioloogilisele mitmekesisusele Vaatamata andmete ebapiisavusele, on tänapäeval üldiselt tunnustatud GMO-de negatiivne mõju keskkonnale. Mõju on seotud peamiselt GM taimedelt pärit geneetilise materjali looduskeskkonda sattumisega ja seal võimalike kahjulike muutuste esile kutsumisega. Viimastel aastatel on teadmised GMO-de mõjust keskkonnale märkimisväärselt suurenenud. Sellele on kaasa aidanud GMO-de jälgimine ehk seire. Pikaajalise seire kohustus on sätestatud ka EL seadusandluses (direktiiv 2001/18/EC). Suurimad ohud bioloogilisele mitmekesisusele Enamik sõltumatuid uurijaid kinnitavad, et geneetiliselt muundatud organismid kujutavad endast ohtu bioloogilisele mitmekesisusele. Seda kinnitavad ka allpool viidatavad eksp...
metsades. 19. Katteseemnetaimede paljunemine. Nende seemned arenevad kaitstult õies emaka sees. Emakas on üllt avatud pudelitaoline emassuguorgan. Õie keskel asuva emaka ümber paiknevad isassuguorganid ehk tolmukad. Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. Nii nagu käbid on ka õieosad taimede pikaajalise arengu jooksul kujunenud lehtedest. Õie ülesanne on kindlustada tolmlemine ja seemnete arenemine. Tolmlemine on tolmuterade kandumine emassuguorganile. Tolmlemisel satub õietolm tolmukatelt emakasuudmele ja sealt edasi sigimus asuva munarakuni. Selle tulemusena toimub viljastamine : emas- ja isassuguraku ühinemine, mille tagajäriel hakkavad arenema seemned. 20. Õie ehitus, õie osade ülesanded. Kroonleht- kroonlehed on tavaliselt värvunud ja meelitavad tolmeldajaid ligi tolmukad – tolmukapeas arenevad tolmuterad tuppleht-kaitseb sismisi õieosi
liikidesse kuuluvate isendite paaritumine ning seega hübriidsete järglaste saamine. Isolatsioon võib toimida erinevatel viisidel: 1) ökoloogiline isolatsioon populatsioonid asustavad erinevaid elukeskkondi ega puutu kokku; 2) ajaline isolatsioon loomade paaritumise või taimede õitsemise ajad on erinevad; 3) käitumuslik isolatsioon erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite vahel puudub külgetõmme, pulmarituaalid on erinevad 4) isolatsioon erinevate tolmuterade edasikandjate tõttu esineb taimedel 5) isolatsioon sugurakkude sobimatuse tõttu Ø Postsügootilise isolatsiooni mehhanismi toimel on hübriidne järglaskond vähese eluvõimega või steriilne, takistades sellega hübriidide paljunemist Ø Tavaliselt toimivad liikidevahelises isolatsioonis mõlemad mehhanismid kombineeritult LIIKIDE TEKKIMIS VIISID o Allopatriline liigiteke Ø Populatsioonisisene diferentseerumine leiab aset siis, kui muutuvad
Isastaime õiepung on suur ja paljusoomuseline, tipu suunas aheneb. Väliselt meenutab ta pisikest männikäbi. Isastaime üheaastased oksad on emastaimedega võrreldes jämedamad. Emastaime õiepungad on väiksemad ja piklikumad, tipu suunas isegi laienevad. Põhiliselt koosnevad nad kahest suuremast soomusest. Ka on emastaime üheaastased oksad peenemad ning saledamad. Vilju kannavad loomulikult ainult emastaimed, isastaimed on ainult tolmeldajad. Kuna tolmuterade kandumine isastaimedelt emastaimedele toimub vaid tuulega ja sugupoolte üheaegsel õitsemisel, oleneb tulevane saak suurel määral õitsemise ajal valitsevast ilmastikust. Astelpaju õitseb meil tavaliselt maikuu esimeses dekaadis, jahedamate ilmade tõttu võib õitsemine lükkuda ka kuu teise dekaadi. Ta õitseb veidi enne lehtimist. Tolmlemiseks kõige soodsamad on päikesepaistelised ja vaikse tuulega ilmad
On hästi teada, et sugulise paljunemise maksimaalse edukuse tagab partnerite optimaalne geneetiline distants. Järglast eluvõime on madalam, kui ristuvad geneetiliselt optimaalsest erienevamad või optimaalsest sarnasemad isendid. Seda illustreerib joonis 5.4. Joonisel on parempoolsel graafikul võetusd eelduseks, et üksteisele ruumiliselt lähemal olevad taimed on geneetiliselt sarnasemad. See on mõistlik eeldus juhul kui seemnete ja/või tolmuterade levik ruumis on kuidagi piiratud. Joonis 5.4. Autbriidingu (geneetiliselt väga erinevate isendite ristumine) ja inbriidingu (geneetiliselt väga sarnaste isendite ristumine) mõju paljunemisedukusele teoorias ja praktikas. Vasakpoolne joonis (a) illustreerib seda, kuidas paljunemisedukus (Y-teljel) võiks sõltuda partnerite geneetilisest distantsist (X-teljel) näha on optimaalne geneetiline distants.
isamesilased, sammal-ja sõnajalgtaimed(gaetofüüt; sporofüüt on diploidne). Haploidid on steriilsed, tootmises tähtsust ei oma. Haploidide saamise meetodid- 1)munaraku baasil saadud e günogeneesil põhinevad meetodid *tolmendamine õitsemise lõpus *emakasuudme töötlemine kasvuainetega *töötlemine kiiritatud õietolmuga *lootekotis olevate rakkude kultiveerimine kunstlikul söötmel *tolmendamine võõrtolmuga *kaughübriidimine 2) tolmuterade baasil saadud e androgeneesil põhinevad meetodid *tolmuterade kultiveerimine kunstlikul söötmel *kiiritatud munaraku töötlemine normaalse õietolmuga 61. Haploidid on väga hinnatud sordiaretuses, kiireneb 2x. Eelised: *kõik retsessiivsed geenid avalduvad(on näha) *haploidist saab teha diploidikohe saame homosügootses olekus geenid(aa, bb, AA) Vaata eelmist küsimust! 62. Populatsioonigeneetika- tegeleb populatsiooni geneetilist struktuuri kujundavate
sõnajalgtaimed(gaetofüüt; sporofüüt on diploidne). Haploidid on steriilsed, tootmises tähtsust ei oma. Haploidide saamise meetodid- 1)munaraku baasil saadud e günogeneesil põhinevad meetodid *tolmendamine õitsemise lõpus *emakasuudme töötlemine kasvuainetega *töötlemine kiiritatud õietolmuga *lootekotis olevate rakkude kultiveerimine kunstlikul söötmel *tolmendamine võõrtolmuga *kaughübriidimine 2) tolmuterade baasil saadud e androgeneesil põhinevad meetodid *tolmuterade kultiveerimine kunstlikul söötmel *kiiritatud munaraku töötlemine normaalse õietolmuga 61. Haploidid on väga hinnatud sordiaretuses, kiireneb 2x. Eelised: *kõik retsessiivsed geenid avalduvad(on näha) *haploidist saab teha diploidikohe saame homosügootses olekus geenid(aa, bb, AA) Vaata eelmist küsimust! 62
SÜGOOT viljastunud munarakk MENSTRUATSIOON emaka limaskesta irdumine, mis toimub, kui viljastatud munarakk sinna pärast ovulatsiooni kinnitunud pole MENSTRUAALTSÜKKEL ajavahemik, mis jääb kahe menstruatsiooni alguspäevade vahele ning mille jooksul toimub ovogenees ja ovulatsioon VEGETATIIVNE PALJUNEMINE mittesuguline paljunemine pungumise, pooldumise või kudedes olevate eristumisvõimeliste rakkude abil, mille puhul järglane on vanemaga identne TOLMLEMINE - on tolmuterade ehk taimede isassugurakkude kandumine emakasuudmele või seemnealgmele PARTENOGENEES teisisõnu neitsisigitamine, paljunemisviis, mille puhul uus isend areneb viljatumata munarakust, nt mesilased SUGUKROMOSOOM kromosoom, milles asuvad organismi sugu määravad geenid, naistel XX, meestel XY HERMAFRODIIT liitsuguline organism LOOTELEHT loote rakukiht, millest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad LOOTEKEST ajutine organ, mis kindlustab loote normaalse arengu
Isasõied asuvad ilma õiekatteta kattesoomuste hõlmas rippuvates urbades. Kuivõrd hallikaspruunid pikad peened urvad talvituvad väljakujunenutena põõsal kuni õitsemisajani järgmise aasta märtsi- ja aprillikuus, siis võivad meie karmid talved mõnikord isasõisikuid kahjustada, mille tagajärjel need kevadel ei avanegi, vaid kuivavad. Kevadine tuulepuhang või okste kerge puudutus tõstab nendelt õietolmurikastelt urbadelt õhku tolmuterade pilve, mis kandub emasõiteni. Sarapuude emasõisikud, mis moodustuvad varakevadel. Emasõied: puhkedes turritab õisikutipust välja justkui punane pisike pintslike. Selle „pintslikese” karvad on aga emakasuudmete niitjad kimbud.Viljastunud emasõisikust areneb suve lõpuks vili on õlirohke pähkel. Olenevalt kasvukohast võib pähkli suurus ja kuju üsna palju erineda, peamiselt on need ümmargused või piklikud. Meil looduslikult kasvavate pähklite läbimõõt on 1–1,5 cm,
Serviseks 81. MÜHKSOOMUSED õõnsad puhetised õiekrooni neelus, sageli sellest erinevalt värvunud 82. kollased mühksoomused meelespea õieneelus EMAKA EHITUS sigimikus on seemnealgmed, millest peale viljastamist arenevad seemned vili tekib sigimikust 83. TOLMUKA EHITUS tolmukapeas asuvad tolmuterad, mille sees on isassugurakud 84. POLLIINIUM kokku kleepunud tolmuterade kogumik käpalistel 85. polliiniumid on kleepunud mesilase seljale ja viiakse nii teise õide 86. SIGIMIKU ASEND I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud
Liitkromosoom moodustub üksnes homoloogiliste kromosoomide baasil, translokatsioonide puhul liitub geneetiline materjal mittehomoloogilistelt kromosoomidelt. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. Kromosoomikaartide koostamise aluseks mutantide ristamistulemused. Samas kromosoomis paiknevad geenid peaksid päranduma koos, kuna kuuluvad füüsiliselt samasse üksusesse, jäävad kokku ka pärast meioosi geenide aheldumine. N: ristati suhkruherneid 2 eritunnusega: õite värvus & tolmuterade kuju. Punaste õite, pikkade tolmuteradega ristamisel valgete õite, ümarate tolmuteradega punaste õitega, piklike tolmuteradega punane õievärv & tolmuterade piklik kuju domonantsed tunnused. Hübriidide iseviljastumisel 4 fenotüübiga järglasi. Fenotüüpide oodatav suhe 9:3:3:1, tegelik 23,3:1:1:6,8. Kõrvalekalle tulenes: õite värvust & tolmuterade kuju määravad geenid olid aheldunud. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel.
·Emaka ja tolmuka ehitus Emaka ehitus: emaka moodustavad emakasuue, emakakael ja sigimik. Tolmuka ehitus: tolmuka moodustavad tolmukaniit ja tolmukapea. ·Tolmuterade valmimine ja vabanemine, idanemine Tolmukas koosneb tolmukaniidist ja tolmukapeast, mis omakorda koosneb kahest nn pidemega ühendatud tolmukotist. Tolmukotis on tolmuterad, milles 2 isassugurakku. Tolmuterad valmivad taime õitsele puhkedes. Pärast tolmuterade valmimist tolmukapead avanevad ning õietolm satub emakasuudmele kas samal taimel või kandub edasi kaugemale (tuule, vee või loomadega [putukad, sipelgad] ). Idanemine: sobiv tolmutera satub küpsele emakasuudmele. Tolmutera vajab idanemiseks eelkõige vett ja hapnikku ning idaneb seal, kus tingimused soodsad. Kuivale emakasuudmele kinnituvad tolmuterad oma välise kihi abil: nad lahustavad emakasuudme pindmist kihti keemiliselt ja saavad seejärel
Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-prod...
tolmeldajaid siis lutsernihein mida lehmad söövad, need kaoksid ära) kosmeetikatooted sisaldavad mett mis on kasulikud peanahale ja kehale nt kehakoorijad jms. Tolmeldajate tähtsus loodusele: liigirikkuse säilimine, suurem saagikus põllumajanduses ja ka kodu aias (tomatid, maasikad, mustsõstar, tatar, raps, rüps jne), sordiaretus 3. Kirjeldada tolmeldamist kui protsessi, nimetada tolmeldamise liigid! Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele. Tavaliselt järgneb tolmlemisele viljastumine. TOLMELDAMISE PROTSESS: 1. Mesilane korjab ühelt taimelt õietolmu 2. Õietolm jääb jalgade külge kinni 3. Mesilane lendab teisele taimele ja viljastab selle Paljud õied tolmlevad tuule abil (tuultolmlemine) - võilill, mais, kõrrelised Teised vajavad
Isegi siis, kui terve geen satub uude konteksti, võib tema avaldumistase muutuda ja mõjutada selle läbi organismi fenotüüpi. Nt äärikakärbse silmavärv white (vt eelmine küsimus). 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. Geenide aheldatus Samas kromosoomis olevad geenid päranduvad koos, kuna kuuluvad samasse füüsilisse üksusesse. Jäävad kokku ka pärast meioosi. N: ristati suhkruherneid 2 eritunnusega: õite värvus & tolmuterade kuju. Punaste õite, pikkade tolmuteradega ristamisel valgete õite, ümarate tolmuteradega punaste õitega, piklike tolmuteradega punane õievärv & tolmuterade piklik kuju dominantsed tunnused. Hübriidide iseviljastumisel 4 fenotüübiga järglasi. Fenotüüpide oodatav suhe 9:3:3:1, tegelik 23,3:1:1:6,8. Kõrvalekalle tulenes: õite värvust & tolmuterade kuju määravad geenid olid aheldunud. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel.
Loote tekkeks vaja spermi ja munaraku ühinemist! Joseph Adams - Traktaat haiguste oletatavate pärilike omaduste kohta jaotas haigused retsessiivseteks ja dominantseteks, leidis, et pärilikud haigused võivad avalduda hilises elueas, teatavate fenotüüpide avaldumine nõuab kindlaid keskkonnatingimusi. Kölreuter - ristas tubakaliike. Täheldas tunnuste domineerimist ja lahknemist, seletus ekslik. Eksijärelduseks ka arvamus, et hübriidide tunnuseid mõjutas kasutatud tolmuterade hulk. Thomas A.Knight - Katsed herne sortide ristamisega.Nägi, et hübriidide tunnused on tavaliselt sarnasemad ühele vanemvormile, ei mõistnud seda tunnuste domineerimisena, vaid ristandite päriliku ebavõrdsusega, hübriidid sarnanevad tugevamale vormile. Augustin Sageret - ristamiskatsed kõrvitsaliikidega. Esimene, kes jälgis üksikute tunnuste lahknemist hübriididel ja nende järglastel. Kirjeldas tunnuste domineerimist hübriidide I
Emaka ehitus: emaka suue, emaka kael, sigimik Tolmuka ehitus: tolmuka niit, tolmuka pea Tolmuterade valmimine ja vabanemine: Tolmutera areng koosneb järgmistest etappidest: 1. Arhesporogenees. Noores arenevas tolmukapeas jaguneb üks subepidermaalne meristemaatiline rakk periklinaalselt. Sisemine rakk suureneb ning muutub arhespooriks, välimine jaguneb korduvalt, andes endoteetsiumi, vahe- ja tapetkihi. 2. Mikrosporogenees. Arhespoor jaguneb, moodustades suure hulga tolmuterade emarakke (mikrosporotsüüte). Iga tolmutera emarakk jaguneb meiootiliselt, andes neli haploidset mikrospoori, mis moodustavad ühe tetraadi. Järgnevalt tetraad harilikult laguneb. Mikrospoorid kattuvad kestadega ning siitpeale nimetatakse neid juba tolmuteradeks. 3. Mikrogametogenees. Tolmutera tuum jaguneb mitootiliselt, moodustades vegetatiivse ja generatiivse raku. Esimene neist täidab enamiku tolmuterast. Kui tolmutera satub emakasuudmele või vastavasse toitekeskkonda, moodustab
emaka pärast või isegi enne õie avanemist Risttolmlemine: taimede tolmlemisviis, mille puhul õie emakasuudmele sattuv õietolm pärineb teiselt taimelt Isesteriilsus: Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel). St ei viljastu oma õietolmuga. Isefertiilsus: võime viljastuda oma õietolmuga Emaka ehitus: emaka suue, emaka kael, sigimik Tolmuka ehitus: tolmuka niit, tolmuka pea Tolmuterade valmimine ja vabanemine: Tolmutera areng koosneb järgmistest etappidest: 1. Arhesporogenees. Noores arenevas tolmukapeas jaguneb üks subepidermaalne meristemaatiline rakk periklinaalselt. Sisemine rakk suureneb ning muutub arhespooriks, välimine jaguneb korduvalt, andes endoteetsiumi, vahe- ja tapetkihi. 2. Mikrosporogenees. Arhespoor jaguneb, moodustades suure hulga tolmuterade emarakke (mikrosporotsüüte). Iga tolmutera emarakk jaguneb meiootiliselt,
moodustavad üksnes homoloogiliste kromosoomide baasil, translokatsioonide puhul liitub aga geneetiline materjal, mis pärineb mittehomoloogilistelt kromosoomidelt. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. Geenide aheldatus – samas kromosoomis paiknevad geenid peaksid päranduma koos, kuna kuuluvad füüsiliselt samasse üksusesse, jäävad kokku ka pärast meioosi. Nt suhkruhernest ristamisel – 2 eritunnusega (õite värvus ja tolmuterade kuju). Punaste õite, pikkade tolmuteradega ristamisel valgete õite, ümarate tolmuteradega tulemuseks saadi punaste õitega, piklike tolmuteradega taimed (dominantsed tunnused). Hübriidide iseviljastumisel 4 fenotüübiga järglasi. Fenotüüpide oodatav suhe 9:3:3:1, tegelik 23.3:1:1:6.8. Kõrvalekalle tulenes: õite värvust ja tolmuterade kuju määravad geenid olid aheldunud. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel. Ristsiire ehk crossing over
ning seega hübriidsete järglaste saamine. Isolatsioon võib toimida erinevatel viisidel: 1) 1) ökoloogiline isolatsioon populatsioonid asustavad erinevaid elukeskkondi ega puutu kokku; 2) 2) ajaline isolatsioon loomade paaritumise või taimede õitsemise ajad on erinevad; 3) 3) käitumuslik isolatsioon erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite vahel puudub külgetõmme, pulmarituaalid on erinevad; 4) 4) isolatsioon erinevate tolmuterade edasikandjate tõttu esineb taimedel; 5) 5) isolatsioon sugurakkude sobimatuse tõttu. Postsügootilise isolatsiooni mehhanismi toimel on hübriidne järglaskond vähese eluvõimega või steriilne, takistades sellega hübriidide paljunemist. Tavaliselt toimivad liikidevahelises isolatsioonis mõlemad mehhanismid kombineeritult. Liikide tekkimise erinevad viisid. Uute liikide tekkimine võib toimuda väga erinevalt. Järgnevalt peatume neljal põhilisel viisil. Allopatriline liigiteke.
· Isefertiilsus: taime omadus viljastuda oma õietolmuga. · Tolmeldamine: õietolmu kandmine õie emakasuudmele. Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatatva kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki. · Emaka ja tolmuka ehitus Emaka ehitus: emaka moodustavad emakasuue, emakakael ja sigimik. Tolmuka ehitus: tolmuka moodustavad tolmukaniit ja tolmukapea. · Tolmuterade valmimine ja vabanemine, idanemine Tolmukas koosneb tolmukaniidist ja tolmukapeast, mis omakorda koosneb kahest nn pidemega ühendatud tolmukotist. Tolmukotis on tolmuterad, milles 2 isassugurakku. Tolmuterad valmivad taime õitsele puhkedes. Pärast tolmuterade valmimist tolmukapead avanevad ning õietolm satub emakasuudmele kas samal taimel või kandub edasi kaugemale (tuule, vee või loomadega [putukad, sipelgad] ).
õietolmu. Isefertiilsus: taime omadus viljastuda oma õietolmuga. Tolmeldamine: õietolmu kandmine õie emakasuudmele. Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatatva kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki. Emaka ja tolmuka ehitus Emaka ehitus: emaka moodustavad emakasuue, emakakael ja sigimik. Tolmuka ehitus: tolmuka moodustavad tolmukaniit ja tolmukapea. Tolmuterade valmimine ja vabanemine, idanemine Tolmukas koosneb tolmukaniidist ja tolmukapeast, mis omakorda koosneb kahest nn pidemega ühendatud tolmukotist. Tolmukotis on tolmuterad, milles 2 isassugurakku. Tolmuterad valmivad taime õitsele puhkedes. Pärast tolmuterade valmimist tolmukapead avanevad ning õietolm satub emakasuudmele kas samal taimel või kandub edasi kaugemale (tuule, vee või loomadega [putukad, sipelgad] ).
letaalne. Selliseid geene, mille inaktivatsioon heterosügootses olekus on letaalse toimega, nimetatakse haplo-letaalseteks. Geenid, mille duplikatsioonid on organismile letaalsed, on triplo-letaalsed. 6. Aheldumine, ristsiire ja eukarüootsete kromosoomide kaardistamine 6.1. Kõrvalekalded Mendeli sõltumatu lahknemise seadusest Bateson ja Punnett ristasid suhkruherneid, mis erinesid teineteisest kahe tunnuse suhtes õite värvus ning tolmuterade kuju. Punaste õitega ja pikkade tolmuteradega taimede ristamisel valgete õite ja ümarate tolmuteradega taimedega saadi punaste õitega ja piklike tolmuteradega järglased. Sellest võis järeldada, et punane õievärv ning tolmuterade piklik kuju on domonantsed tunnused. Hübriidide iseviljastumisel saadi nelja fenotüübiga järglasi, kuid nende fenotüüpide suhe erines oluliselt oodatavast suhtest 9:3:3:1. 1000 järglase hulgas oli võrreldes rekombinantidega (26 ja 24)
Nüüd levisid Mendeli ideed kiiresti ja seda eeskätt tänu inglise bioloogi William Batesoni aktiivsele tutvustustööle. Pärilikkuseteaduse asemel võeti kasutusele uus termin geneetika (tuleneb kr. keelsest sõnast tähendusega "tekitama"). Mendeli objekt aedhernes Pisum sativum Mendeli edu tulenes õnnestunud objekti valikust. Aedherne eripäraks on see, et tema õite kroonlehed on allapoole tihedalt suletud, vältimaks tolmuterade väljumist ja võõraste sisenemist. Selline süsteem tagab iseviljastumise, kus nii munarakk kui ka seemnerakk pärinevad samast õiest. Erinevalt teistest bioloogidest, kes püüdsid korraga jälgida mitmete väga erinevate tunnuste pärandumise seaduspärasusi, kontsentreerus Mendel vähestele hästieristuvatele parameetritele taimede pikkus, seemnete värvus. Mendeli seaduste kasutamine inimese geneetikas Mendeli seadusi hakati laiemalt
Nüüd levisid Mendeli ideed kiiresti ja seda eeskätt tänu inglise bioloogi William Batesoni aktiivsele tutvustustööle. Pärilikkuseteaduse asemel võeti kasutusele uus termin geneetika (tuleneb kr. keelsest sõnast tähendusega "tekitama"). Mendeli objekt aedhernes Pisum sativum Mendeli edu tulenes õnnestunud objekti valikust. Aedherne eripäraks on see, et tema õite kroonlehed on allapoole tihedalt suletud, vältimaks tolmuterade väljumist ja võõraste sisenemist. Selline süsteem tagab iseviljastumise, kus nii munarakk kui ka seemnerakk pärinevad samast õiest. Erinevalt teistest bioloogidest, kes püüdsid korraga jälgida mitmete väga erinevate tunnuste pärandumise seaduspärasusi, kontsentreerus Mendel vähestele hästieristuvatele parameetritele taimede pikkus, seemnete värvus. Monohübriidne ristamine: dominantsuse ja lahknemise printsiip
Isetolmlemise vältimiseks: ◦ Dihhogaamia – tolmukate ja emakate eriaegne valmimine ◦ Heterostüülia – osadel isenditel õied pika emakakaelaga ja lühikeste tolmukaniitidega ja vastupidi Kleistogaamia oMõlemasugulised õied, mis kunagi ei avane, õies olevad tolmukad viljastavad sama õie seemnealgmed oKleistogaamsed õied kannikestel – õied asuvad maa all või mulla kõdukihis. Nii varred kui õied on pigmentideta, õied ei avane kunagi. Tolmuterade valmides painduvad need vastu emakasuuet ning viljastavad seemnealgmed. Selliseid õisi tekib rohkem suve teises pooles, kui maapealseid õisi enam pole. Tagab suure ja stabiilse seemnevaru. Iseviljastumise vältimiseks Kahekojalisus: ühel isendil on emasõied, teisel isendil isasõied Tolmuterade ja emakate eriaegne valmimine, tolmukaniitide ja sigimiku erinev ehitus Keemilised retseptorid emakasuudmel: ◦ Spetsiaalsed ensüümid, mis tunnevad ära tolmuterad ja kas
Kaheiduleheliste liike on umbes 180 000, neist kasvab Eestis umbes 1000. Üheidulehelistest eristab neid see, et neil on kaks idulehte, erandlikult võib üks iduleht olla kängunud. Kaheidulehelistel on üks peajuur ja ühe ringina asetsevad juhtkimbud, mille kambium võimaldab varre teiskasvu. Lehed on enamasti sulg-, sõrm- või võrkroodsed, terveservalised või lõhestunud. Õied on põhiliselt viietised või neljatised. Kaheidulehelised erinevad üheidulehelistest ka tolmuterade ehituse ja keemiliste omaduste, kromosoomide tugevama keerdumise jm poolest. Kaheidulehelisi jaotatakse 71 seltsi, liigirohkemad nendest on astrilaadsed, oalaadsed, mailaselaadsed ja nelgilaadsed, ja 333 sugukonda millest liigirohkeimad on korvõielised, liblikõielised, piimalillelised ja madaralised. Algelisem selts on magnoolialised (uuemail andmeil seltsi Chloranthales esindajad), kõiki kaheidulehelisi peetakse neist arenenuks. Eesti taimestiku
genoommutatsioonid) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas. Kombinatiivne muutlikkus: Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Meioosis - kromosoomide ristsiire viljastumisel - alleelide kombineerumine Geenisiire: Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Loomade ränded Taimede viljade, eoste ja tolmuterade levik Geenitriiv: Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult. 3. Ülesanne monohübriidsest ristamisest NR 22 1.Inimese närvisüsteem. Informatsiooni töötlemine närvisüsteemis Inimese närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju
(kleistogaamsed) õied Apomiksis Sagely puudub õietolm, õied Enamus võililli, võivad olla taandarenenud kuldtulikad, viirpuud, hunditubakad Tolmlemine – õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile. Tolmeldamine – tolmuterade ülekanne loomade poolt või tahtlikult inimeste poolt 1) Autogaamia e isetolmlemine – õietolm pärineb samalt õielt sama taime teiselt õielt. Hernes, oder, nisu. Negatiivne nähtus on sugulusabielu. Üllas tunnus- vabanetakse neg. geenidest. Sugulusabielu omad surevad välja, alles jäävad need, kes on puhtad. 2) Ksenogaamia e vöörtolmlemine – õietolm pärineb teiselt taimelt. Risttolmlemine. 2
3. viljastumine peab olema absoluutselt võrdne protsess; 4. tekkinud sügoodid peaks olema võrdse elujõuga. Mendel kasutas hübridiseerimismeetodit s.t ristas erinevate pärilike omadustega organisme ja uuris nende tunnuste avaldumist ja päritavust järglastel. Oma katsetes kasutas ta herneid ja hunditubakat. Mendeli edu tulenes õnnestunud objekti valikust. Aedherne eripäraks on see, et tema õite kroonlehed on allapoole tihedalt suletud, vältimaks tolmuterade väljumist ja võõraste sisenemist. Selline süsteem tagab iseviljastumise, kus nii munarakk kui ka seemnerakk pärinevad samast õiest. Erinevalt teistest bioloogidest, kes püüdsid korraga jälgida mitmete väga erinevate tunnuste pärandumise seaduspärasusi, kontsentreerus Mendel vähestele hästieristuvatele parameetritele taimede pikkus, seemnete värvus. Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega. Järglaskond oli kõrgekasvuline sõltumata sellest,
3. viljastumine peab olema absoluutselt võrdne protsess; 4. tekkinud sügoodid peaks olema võrdse elujõuga. Mendel kasutas hübridiseerimismeetodit s.t ristas erinevate pärilike omadustega organisme ja uuris nende tunnuste avaldumist ja päritavust järglastel. Oma katsetes kasutas ta herneid ja hunditubakat. Mendeli edu tulenes õnnestunud objekti valikust. Aedherne eripäraks on see, et tema õite kroonlehed on allapoole tihedalt suletud, vältimaks tolmuterade väljumist ja võõraste sisenemist. Selline süsteem tagab iseviljastumise, kus nii munarakk kui ka seemnerakk pärinevad samast õiest. Erinevalt teistest bioloogidest, kes püüdsid korraga jälgida mitmete väga erinevate tunnuste pärandumise seaduspärasusi, kontsentreerus Mendel vähestele hästieristuvatele parameetritele – taimede pikkus, seemnete värvus. Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega. Järglaskond oli kõrgekasvuline sõltumata sellest,
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
liitub aga geneetiline materjal, mis pärineb mittehomoloogilistelt kromosoomidelt. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. Samas kromosoomis paiknevad geenid peaksid päranduma koos, sest nad kuuluvad füüsiliselt samasse üksusesse, jäävad kokku ka pärast meioosi. Nt ristati 2 eri tunnusega suhkruherneid, tulemused ei tulnud 9:3:3:1 vaid 23,3:1:1:6,8, sest õite värvust ja tolmuterade kuju määravad geenid olid aheldunud. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel. Ristsiire ehk crossing over homoloogiliste kromosoomide kromatiidi osade vahetamine. Ristsiirdel homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel moodustub 2 rekombinantset ja kaks algset kromosoomi. See võib toimuda ka mitu korda ja ka tütarkromatiidide vahel. Ristsiirde ajal 1 kromosoom koosneb kahest tütarkromatiidist.
Inimesel on teatavasti 46 kromosoomi, simpansil aga 48. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. · Samas kromosoomis paiknevad geenid paiknevad füüsiliselt samas üksuses ja järelikult päranduvad ka koos. · Teatavatel juhtudel ei jää geenid aheldatuks meioosis toimub homoloogilistel kromosoomidel kromatiidiosade vahetus ehk ristsiire. · Nt Bateson ja Punnett ristasid suhkruherneid, mis erinesid teineteisest õite värvuse ja tolmuterade kuju poolest. Punaste õite ja pikkade tolmuteradega taimi ristati valgeõieliste ja ümarate tolmuteradega taimedega. Punane värvus ja piklikud tolmuterad osutusid dominantseteks tunnusteks. Kui ristati omavahel saadud hübriide, siis erinesid saadud teise järglaskonna taimede fenotüübiline jagunemine oodatavast 9:3:3:1, tegelik suhe oli hoopis 23,3:1:1:6,8. Tulemus tulenes sellest, et vastavad geenid pärandusid aheldunult.
ja nendes olevad toitained. 3) lehtedel kuhjuva lume raskuse all võivad oksad murduda. 17 18 Õis on sugulise paljunemise organ. Tema ülesandeks on vilja moodustamine. Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid (võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest. Emakasuue katab kleepuvat vedelikku eritav kattekude. kohastunud tolmuterade vastuvõtmiseks ja kinnihoidmiseks. Emakakael Sigimik paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. Tolmukapea seal paikneb kaks tolmukotti, milles valmivad tolmuterad Tolmukaniit Ühe- ja kaheiduleheliste taimede võrdlus Tunnus Kaheidulehelised Üheidulehelised Idulehtede arv seemnes kaks üks Juhtkimbud varre korrapäraselt ühel ringil hajusalt
juba 35 aastat tagasi. Nüüd levisid Mendeli ideed kiiresti ja seda eeskätt tänu inglise bioloogi William Batesoni aktiivsele tutvustustööle. Pärilikkuseteaduse asemel võeti kasutusele uus termin geneetika (tuleneb kr. keelsest sõnast tähendusega "tekitama"). Mendeli objekt aedhernes Pisum sativum Mendeli edu tulenes õnnestunud objekti valikust. Aedherne eripäraks on see, et tema õite kroonlehed on allapoole tihedalt suletud, vältimaks tolmuterade väljumist ja võõraste sisenemist. Selline süsteem tagab iseviljastumise, kus nii munarakk kui ka seemnerakk pärinevad samast õiest. Erinevalt teistest bioloogidest, kes püüdsid korraga jälgida mitmete väga erinevate tunnuste pärandumise seaduspärasusi, kontsentreerus Mendel vähestele hästieristuvatele parameetritele taimede pikkus, seemnete värvus. Monohübriidne ristamine: dominantsuse ja lahknemise printsiip Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega
juba 35 aastat tagasi. Nüüd levisid Mendeli ideed kiiresti ja seda eeskätt tänu inglise bioloogi William Batesoni aktiivsele tutvustustööle. Pärilikkuseteaduse asemel võeti kasutusele uus termin geneetika (tuleneb kr. keelsest sõnast tähendusega "tekitama"). Mendeli objekt aedhernes Pisum sativum Mendeli edu tulenes õnnestunud objekti valikust. Aedherne eripäraks on see, et tema õite kroonlehed on allapoole tihedalt suletud, vältimaks tolmuterade väljumist ja võõraste sisenemist. Selline süsteem tagab iseviljastumise, kus nii munarakk kui ka seemnerakk pärinevad samast õiest. Erinevalt teistest bioloogidest, kes püüdsid korraga jälgida mitmete väga erinevate tunnuste pärandumise seaduspärasusi, kontsentreerus Mendel vähestele hästieristuvatele parameetritele taimede pikkus, seemnete värvus. Monohübriidne ristamine: dominantsuse ja lahknemise printsiip Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega
Tolmeldamine tolmuderade ülekanne loomade poolt või tahtlikult inimeste poolt. 1) Autogaamia e. isetolmlemine õietolm pärineb samalt õielt sama taime teiselt õelt.Hernes, oder, ka nisu. Negatiivne náhtus on sugulusabielu. Üllas tunnus- vabanetakse neg.geenidest. sugulusabielu omad surevad ja alles jäävad need, kes puhtad. 2) Ksenogaamia e. vöörtolmlemine õietolm pärineb teiselt taimelt. risttolmlemine 2.1) Tuultolmlemine e. anemogaamia suur tolmuterade produktsioon, tolmuterade hea hõljumisvõime (peened, kuiv-jahujad), tolmu paremaks vallapäästmiseks isasõisik ripub lõdvalt (sarapuu, tamm) või pane tuul kogu taime kergesti võnkuma (kõrrelised), õiekate on taandarenenud, tolmukad ja emakad aga silmapaistvalt suured, 41 puuduvad nektaariumid, õied on lõhnatud, pole silmatorkavat õiekatet. Liikuvad, pikad tolmukaniidid või pikal rippuval raal õied/õisikud
erinevustega osakeste mineroloogilises koostises vi pinnase mehhaaniliste omadustega. Erinevate riikide normides ning standardites on piirid mõnevõrra erinevad sõltuvalt kasutatavast mõõtühikute süsteemist ja ka kohalike pinnaste iseärasustest. Tabelis 2.1 on esitatud osakeste nimetused Eesti standardi järgi. Kuna saueosakesed on plaatjad vi nõeljad, siis on tegemist mingi ekvivalentse mõõduga, mitte konkreetse pikkuse, laiuse vi paks usega. Kruusa-, liiva- ja tolmuterade kuju võib iseloomustada kui kompaktset. Nende kõik kolm mõõdet laius, pikkus ja paksus on ühes suurusjärgus. Terad võivad olla nurgelised, nurgeliste vi ümardunud servadega vi ümardunud olenevalt tekkeviisist. Terade kujul on oluline tähtsus pinnase mehaanilistele omadustele. Saueosakesed on enamasti plaatja kujuga, harvem nõeljad. See tähendab, et saueosakestel on üks mõõtmetest teistest vähemalt suurusjärgu võrra erinev
Suhteliselt kiire arenemine (enne suurt põuda) ja rikkalik seemneproduktsioon soodustavad nende laialdaset levikut. Selle tõttu on ristõieliste hulgas palju umbrohte ja jäätmaade taimi. * Peamiselt rohttaimed, harva põõsad. * Õiepõhjal asetsevad mitmesuguse kujuga meenäärmed. Hästi arenenud meenäärmed tagavad putukatele paremad toitumistingimused, soodustades seeläbi risttolmlemist. Isetolmlemise vältimiseks muudavad tolmukad oma asendit, et vältida tolmuterade sattumist emakasuudmele. * Vili on kõder või kõdrake. * Ristõieliste morfoloogilised tunnused on suhteliselt ühesugused. Seetõttu arvestatakse nektaariumide kuju ja nende asetust, vilja ja idu ehitust, nende klassifitseerumisel. * Vahelduvate lehtedega, lehed mitmeti lõhestunud lihtlehed, õied on kobarõisikusse koondunud. Kroonlehti 4, tolmukaid 6 (neli pikemad, kaks lühemat), 2 viljalehte, ülemine sigimik, nektaariumid hästi arenenud.
Tolmeldamine tolmuderade ülekanne loomade poolt või tahtlikult inimeste poolt. 1) Autogaamia e. isetolmlemine õietolm pärineb samalt õielt sama taime teiselt õelt.Hernes, oder, ka nisu. Negatiivne náhtus on sugulusabielu. Üllas tunnus- vabanetakse neg.geenidest. sugulusabielu omad surevad ja alles jäävad need, kes puhtad. 2) Ksenogaamia e. vöörtolmlemine õietolm pärineb teiselt taimelt. risttolmlemine 2.1) Tuultolmlemine e. anemogaamia suur tolmuterade produktsioon, tolmuterade hea hõljumisvõime (peened, kuiv-jahujad), tolmu paremaks vallapäästmiseks isasõisik ripub lõdvalt (sarapuu, tamm) või pane tuul kogu taime kergesti võnkuma (kõrrelised), õiekate on taandarenenud, tolmukad ja emakad aga silmapaistvalt suured, puuduvad nektaariumid, õied on lõhnatud, pole silmatorkavat õiekatet. Liikuvad, pikad tolmukaniidid või pikal rippuval raal õied/õisikud. Nõges väga hea tuultolmleja kuigi eelpool olevaid tingimusi ei täida. 2.2)Putuktolmlemine e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
