Teema: Evolutsioon ja keskkond. Maa kujunemise ajalugu. Maa kujunes nii nagu kogu Päikesesüsteem, pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Algselt moodustasid väikesed osakesed põrkumisel ja üksteise külge takerdumisel Päikese ümber õhukese plaadi. Kokkupõrgete jätkumisel tekkisid üha suuremad tükid ja nendest omavahelise raskusjõu mõjul kilomeetrite suurused algplaneedid. Osa neist purunesid kokkupõrgetel, kuid algplaneetide ühinedes moodustusid ka tegelikud planeedid. Selleks kulus ligikaudu 100 miljonit aastat.
Päikesesüsteemi teke · 4,6 miljardit aastat tagasi külmast molekulaarse gaasi ja tolmupilvest Muutke teksti laade · tegemist oli tavalise tähetekkega Teine tase · toimus gravitatsiooniline Kolmas tase kollaps Neljas tase · gaasipilve fragmentide Viies tase keskele tekkisid prototähed · prototähed süttisid ükshaaval tähtedena · üks oli Päike · täheparv hajus kiiresti ja praeguseks on Päike hõredalt asustatud
Merilyn, Henri, Karin, Merit Päikesesüsteem hõlmab Päikest Kaheksat planeeti Planeetide kaaslasi Muid päikesesüsteemis asuvaid tahkeid kehi. (nt asteroidid) Üldiseloomustus Moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Päikese läbimõõt 1,4 miljonit kilomeetrit. Tekkis 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi- ja tolmupilvest Maa tüüpi planeedid Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Neid iseloomustab väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu Merkuur Suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda.
REALISM Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realism on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Seda viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Jean François Millet "Viljapeade korjajad" (1857) Esile on toodud tegevus, mitte inimeste olemasolu või nende näod. Gustave Courbet "Kivilõhkujad" Maalil on kujutatud juhuslik hetk. Mulle meeldib see maal, sest esile pole toodud inimeste nägusid, vaid nende tegevus. "Tüdrukud Seini ääres" Minu arvates on sellel maalil mõeldud detailidele, näiteks kleidiriie, millel on välja toodud kortsud. Samuti ka puu all olev korv. Maali põhimõte pole eriti selge minu arvates. Honoré Daumier "Kaks skulptorit" Maal oleks justkui lohakalt maalitud. Inimeste näod ning muudele detailidele pole erilist tähelepanu määratud. Põhiline maali juures on idée. "Law and Justic...
Kuu 3 hüpoteesi Kuu tekkimise kohta 1. Kaksikplaneedihüpoteesi kohaselt moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. 2. Lõhenemishüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. 3. Haaramise hüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. "Katastroofihüpotees" Marsi-suurune kivimikera põrkas vastu Maad. Kuu moodustus Maast eraldunud materjalist, mis ühines kivimikerast pärit ainetega. Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 km ning
Temperatuur langes jätkuvalt ja universum hõrenes ning muutus läbipaistvaks. Nüüd said ained hakata koonduma galaktikateks ja tähtedeks. Hiljem hakkasid tähtede parved sulama protogalaktikateks, mis muutusid meile tuntud tähesüsteemiks. Mitme miljardi aasta pärast hakkab heelium kõrgel temperatuuril muutuma raskemateks elementideks- süsinik, hapnik...raud. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päikesesüsteem. See sündis pimedas tähtedevahelises ruumis sealsest gaasi- ja tolmupilvest, mis muutus üha kiiremini pöörlevaks kettaks, selle keskmes oli Päike. Sinna tekkisid ka planeedid, seal hulgas Maa. Algselt oli maa jahe ühtlaseainelise koostisega planeet. Siis algas soojenemine, mis oli tingitud massi tihenemisest ja meteoriidisajust. Selle tõttu oli maakera sadu miljoneid aastas sula. Maakoor e litosfäär tekkis, kui raskemad ained vajusid läbi Maa tuuma ja jäid pinnale hõljuma. Oli ürgaegkond. Kui pind oli lõplikult tahenenud, algas vulkanismiperiood, need
võimalik Kuu ebasümmeetrilisuse tõttu: kui Kuu kaldub kõrvale oma orientatsioonist, pööravad tõusu-mõõnajõud ta tagasi ja ta hakkab võnkuma. Selle amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast. Kuu tekke kohta on palju teooriaid. Teadlased on oletanud, et Kuu võib olla miljoneid aastaid tagasi Maa küljest eraldunud tükk. Tänapäeval arvab enamik astronoome, et Kuu ja Maa on tekkinud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ühest ja samast gaasi- ja tolmupilvest. Astronoomid on avastanud Kuul "igavese päikese tipu" piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. See avastus tehti kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal. Uurijad võrdlesid erinevate piirkondade valgustatust Kuu erinevate päevaaegade jooksul. 73-kilomeetrise Peary kraatri serv on päikese käes terve Kuu ööpäeva, st alati. Selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi võrra. See piirkond on
Kuu teeb tiiru ümber Maa 27 päeva ja 8 tunniga Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Päritolu Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. Apollo-lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi: Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. "Igavese päikese tipp" Astronoomid on avastanud Kuul "igavese päikese tipu" piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. See avastus tehti kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal. Uurijad
kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Faasid: 1. Kuu loomine (kuud ei ole näha) 2. Noorkuu 3. Poolkuu (esimene veerand) 4. Kasvav kuu 5. Täiskuu 6. Kahanev kuu 7. Poolkuu (viimane veerand) 8. Vanakuu Kuu teke Kuu tekke kohta on palju teooriaid. Teadlased on oletanud, et Kuu võib olla miljoneid aastaid tagasi Maa küljest eraldunud tükk. Tänapäeval arvab enamik astronoome, et Kuu ja Maa on tekkinud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ühest ja samast gaasi- ja tolmupilvest. Luna 3 1959. aastani ei olnud keegi Kuu tagakülge näinud. Sama aasta oktoobris lähetas Vene tehiskaaslane Luna 3 (all) Maale esimesed Kuu tagakülje fotod. Kuule laskumine Esimese juhitava laskumise Kuule tegi 1966 NSV Liidu kosmosesõiduk Luna 9. Kolm aastat hiljem, 1969. a juulis, väljus USA astronaut Neil Armstrong Apollo 11 kuumoodulist ja tema oli esimene Kuu pinnale astunud inimene. Teised kuud Meie Päikesesüsteemis on teada olevalt rohkem kui 60 kuud ehk planeedi kaaslast
suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Faasid: 1. Kuu loomine (kuud ei ole näha) 2. Noorkuu 3. Poolkuu (esimene veerand) 4. Kasvav kuu 5. Täiskuu 6. Kahanev kuu 7. Poolkuu (viimane veerand) 8. Vanakuu Kuu teke Kuu tekke kohta on palju teooriaid. Teadlased on oletanud, et Kuu võib olla miljoneid aastaid tagasi Maa küljest eraldunud tükk. Tänapäeval arvab enamik astronoome, et Kuu ja Maa on tekkinud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ühest ja samast gaasi- ja tolmupilvest. Kuule laskumine Esimese juhitava laskumise Kuule tegi 1966 NSV Liidu kosmosesõiduk Luna 9. Kolm aastat hiljem, 1969. a juulis, väljus USA astronaut Neil Armstrong Apollo 11 kuumoodulist ja tema oli esimene Kuu pinnale astunud inimene. Teised kuud Meie Päikesesüsteemis on teada olevalt rohkem kui 60 kuud ehk planeedi kaaslast. Enamik neist tiirleb ümber suurte välisplaneetide, koosnedes jääst ja kivimeist. Suurimal
Miksike.ee http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-11-1.htm Teadlased arvavad, et Maa koos päikesesüsteemiga tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Alguse sai kõik kettakujulisest pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest, mis hakkas rõngaste kaupa tihenema. Päike moodustus pilve keskosast, välistest rõngastest said aga planeedid, mis hakkasid tiirlema ümber Päikese. Mõned planeedid said endale ka kaaslased - kuud, mis omakorda tiirlevad ümber nende endi. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/maa_uldiseloomustus_gerda.htm Maa tekkimine Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik äragi tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee galaktika kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas
massiivsem objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist. Päikesesüsteemi teke Umbes viis miljardit aastat tagasi oli see aine, millest nüüd on tehtud Päike ja planeedid, osa suurest gaasi- ja tolmupilvest. Peamiselt vesinikust ja heeliumist koosnev pilv, milles oli ka tühine protsent teisi elemente, pöörles ja tema ainet tõmmati tsentri poole. Päikese udukogust sai nüüd gaasikera, mida ümbritses gaasist ja udust ketas. Keskne kera muutus Päikeseks ja ketta materjalist tekkisid planeedid ja teised kehad. Palju kasutamata materjali kandus eemale kosmosesse. Planeedid Planeedid hakkasid moodustama umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Päikesele kõige lähemast
Planeedid ei tekita seda valgust ise, vaid peegeldavad päikesevalgust. nii palju kui praeguseks teada, on Maa ainus Päikesesüsteemiplaneet, millel on elu. Kuid universumis on miljoneid selliseid tähti nagu Päike ja paljud arvavad, et ka neil on oma planeedid. On tõenäoline, et mõnel neist võib olla elu. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustust tohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500 miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid: siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. PÄIKE Päike on täht - kõikidest planeetidest väga palju suurem kuum gaasikera. MERKUUR Merkuur on päikesele nii lähedal, et tal ei ole atmosfääri ega ookeane. Ta pinnas on kivine ja väga kuum - kuni 350 kraadi. VEENUS
määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Orbiidid on väga piklikud. Tiirlevad kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Koguarvuks hinnatakse 2 3 miljonit. Meteoorid tekivad siis, kui kosmiline ainekübeke tungib Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoriidiga on tegu siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Täht tekib gravitatsiooni mõjul kosmilisest gaasi- ja tolmupilvest. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Lõpuks jõuab kuumalaine tähte ümbritseva külma gaasi pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Täht jätkab kokkutõmbumist, kuni temperatuur tema keskmes tõuseb umbes 10 miljoni kraadini, mis on vajalik termotuumasünteesiks. Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiiuks. Pärast kütuse lõppemist tõmbub
erinevate päevaaegade jooksul. 73-kilomeetrise Peary kraatri serv on päikese käes terve Kuu ööpäeva. Selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi võrra. See piirkond on soodne tulevastele kosmoseoperatsioonidele, sest mujal võib temperatuur muutuda päeva jooksul 250 kraadi. Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu http://www.google.ee/imgres?um=1&hl=et&client=firefox- a&sa=N&rls=org.mozilla:et:official&biw=1680&bih=921&tb m=isch&tbnid=VQre- cQOuwD1_M:&imgrefurl=http://geektyrant.com/news/2012/4/
Heda Hanson 2009. õa Sisukord : 1. Sisukord 2. Päikesesüsteem 3. Maa areng 4. Maa kuju ja ehitus 5. Õhkkond 6. Vesi maal 7. Elu maal 8. Kokkuvõte 1. Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustustohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal Orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid siseplaneedid e. maa-tüüpi planeedid: Merkuur,Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid e. hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto 2. Maa areng Maa arengu muuseum on kivimid. lubjakivis võib näha mitmesuguse kujuga moodustisi. Neid loomade ja taimede kivistunud jäänuseid nimetatakse kivististeks e
Tähe suurus on tähe näivat valgust näitav arv (mida väiksem on see arv, seda heledam on täht, Päiksel 5). Parsek- tähe kaugus Maast, kui parallaks on 1 sek. Doppleri efekt lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Täheks nim. taevakeha, kus toimuvad termotuumareaktsioonid, (vesinik ->kaaliumiks, kiirgavad valgust). Täht tekib gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasist ja tolmupilvest. Päikeselaiguks nim. tumedama keskosa ja seda ümbritseva heledama varjuga ala, kus magnetväli on 100x tugevam. Päikese serv näib teravana, kuna nähtav valgus tekib suht õhukeses kihis fotosfääris. Värvusidneks mõõdetakse tähe heledust eri spektripiirkondades ja määratakse tähesuuruste erinevused, mõõdetakse foomeeri abil ja sõltub pinnatemperatuurist. Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming.
langeb aga -180°C. Kuu pinnakihi halva soojusjuhtivuse tõttu on sügavamal kui üks meeter temperatuur püsivalt umbes -50°C. Veel sügavamal hakkab temperatuur kasvama Kuu sisemusest tuleva soojuse tõttu. Kuu tekkimine Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. Apollo- lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi: · Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. · Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. · Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha
sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Päike Päikesesüsteemi teke Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus
pööravad tõusu-mõõnajõud ta tagasi ja ta hakkab võnkuma. Selle amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast.Esimesed fotod Kuu tagaküljest edastas Nõukogude automaatjaam Luna 3. Päritolu · Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. · Apollo-lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi:Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha.
.......................5 3.3. Päikeseplekid. ..................................................................................................................6 4. Kasutatud kirjandus. ................................................................................................................7 2 Sissejuhatus Päikesesüsteem moodustus tohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500 miljonit aastat tagasi. Tähed on meist väga kaugel, seetõttu paistavad nad öötaevas säravate täpikestena ,mis Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust. Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks
Varem olin Kuu kohta teadmisi saanud internetust kui kirjuti ajalehes või "elu24" või "publikus". Sellistes kohtades kirjutati ainult , et millal seal keegi käis ja kes käis. Enamust teadmisi Kuust sain ikkagi koolist. Minu töö eesmärk on uurida kuidas kuu tekkis ja leida selle kohta erinevaid huvitavaid fakte. Kuidas tekkis kuu? Kaksikplaneedihüpoteesi kohaselt moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. Lõhenemishüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. Haaramise hüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Marsi- suurune kivimikera põrkas vastu Maad. Kuu moodustus Maast eraldunud materjalist, mis ühines kivimikerast pärit ainetega.
Selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi võrra. See piirkond on soodne tulevastele kosmoseoperatsioonidele, sest mujal võib temperatuur muutuda päeva jooksul 250 kraadi Päritolu Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. Apollo-lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi: Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha
Saturn, Uraan ja Neptuun), mõnituhat väikeplaneeti ja asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti. Planeedid on oma nime saanud Vana Rooma jumalate järgi. http://www.youtube.com/watch?v=LfWTlMNLzBk Päikesesüsteemi teke: Arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päike moodustab 99,8% süsteemi kogumassist ja on selle ainus energiaallikas. Seal toimub pidev
Maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha nimetatakse meteoriidiks. Päikesesüsteemi stabiilsus Maa pidurdub vaikselt kosmilises tolmus ja kaotab energiat(väga väike energiakadu). Pöörlemine pidurdub kuu tõttu(iga 100 000 aastaga lisandub ööpäevale poolteist sekundit.) Minimaalne kaugus, kus saab kaaslane eksisteerid on Roche'i piir. Päikesesüsteem on üleüldiselt stabiilne. Päikesesüsteemi teke Päikesesüsteem on tekkinud gravitatsiooni toimel kosmilisest tolmupilvest. Keskse tähe olemasolul valguse rõhk ja kosmiline kiirgus lükkavad gaasipilve laiali. Väiksemate tähtede korral on tõenäoline, et gaasirõngas jääb tähte ümbritsema. Sellest rõngast tekivad planeedid. Udukogud koosnevad peamiselt vesinikust. Veel on seal ka heeliumi, süsinikku ja teisi maal tuntud elemente. Kosmilise tolmu koostis teadmata. Planeedid telivad kolmest ainerühmast-gaas(vesinik, heelium), jää(hapnik,lämmastik,vesi) ning kivi(raud, mangaan ja räni).
tuule- kui ka hüdroenergiaks. Ükskõik millist energiat me ka ei kasutaks on see lõpp kokkuvõttes pärilt Päikeselt. Päike on täht ja tähed on nagu enamus olendeid siin maailmas- nad sünnivad, elavad ja lõpuks surevad. Igal tähel on oma staatus, mis oleneb tähe massist- mida suurem on tähe mass seda lühem on tema eluiga ja seda kiiremini ta põleb läbi. Meie Päike sündis umbes viis miljardit aastat tagasi ühest umbes nelja valgusaastase läbimõõduga tolmupilvest, milles oli jäänuseid mitmesugust teiste tähtede tolmust. Päike on praegu dünaamilises olekus, kus tsentrisse suunatud gravitatsioonijõud on tasakaalustatud kiirgusest põhjustatud väljapoole suunatud survega. Kui vesinik tuumas lõppeb, siis saavad ülekaalu gravitatsioonijõud, mis suruvad tuuma veel rohkem kokku ning rõhk ja temperatuur tõusevad sedavõrd, et Päikese välimised kihid hakkavad paisuma ja Päikese raadius suureneb- temast saab punane hiid
tegemist on ainukese taevakehaga peale Maa, kuhu inimene on väidetavalt oma jala tõstnud. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Luna päritolu: Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. 1. Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. 2. Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. 3. Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. 4. Katastroofihüpotees- Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke
Selles referaadis selgitan Pluuto olemust, iseärasusi ja Pluuto avastamist. Räägin ka sellest, miks ei arvata Pluutot enam planeetide sekka. 3 Pluuto Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustus tohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500 miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid: siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Pluuto on kääbusplaneet, mis avastati 1930. aastal. Pluuto on kaugemal kõigist Päikesesüsteemi planeetidest ja väikseim. Samuti on Pluuto ka väikseim seitsmest päikesesüsteemi kuust (Kuu, Io, Europa, Ganymede, Callisto, Titan ja Triton). Nimi
arvatavat asukohta taevavõlvil. Otsingud tulemusi ei andnud. P. Lowell pärandas üle miljoni 8 dollari tema poolt asutatud ja tema nime kandvale observatooriumile Flagstaffis (Arizona) "Planeet X" (nagu Lowell seda nimetas) otsimiseks. PÄIKESESÜSTEEMI TEKE Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht
ei loeta planeediks, jääb Kuu oma mõõtmetelt esikohale Päikesesüsteemis. 4 3. KUU PÄRITOLU Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. Apollo-lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi: 1. Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. 2. Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. 3. Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus
Tihedad tolmupilved moodustavad tumedaid udusid. Linnutee taustal paistavad need aukudena, kus ei ole tähti. Tuntumad tumedad udukogud on Hobusepea Orioni ja Söekoti Lõunaristi tähtkujus. Infrapunatehiskaaslaselt tehtud fotodel võib neis kohtades näha tihedaid tolmupilvi. Peegeldusudud Kui tolmupilve lähedal on hele täht, muutub tolm nähtavaks. Tolmuosakesed nimelt peegeldavad tähevalgust sarnaselt lumehelbekestega ja nii saab tolmupilvest helendav peegeldusudu. Sõel ehk Sõelatähed on hajusparv Sõnni tähtkujus. Teleskoobis on näha, et Sõela kõiki heledamaid tähti ümbritseb peegeldusudu. Infrapunakiirguse mõõtmisest on teada, et peegeldusudud on tumedatest ududest palju kuumemad. Peegeldusudus võib osakeste temperatuur küündida 200 kraadi üle nulli, tumedas jääb see -250 C° piiresse. Helendavad difuussed udud Mõnikord võib väga kuumade tähtede ümber näha helendavat pilve, nn
Tähe läbimõõtu saab määrata temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu, massi aga kaksiktähe- gravitatsiooni kaudu. Värvus-heledusdiagramm (Hertzsprung-Russelli, HR-diagramm). Iga tähe asukoht graafikul vastab tema spektriklassile ja heledusele. Peajada vastab erineva massiga tähtede tasakaaluseisunditele perioodil, kui tähe tuumas toimub vesiniku süntees heeliumiks. Tähed tekivad gravitatsioonijõu toimel gaasi- ja tolmupilvest. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Me ei näe tekkivat tähte -- ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. TÄHE KIIRGUS
17. Mis on asteroid, komeet, meteoor, meteoriit? Asteroid on Maa tüüpi planeetide sarnane, kuid neist tunduvalt väiksem taevakeha. Komeet ehk sabatäht on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Meteoriit on maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. 18. Millest tekkisid planeedid? Päikesesüsteem on tekkinud gravitatsiooni toimel kosmilisest tolmupilvest. Planeedisüsteemid koos tähtedega tekivad kosmilisest hajusainest. Planeedid on tekkinud erinevatest gaasilistest ainetest. 19. Kirjelda Päikese ehitust, liikumist, atmosfääri. Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõik Päikese kohta kirja pandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Läbimõõt 1,4 miljonit kilomeetrit, mass 1,99 * 1030 kilogrammi, temperatuur 5800 K, kiirgusvõimsus 3,9 * 1026 W. Päike paistab
kollasteks kääbusteks, suuremaid ja kõige kuumemaid sinakasvalgeid tähti kutsutakse sinisteks hiidudeks.Tähtede poolt toodetav energia kiirgab kosmosesse nii elektromagnetkiirgusena (peamiselt nähtava valgusena) kui ka neutriinode voona. 13. Kuidas tekib täht? Esimese ja teise põlvkonna tähed. Millistel tähtedel saavad olla planeedid? Täht tekib gravitatsiooni mõjul kosmilisest gaasi- ja tolmupilvest. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Lõpuks jõuab kuumalaine tähte ümbritseva külma gaasi pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Täht jätkab kokkutõmbumist, kuni temperatuur tema keskmes tõuseb umbes 10 miljoni kraadini, mis on vajalik termotuumasünteesiks. Arvatakse, et enne Päikesesüsteemi tekkimist toimus noovaks või supernoova. Neil on ajalooline tähtsus
Neptuun Neptuun (30. astronoomilise ühiku kaugusel Päikesest) on ruumalalt Uraanist väiksem, aga massilt suurem (17 Maa massi) ehk palju tihedam. Neptuunil on teadaolevalt 13 kaaslast. 10 Päikesesüsteemi teke Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekkeprotsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tihenemise ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele täht. Kui täht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja
Seletage laused“Päike on tüüpiline täht. Kõik päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Omadustelt kesmine täht. Miks näib Päikese serv teravana? Selle oluklorra tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses kihis(fotosfääris) Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Suurem tähesuurus vastab heledamale/nõrgemale tähele Millest tekivad tähed? Tähed tekivad gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasi- ja tolmupilvest. Kirjelda meie galaktikat. Meie kogu tähesüsteem on tavaline spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksune tähtedesgt ja gaasitolmust ketas, mida ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, ääre suunas hõrenev pilv – halo. Kuidas klassifitseerida galaktikaid? 1.Elliptilised- pmmarguse või pikliku kujuga, nende heledus vääheneb ühtlaselt serav suunas. 2
vähenema. Seda aega kutsutakse vanaks kuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant.[10] Kuu päritolu Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. Apollo-lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi: · Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. · Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. · Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha.
alati. Selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi võrra. See piirkond on soodne tulevastele kosmoseoperatsioonidele, sest mujal võib temperatuur muutuda päeva jooksul 250 kraadi. Päritolu Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. Apollo-lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi: Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu
Tähtedes moodustusid nüüd tuumasünteesi teel kõik raskemad keemilised elemendid kuni rauani. Raskemad tähed plahvatasid juba mõne miljoni aasta pärast supernoovadena. Plahvatustega sattusid tähtedevahelisse ruumi rauast raskemad elemendid. Need tekkisid plahvatuse ajal neutronihaarde tagajärjel. 2. Päikesesüsteemi teke Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tihenemise ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku,
atmosfääri osoonikiht. Tänapäeval tuntakse muret osoonikihtidesse tekkivate aukude pärast, mis on tingitud looduse reostumise ja heitgaaside tõttu. Maa kaaslaseks on Kuu. Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi.Apollo-lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi: Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldustükk, millest moodustuski Kuu. Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba
keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, varbspiraalne, sisaldades 200–400 miljardit tähte, läbimõõt 100000 valgusaastat, paksus 3 262 valgusaastat 3. Päikesesüsteemi tekkimine. V: Katastroofihüpoteesid Nebulaarhüpotees(Immanuel Kant Pierre Simon Laplace) Kombineeritud hüpoteesid Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus veidi enam kui 4,6 miljardit aastat tagasi külmast molekulaarse gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli tavalise tähetekke, mitte mingi eksootilise protsessiga nagu kunagi usuti. 4. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus. V: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Liigitus: Maa tüüpi e. Kiviplaneedid/Lähisplaneedid (4 esimest) ja Jupiteri tüüpi e. Gaasplaneedid/Kaugplaneedid (4 kaugemat) Klassikalised planeedid Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn Kaasaegsed planeedid Uraan (1781), Neptuun (1864)
alusjoon on vaevu aimatav; 90% ainest on H, 9% on He ning 1% rasked elemendid (tähtede kaupa üsna suured erinevused) 18. Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada? Iga tähte tähistab punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklassi ja absoluutne tähesuurus. Värvus-heledus diagramm (HR-diagramm) näitab tähtede arvulist jaotust t* ja heleduse järgi. 20. Millest tekivad tähed? Täht tekib gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasi-ja tolmupilvest. Tähe evolutsioon: Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Et külm gaas jahtub aeglaselt, võtab täheteke palju aega. Kui suur gaasipilv on juba kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid. Mida tihedam on gaas, seda kiiremini ta jahtub ja mingil momendil kujunevad väikesed tihendid. Need on nn.gloobulid.
.................................... 18 2 SISSEJUHATUS ,,Oluline on see, et ei lakataks küsimast. Uudishimul on oma otstarve." Albert Einstein Kogu päikesesüsteemi moodustumine algas 4,6 miljardit aastat tagasi gaasi-tolmupilvest. Arvatavasti läheduses toimunud supernoova plahvatuse tulemusel hakkas osa sellest pilvest kokku tõmbuma, kiire pöörlemise tulemusena moodustus 100 000 aasta jooksul protoplanetaarne ketas, mille keskel oli kuum tihe prototäht, meie Päikese eelkäija. Sellest kettast hakkasid tekkima planeedid. Seega on ka Kuu kui üks taevakeha 4,6 miljardit aastat vana. Kuid kas pole kummaline, et Kuu ketas on Maalt vaadatuna täpselt sama suur, kui Päike?
Isegi see hiidkomeet osutus vaid umbes kümbekilomeetrise läbimõõduga piklikuks üsna tumedaks kehaks. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad veest ja vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente.( 2.) Komeedi saba osakestele mõjub tõukejõud, mis on tingitud valgusrõhust ja päikesetuulest. Üldlevinud tõekspidamiste järgi on komeedid Päikesesüsteemi tootmisjäägid. Teiste sõnadega: nad on moodustunud samast gaasi-ja tolmupilvest, millest Päike ja planeedid. ( 3.) Meteoorid Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi, tavaliselt on see vaid murdosa grammist. ( 2.) 1996.aasta märtsukuu ,,Nature" andmeil on Uus-Meremaal paiknev radarsüsteem AMOR mõõtnud juba 350 000 meteoori trajektoorid ja leidnud neist 14% kiiruse üle 43 km/s. Meteoorkehade tihedus voolus on äärmiselt ebaühtlane. ( 3.) Meteoriidid
objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist. Päikesesüsteemi teke Umbes viis miljardit aastat tagasi oli see aine, millest nüüd on tehtud Päike ja planeedid, osa suurest gaasi- ja tolmupilvest. Peamiselt vesinikust ja heeliumist koosnev pilv, milles oli ka tühine protsent teisi elemente, pöörles ja tema ainet tõmmati tsentri poole. Päikese udukogust sai nüüd gaasikera, mida ümbritses gaasist ja udust ketas. Keskne kera muutus Päikeseks ja ketta materjalist tekkisid planeedid ja teised kehad. Palju kasutamata materjali kandus eemale kosmosesse. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2009/paikesesuteem_markuskiili.htm Dünaamika
päikese käes terve Kuu ööpäeva, st alati. Selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi võrra. See piirkond on soodne tulevastele kosmoseoperatsioonidele, sest mujal võib temperatuur muutuda päeva jooksul 250 kraadi. · Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. · Apollo-lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi: · Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. · Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. · Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha.
Füüsikaline libratsioon on võimalik Kuu ebasümmeetrilisuse tõttu: kui Kuu kaldub kõrvale oma orientatsioonist, pööravad tõusu-mõõnajõud ta tagasi ja ta hakkab võnkuma. Selle amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast. Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. Apollo-lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi: · Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. · Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. · Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha
Newtoni seadusi kasutades on nende admete põhjal võimalik arvutada tähtede mass. Niimoodi leidsid füüsikud, et äsja avastatud kaksikud on peaaegu ühesuguse massiga: umbes 41% Päikese massist. Praeguste teooriate kohaselt määravad mass ja koostis tähe füüsikalised omadused ning kogu tema elutsükli. Kuna mõlemad tähed tekkisid samast gaasi ja tolmupilvest, võib eeldada, et ka nende koostis on sama. Omades sama koostist ja massi peaksid tähed igati identsed olema, seetõttu olid astronoomid üllatunud, kui ilmnesid erinevused kaksiktähtede heleduses, pinnatemperatuuris ja võibolla isegi suuruses. Algsed mõõtmised teostati tuhandeid tähti läbi sõeludes Kitt Peak'i Rahvusobservatooriumi teleskoobiga Arizonas ja SMARTS teleskoobiga Tsiilis. Lisaandmete saamiseks kasutati Hobby Eberly Teleskoopi Texases
Meeldivat lugemist! 1. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem moodustub Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suur tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks (vt. joonis1.). Joonis.1. Universum Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis
Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kahel kaugeimal, Uraanil ja Neptuunil, arvatakse olevat tahke siseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi jääde (nt. vesi, ammoniaak ja metaan) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiglased". o Päikesesüsteemi teke Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus veidi enam kui 4,6 miljardit aastat tagasi külmast molekulaarse gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli tavalise tähetekke, mitte mingi eksootilise protsessiga (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava väga suure massiga külma tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps. Mitmete või isegi paljude tihendustsentrite edasise tihenemise ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuvate gaasipilve fragmentide keskele tekkisid prototähed. Kui prototähed tõmbusid
annaabi.ee 
