Päikesesüsteemid referaat
koht, kust veel Päikesesüsteemis elu võib leida.
Planeetide järjekorras on ta neljas alates Päikesest. Tema keskmine kaugus Päikesest on
227 936 640 km, mass 0, 10744 Maa massi ja üks aasta 1,8807 Maa aastat. Keskmine
temperatuur -87 kuni -5 kraadi.
Marsi pind on tolmune ja liivane ja sisaldab palju rauda, mistõttu ongi ta roostekarva.
Sageli möllavad seal ka suured liivatormid, mis võivad kesta nädalaid ja mähivad planeedi
tolmupilvesse.
Kosmosesondidelt tehtud fotodelt on leitud Marsil pikki ja sügavaid kuivi jõesänge
meenutavaid orgusid. Tõenäoliselt on Marsil väga kauges minevikus olnud vett, on olnud
jõed ja ookeanid, mis tähendab, et seal võis kunagi eksisteerida elu.
Marsil on kaks kuud ( Phobos ja Deimos), mis kujutavad endast tolmuga kaetud
korrapäratuid kaljurahne.
Marsile ainuomaseim joon on Päikesesüsteemi suurim vulkaan Olympus Mons, mis ulatub
annaabi.ee 
