peegeldub kuule, valge laik. Öö ja päev 2 nädalat. Virmalised pooluste lähedal nähtavaimad. Värv sõltub, millist aatomit ergastatakse. Jupiter, Saturn, Marss nähtud. Uraani avastas M. H. Klaproth, kuulub hiidplaneetide hulka. Komeedid jääst, tahkest süsinikdioksiidist, muudest anorg ja orgaanilistest osadest. Meteooride mass väike (piljardikuul). Nime saavad, kust taeva tähtkujust tulevad. *Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun *Täht tekib gaasi- ja tolmupilvedes, kiirgavad energiat (suured rohkem), kui vesinik tuumas lõppenud, tõmbuvad kokku valgeteks kääbusteks, kiirgavad vähe ja võivad sis energia varal miljardeid aastaid elada. Suuremad tähed plahvatavad.
Vesiniku aatomid liiguvad nii kiiresti, et üksteisega põrkudes moodustuvad teise gaasi, heeliumi aatomid. Gravitatsioonijõud püüab tähte küll järjest rohkem kokku suruda, kuid tuumaenergia tekitatud gaasirõhk paneb sellele vastu, hoides tähte tasakaalus. Nende, termotuumareaktsioonide arvel kiirgabki täht soojust ja valgust miljardeid aastaid. Tähtede sünd: Tähed sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi- ja tolmupilvedes udukogudes. Udukogus tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma ja püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi. Osal neist õnnestub kasvada küllalt suureks, nende keskmes algavad tuumareaktsioonid ja uus täht on sündinud. Orioni udukogu: Orioni udukogu on meile lähim udukogu, milles noored tähed on hästi vaadeldavad. Praeguseks on Orioni udus leitud ka vähemalt 153 alles tekkivat tähte. Tähe elu:
· Magnetväli väga tugev. · Päikese otsene vaatamine võib silmi kahjustada. · Kogu Päikese aine on kõrge temperat. tõttu plasmaolekus. · Iga 11 aasta tagant päikeseplekkide aktiivsus kasvab. 2. Tähti iseloomustavad suurused. · Heledus · Värvus · Kaugus ja liikumine · Kiirgusvõime · Temperat. · Läbimõõt · Mass · spekter 3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe. · 70% vesinikku, 29% He, 1% kosmilist tolmust. · Me ei näe tekkivat tähte, kuna külm gaasipilv varjab ta kiirguse. · Orioni udukogu, meile lähim (153 tekkivat tähte). · Punane hiid. · Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. · Tähe võimalikud lõpud: 1) supernoova (plahvatus) mõned jätkavad tuumana
ketta kujuline, mille keskel on hele punkt, milles paiknevad tähed tihedalt üksteise lähedal. Teadlased arvavad, et nagu iga galaktika keskmes on ka meie galaktika keskmes supermassiivne must auk, mistõttu ongi galaktika spiraalse kujuga, ja keskosas tihedamalt kokku surutud. Galaktikad on esmalt suured tähtede kogud, keskmine galaktika võib sisaldada keskmiselt sada miljardit tähte. Need on kohad kus tähed sünnivad ja surevad. Tähed sünnivad gaasi- ja tolmupilvedes, mida kutsutakse udukogudeks. Meie galaktika sisaldab miljardeid tähti ja nende ümber on planeetide ja kuude süsteemid nagu meie päikesesüsteemgi. Kuid pikka aega ei teadnud me galaktikatest midagi. Kõigest sajand tagasi arvati, et meie linnutee galaktika on ainuke. Teadlased kutsused seda meie saaruniversumiks. Teadlaste jaoks ühtki teist galaktikat ei eksisteerinudki. Siis 1924. aastal muutis astronoom Edwin Hubble seda kõike. Hubble vaatles universumit tolle aja võimsaima
loogikat ja ehitatada nende põhjal üles arvutiprogrammi meenutav interaktiivne sõnum. See tähendab, et kui keegi selle vastu võtab, saaks ta vastused oma küsimustele juba sellest sõnumist kätte ja ei ole vajadust jääda pikki aastaid ootama tähtedevahelist signaaliedastust. [3] Laserid Mida kasutatakse raadiolainete kõrval veel, on näiteks laserühendusviisid. Eeliseks on neil see, et need ei haju tolmupilvedes, mis on tähtede vahel. Kuid laser peab olema täpselt suunatud, kuna tema sagedusala on küllaltki väike. Joonis http://history.nasa.gov/SP-419/pxv.htm Joonis 4 NASA Kepleri teleskoop 2009. aastal saadeti kosmosesse NASA observatoorium, mille eesmärgiks seati Maa sarnaste planeetide avastamine. NASA poolt on tegu esimese sellelaadse teleskoobiga, mis on võimeline leidma planeete elamiskõlblikust ja sellest väljaspool paiknevast alast. Teleskoop
et vesiniku aatomituumad liituvad heeliumiks. Sellest hetkest on prototäht muutunud nooreks täheks. Prototähe staadium on ainult pisike murdosa tähe elueast. Küpsesse olekusse jõudnult püsivad tähed stabiilsena suurema osa elust.(1) 6 TÄHTEDE ELUKÄIK Kogu universumis tekib kogu aeg uusi tähti juurde ja sureb vanu. Tähed sünnivad üle terve maailmaruumi hajunud gaasi- ja tolmupilvedes. Päikese-suurused tähed säravad taevas umbes 10 miljardit aastat. Väga suured tähed (100 korda suurema massiga kui päike ) säravad eelmistest heledamalt, kuid nende eluiga on palju lühem - ainult 10 miljonit aastat. (2) Enamus oma elust veedavad tähed normaalse peajadatähena, mille tuumas põleb vesinikheeliumiks. Vanadusest paisuvad kõik tähed punaseks hiiuks. Pärast hiiu staadiumi läbimist suure massiga tähed plahvatavad supernoovana, väikesed aga tõmbuvad kokku
Me ei näe tekkivat tähte -ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Seda tähe sünnimomenti nimetatakse avastaja C. Hayashi järgi Hayashi piiriks. Lähim tähtede sündimispaik - Orioni udukogu. Sealsetes tumedate kiududena paistvates tolmupilvedes tekivad praegugi uued tähed. 13. Linnnutee galaktika Nõrgalt helenduvat, ebaühtlase heledusega riba on vast igaüks mõnel pimedamal sügisööl tähele pannud. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks. Riba moodustab tähistaevas 10-20-kraadise laiusega "tee". Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. Mõiste ,,Linnutee" on määratletud taevas nähtava valge nõrgalt helenduva ebaühtlase
annaabi.ee 
