vahel ühesuguline. Keelõis on ilmselt tekkinud putukõiest. Tema alumine osa on samuti putkekujuline, ainult lühike. Kõrgemal on putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele. Õis on sügomorfne, mõlemasuguline. Ebakeelõit on kerge tuletada kahehuulelisest õiest, millel on säilinud ainult alahuul. Ebakeel on tekkinud ainult 3-st kroonlehest, millele osutab 3 tipme esinemine sellel otsal. Õis sügomorfne, sageli tolmukateta emasõis. Lehterõiel on putk ülalt laienenud, õis on steriilne, ilma tolmukate ja emakata. 3.3. Vili Korvõieliste vili on seemnis, sel võib olla karvadest lennuvahend pappus. Tavaliselt tolmeldavad korvõielisi putukad ja sellepärast on nad olulised putukate kasvatamisel. Valmis seemned levivad sageli tuule abil. Teise levinud moodusena on seemnetel haagikesed või kidad, millega nad jäävad mööduvate loomade (näiteks inimeste) külge kinni ja kukuvad emataimest kaugel maha. 4
2. Keelõis on ilmselt tekkinud putukõiest. Tema alumine osa on samuti putkekujuline, ainult lühike. Kõrgemal on putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele. Õis on sügomorfne, mõlemasuguline. 3. Ebakeelõit on kerge tuletada kahehuulelisest õiest, millel on säilinud ainult alahuul. Ebakeel on tekkinud ainult 3-st kroonlehest, millele osutab 3 tipme esinemine sellel otsal. Õis sügomorfne, sageli tolmukateta emasõis. 4. Lehterõiel on putk ülalt laienenud, õis on steriilne, ilma tolmukate ja emakata. Esineb ka kahehuulelise õiekattega õisi (Lõuna-Ameerika liikidel) Korvõisik võib koosneda ainult putk- või keelõiteskt või siis keskel on putkõied ja äärtes ebakeelõed või lehterõied. Suuremad servmised õied võivad olla teisiti värvunud kui väikesed keskel asetsevad õied. Sel viisil kirjuks muutunud õisik on arvatavasti heaks orientiiriks putukatele.
Õis on aktinomorfne mõlemasuguline, vahel ühesuguline. 2. Keelõis on ilmselt tekkinud putukõiest. Tema alumine osa on samuti putkekujuline, ainult lühike. Kõrgemal on putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele. Õis on sügomorfne, mõlemasuguline. 3. Ebakeelõit on kerge tuletada kahehuulelisest õiest, millel on säilinud ainult alahuul. Ebakeel on tekkinud ainult 3-st kroonlehest, millele osutab 3 tipme esinemine sellel otsal. Õis sügomorfne, sageli tolmukateta emasõis. 4. Lehterõiel on putk ülalt laienenud, õis on steriilne, ilma tolmukate ja emakata. Esineb ka kahehuulelise õiekattega õisi (Lõuna-Ameerika liikidel) 31 Korvõisik võib koosneda ainult putk- või keelõiteskt või siis keskel on putkõied ja äärtes ebakeelõed või lehterõied. Suuremad servmised õied võivad olla teisiti värvunud kui väikesed keskel asetsevad õied
Õis on aktinomorfne mõlemasuguline, vahel ühesuguline. 2. Keelõis on ilmselt tekkinud putukõiest. Tema alumine osa on samuti putkekujuline, ainult lühike. Kõrgemal on putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele. Õis on sügomorfne, mõlemasuguline. 3. Ebakeelõit on kerge tuletada kahehuulelisest õiest, millel on säilinud ainult alahuul. Ebakeel on tekkinud ainult 3-st kroonlehest, millele osutab 3 tipme esinemine sellel otsal. Õis sügomorfne, sageli tolmukateta emasõis. 4. Lehterõiel on putk ülalt laienenud, õis on steriilne, ilma tolmukate ja emakata. Esineb ka kahehuulelise õiekattega õisi (Lõuna-Ameerika liikidel) Korvõisik võib koosneda ainult putk- või keelõiteskt või siis keskel on putkõied ja äärtes ebakeelõed või lehterõied. Suuremad servmised õied võivad olla teisiti värvunud kui väikesed keskel asetsevad õied. Sel viisil kirjuks muutunud õisik on arvatavasti heaks orientiiriks putukatele.
annaabi.ee 
