Leht, vili, õis ja seeme
Erinevalt sellisest amöboidsest tapetkihist koosneb
sekretoorne tapetkiht, mis esineb eelmisest sagedamini, tugevasti arenenud endoplasmaatilise retiikulumi ja
diktüosoomidega rakkudest. Rakud lagunevad pärast tolmuterade teket, nende kestad lahustuvad ning tsütoplasma satub
tolmukapesasse, kus seda kasutatakse tolmutera kestade ülesehitamisel. Mõnedes sugukondades tarvitatakse tolmuterade
kasvuks ka vahekihti talletatud ühendeid. Sel juhul võib vanades tolmukapeades vahekiht olla hävinud.
Tolmupesades paikneb õietolm, mis koosneb tolmuteradest (pollen).
Tolmutera on homoloogne sõnajalgtaimede isasgametofüüdiga.
Tolmuterade suurus on keskmiselt 15-50 µm, kuju võib olla kerajas,
ovaalne, piklik või kuupjas. Tolmuterade arv sõltub liigist ja
annaabi.ee 
