Keskmise teelehe õied on koondunud pika liduskarvase varre otsa tihedasse tähkõisikusse. Võib julgelt öelda, et meie teelehtede õisikutest on see üks ilusamaid. Tähk on suhteliselt jäme ja meenutab saba, mistõttu on talle rahva seas ka mitmeid sabadega seotud nimesid antud. Kuid erinevalt paljude teelehtede tagasihoidlikest rohelistest kroonlehtedest on keskmise teelehe kroonlehed kaunilt heleroosad. Ilu lisavad veel pikad harali asetsevad lillad tolmukaniidid, mille otsas on nagu nööpnõelapead valged või lillad tolmukapead. Sellised pika varre otsas kasvavad iludused ei ole märkamatuks jäänud ka lastele. Nad on neist valmistanud huvitavaid mängukanne ja korjanud niisamagi ilu pärast. Kogu Eestis on aga tuntud neist punutavad saani meenutavad mänguasjad ja sealt ka saksasaan ning teised saaniga seotud rahvapärased nimed.
*Pöörise külgharu tipus asub mitu pähikut *Kultuurriis jaguneb kaheks alamliigiks: 1)väike riis (tera pikkusega 4mm) 2) harilik riis- india haru(indica) ning jaapani haru(japomia) Tatar *kuulub tatraliste sugukonda *kolmetahuline pähklike(kaetud tugeva kestaga, milles paikneb tuul) *taim võib kasvada kuni 90cm kõrguseks(eestis) *Tatar on putukate abil risttolmleja- putuktolmleja *tatral esineb 2 tüüpi õisis: 1)ühel tolmukaniidid pikad, lühikesed emakakaelal 2)teist tüüpi õitel emakakaelad pikad ja tolmukaniidid lühikesed. *tatar on hea meetaim Ühel taimel paiknevad ühte tüüpi õied. Tatar on hea meetaim. Jahedate, niiskete ilmade korral, võib taim täielikult ikladuda. Teraliim *märja teraliimisisaldus- guteenindeks *tahke fraktsiooni massi protsendist arvutame gluteenindeksi, elastsus ja venivus Kiudkultuurid
(nt. mitmetel viljapuude sortidel). Hädatolmlemine õitsemise lõpus pöörab emakasuue tolmukate poole juhul, kui pole viimasel päeval saanud viljastuda. Oblikatoorne ,,iseendaga abielus". Välisjõududega: Vesi- Osadel veetaimedel, kel õied vee sees. Õie ehitus sarnaselt tuultolmeldatavate taimedega lihtsustunud (näkirohi, hanehein , heinmuda). Tuul- Tuultolmlevate taimede õied on vähemärgatavad, lõhnatud ei sisalda nektarit hästi liikuvad õied või pikad rippuvad tolmukaniidid, pikad rippuvad õieraod ja pikad tudisevad varred. Isassugurakke kandvate tolmuterade arv väga suur. Neid valmib isas urvades tohutu suurel hulgal. Nt. kanepil tolmukaniidid ; kased, haavad, paplid urvad ; kõrrelised õisikud, pikad varred ; kõrvenõgesel on rippuvad tolmukad ja aktiivne tuultolmleja valminud tolmukas on kõver ja järsult läheb see turgori abil sirgeks ning tolmukas paiskub laiali. Õie tolm on sageli allergeen kaselised
*Külvile eelistatakse taimede istutamist . *Riis on suure võrsumisvõimega( kuni 70 produktiivvõrset) Külvisenorm 180-230 kg/ha *Koristatakse kahefaasiliselt. Tatra kasvatamine *On tangukultuur: tatratang heade maitseomadustega ja kerge seeedida. *Juurte toitainete omastamisvõime suur kuna juured eritavad happeid . *Õied on viietised, õisik on kobar, taimel 500-1500 õit. Esineb dimorfism õied kahesugused: Lühikesed emakakaelad ja pikad tolmukaniidid , pikad emakakaelad ja lühikesed tolmukaniidid. Viljastumine parem kui omavahel tolmlevad eri tüüpi õied. Putuktolmleja. *Soojanõudlik taim . Min. idanemistemp 7-8 kraadi , optimaalne 12-15. *Niiskusenõudlik taim, transpiratsioonikoefitsent 500-600. *Lühipäevataim *Mullastiku suhtes vähenõudlik , talub ka happelisi muldi . *Kasvuperiood 60-90 päeva . *Õitseb ja valmib kaua. *Eelviljadeks sobivad rühvelkultuurid, teraviljad, kaunvili, ise on hea eelvili teistele kultuuridele
jõesoppides. Neid iseloomustavad lapikud suured veepinnal ujuvad lehed ja kaunid valged õied. Väiksel ja valgel vesiroosil pole vahet teha kuigi kerge isegi botaanikutel. Õied ja lehed on väiksel vesiroosil ainult veidi valge vesiroosi omadest väiksemad. Tema vili, kupar, on mõnevõrra lapikum ja kitsama emakasuudmeplaadiga. Õitsemise ajal on neid liike veidi lihtsam määrata. Väikse vesiroosi emakasuue on tumekollakas, valge vesiroosil hele. Heaks tunnuseks on tolmukaniidid. Valge vesiroosi tolmukad on pika peene niidi otsas, nii nagu enamike taimede omad. Kuid väikse vesiroosi tolmukaniidid on huvitavalt paksenenud. Nad on kuni kolm korda tolmukatest jämedamad. Vesiroos on ujulehtedega taim, selliseid pole Eestis just palju. Kuid ta kinnitub siiski veekogu põhja. Veekogu põhjas on tal mitme sentimeetri jämedune risoom, millest lähtuvad suured juurtekimbud. Selle risoomi tükkidega võib vesiroos ka paljuneda.
Selts Fabales - oalaadsed Sugukond Fabaceae liblikõielised e kaunviljalised o eluvormilt mitmesugused, sageli rohttaimed, juuremügaratega, mis sisaldavad lämmastikku siduvaid baktereid perekonnast Rhizobium. Lehed vahelduvad, sulgjad liitlehed, abilehtedega Õied perigüünsed (sigimiku asetus keskmine) Õiekate viietine Kroon lahklehine, sügomorfne (ühe sümmeetriatasapinnaga) Tolmukaid 10; tolmukaniidid rohkem või vähem kokku kasvanud "tupeks", mis ümbritseb emakat Viljalehti 1 Sigimik apokarpne (lahkviljalehine), seemnealgmed kahes reas; Vili - kaun o Kaunviljaliste sugukond 18 000 liigiga on kõikide taimesugukondade seas suuruselt kolmas (korvõieliste ja käpaliste järel) o Kaunviljalised on suure majandusliku tähtsusega. Nende hulka kuulub hulk olulisi toidutaimi nagu hernes (Pisum sativum), oad
-sõrmjalt roodunud terved või lõhestunud lehed -tolmukaid palju, kimpudena Peamised sugukonnad: kassinaerilised, kuldkannilised, näsiniinelised, kaksiktiibviljakulised Sugukond kassinaerilised – Malvaceae 3000 liiki Nüüd kuuluvad siia ka sugukonnad pärnalised, villapuulised, haisupuulised: balsapuu, kakaopuu, koolapähklipuu, durianipuu Sugukonna tuumrühm on Malvaceae s.str – perekonnad kassinaeris, puuvillapõõsas, rooshibisk Esineb välistupp Tolmukaniidid toruks kokku kasvanud Kupar või jaguvili Sugukond kuldkannilised Cistaceae kuldkann Helianthemum Sugukond näsiniinelised Thymelaceae harilik näsiniin Daphne mezereum Selts seebipuulaadsed - Sapindales 10 põhiliselt troopilist sugukonda Liitlehed või lõhestunud lihtlehed Õied hästi arenenud nektarikettaga Sugukond seebipuulised Aasia viljapuud litshipuu ja rambutan Meie perekond vaher Acer – varem omaette sugukond hobukastan Aeusculus hippocastanum – varem omaette sugukond
Teda hinnatakse kui kiiresti kasvavat vitamiinirikast varajast köögivilja. On aretatud mitmeid sorte. VARS - Vars paljas, kandiline, õõnes ja alusel lamav LEHT tumerohelised lehed on kõik sulgjalt jagused, paaritusulgjad. Varrelehtede alusel on vart ümbritsevad kõrvakesed. Alumistel lehtedel on 3-4 paari terveid sulglehekesi, ülemistel rohkem. ÕIS kroonlehti on neli, need on 3-5mm pikkused. Valgete kroonlehtede taustal hakkavad hästi silma lillad tolmukaniidid. Õied on koondunud õisikuteks. SEEMNED - Seemned on ümarad ja pruunid, valmivad kõtrades. Viljaks on kuni 2 cm pikkune kõder, mille tipul on lühile lihakas jätke. Ajalugu Allikkress algkodumaa on Euroopa, kuid praegu võib teda leida kõikjal maailmas mõõduka kliimaga aladel. Valdavalt kasvab ta voolava vee ääres. Juba vanad roomlased tundsid Allikkress salati- ja vürtsitaimena. Kasvatamine - Võib kasvada ka aias, aga siis vajab niisket pinnast ja varjulist kohta. Kasvab
Õis on liblikjas. Tupp on liitlehine, 5 tipmega, korrapärane või kahehuuleline. Kroon on sügomorfne, koosneb viiest kroonlehest: 3 neist on lahus 28 (puri ja kaks tiiba), 2 aga osaliselt kokku kasvanud (laevuke). Mõnikord (perekond ristik) kasvavad kokku kõik kroonlehed peale purje. Tolmukkond koosneb 10 tolmukast. Mõnedel perekondadel on kõik 10 tolmukat vabad, teistel on tolmukaniidid kokku kasvanud, moodustades toru, milles asetseb emakas. Enamikul liikidel on aga 9 tolmukat kokku kasvanud ja üks vaba. Ainult viimast tüüpi õied sisaldavad nektarit. Tolmukapead asetsevad tolmukaniitidest moodustunud toru suhtes risti- või kaldasendis. Emakkond on üheosaline apokarpne, sigimik ülemine. Vili on kas hulgaseemneline ja kahe õmblusega avanev või üheseemnelisteks osadeks lagunev kaun või üheseemneline sulgvili. Valgusisaldus seemnete kuivaines on väga suur:
valmimine). * Korvõielistel on rohkesti tolmeldajaid, sest need on hästi silmapaistvad ja magusad (nad püüavad õiepõhjal olevate näärmeteni tungida). * Alamsugukond putkõielised: päevalill (ääres keelõied, keskel putkõied; seemned söögiks, valm toiduõli, vartest valm tselluloosi), valge karikakar, härjasilm, aster, daalia. Lehterjate õisikutega: jumikad, , rukkilill (putuka puudutusel krooniputkele kinnituvad tolmukaniidid tõmbuvad kokku, tõugates tolmumassi putuka kehale). III tüüp: kassikäpp, pujud (sisaldavad rohkesti tugevalõhnalisi eeterlikke õlisid ja mõrumaigulisi alkoloide, koirohi (ravimina)), ohakad, paisleht ja harilik raudrohi (ravimtaim), teekummel (ravimteena), * Alamsugukond keelõielised: õisikus ainult keelõied, valdav erekollane õisik; võilill, peasalat, jänesesalat (meie kuusikute karaktertaim).
kääbuspõõsas. Kõrgus 15-45 cm, varred on lamavad või tõusvad, rohkete harunevate külgokstega ja sõlmekohtadest juurduvad; seega võib emataime ümber olla rohkem kui meetri laiune kukemarjaring. Lehed väikesed (3-6 mm pikad ja 1- 1,5 mm laiad), kokkurullunud, asetsevad varre suhtes risti ja on läikivalt tumerohelised; meenutavad okkaid. Õied tavaliselt ühesugulised, roosakaspuna- sed, kolmetised 1,8-2,5 mm pikad, isasõites pikad tolmukaniidid, emasõied vähemärgatavad. Taim on tuultolmleja ja õitseb aprilli lõpul ja mais. Vilju leiame vaid emasõisi kandnud taimedelt; viljaks on kerajas, läikivmust, purpurpunase mahlaga, lihakas, marjataoline luuvili. Söödav, kuid maitselt küllaltki lääge. Viljad valmivad juulis-augustis ja neid levitavad linnud. Paljuneb nii seemnetega kui vegetatiivselt roomavate varte juurdumisel.
õhulämmastikku. Lehtede asetus vahelduv, enamasti esinevad abilehtedega liitlehed. Õisik kobar, tähk või nutt. Õis on liblikjas. Tupp on liitlehine, 5 tipmega, korrapärane või kahehuuleline. Kroon on sügomorfne, koosneb viiest kroonlehest: 3 neist on lahus (puri ja kaks tiiba), 2 aga osaliselt kokku kasvanud (laevuke). Mõnikord (perekond ristik) kasvavad kokku kõik kroonlehed peale purje. Tolmukkond koosneb 10 tolmukast. Mõnedel perekondadel on kõik 10 tolmukat vabad, teistel on tolmukaniidid kokku kasvanud, moodustades toru, milles asetseb emakas. Enamikul liikidel on aga 9 tolmukat kokku kasvanud ja üks vaba. Ainult viimast tüüpi õied sisaldavad nektarit. Tolmukapead asetsevad tolmukaniitidest moodustunud toru suhtes risti- või kaldasendis. Emakkond on üheosaline apokarpne, sigimik ülemine. Vili on kas hulgaseemneline ja kahe õmblusega avanev või üheseemnelisteks osadeks lagunev kaun või üheseemneline sulgvili. Valgusisaldus seemnete kuivaines on väga suur:
Lehtede asetus vahelduv, enamasti esinevad abilehtedega liitlehed. Õisik kobar, tähk või nutt. Õis on liblikjas. Tupp on liitlehine, 5 tipmega, korrapärane või kahehuuleline. Kroon on sügomorfne, koosneb viiest kroonlehest: 3 neist on lahus (puri ja kaks tiiba), 2 aga osaliselt kokku kasvanud (laevuke). Mõnikord (perekond ristik) kasvavad kokku kõik kroonlehed peale purje. Tolmukkond koosneb 10 tolmukast. Mõnedel perekondadel on kõik 10 tolmukat vabad, teistel on tolmukaniidid kokku kasvanud, moodustades toru, milles asetseb emakas. Enamikul liikidel on aga 9 tolmukat kokku kasvanud ja üks vaba. Ainult viimast tüüpi õied sisaldavad nektarit. Tolmukapead asetsevad tolmukaniitidest moodustunud toru suhtes risti- või kaldasendis. Emakkond on üheosaline apokarpne, sigimik ülemine. Vili on kas hulgaseemneline ja kahe õmblusega avanev või üheseemnelisteks osadeks lagunev kaun või üheseemneline sulgvili.
annaabi.ee 
