Need kanduvad tuule abil väga kaugele, isegi kuni 900 km kaugusele. Tolmlemine toimub tavaliselt mai lõpus ja juuni alguses, sõltuvalt kasvukoha kliimast. Levila põhjaosas, Siberi taigas võib tolmlemine toimuda ka juuni teises pooles, harva isegi juuli alguses. Tolmlemise kestus (45 päevast kuni 1011 päevani) sõltub kliimast ja on piirkonniti erinev. Õietolmu rohkuse tõttu on õitsemise ajal mändide lähedal asuvad veekogud kollaka kirmega kaetud. Tolmlemisega ühel ajal on okaste kõige intensiivsem kasvuperiood. Emasõisikud on ümarad, punakad ja püstised. Nende pikkus on 56 mm. Käbid viljastuvad tolmlemisele järgneva aasta kevadel. Seemned valmivad sama aasta sügisel, seega kulub õitsemisest seemnete valmimiseni umbes 18 kuud. Käbid on valminult munajad, 37 cm pikad, läbimõõduga 23 cm, läikivpruunid või tuhmhallid. Nende apofüüs on rombjas, tömpjas või terav
mõnikord ka (sama perekonna) eri liikide hübriidimisel saadud indiviidide juures. Viimasel juhul ilmneb heteroos enamasti osaliselt: mõni omadus (taval. kasvukiirus, vastupidavus jms.) on võimendunud, kuid viljakus (sigimisvõime) on kas oluliselt langenud või kadunud; sellise heteroosi klassikaliseks näiteks on muul. 72. Kombinatsioonivõime, ÜKV ja SKV. ÜKV- üldine kombinatsioonivõime SKV- spetsiifiline kombinatsioonivõime heteroosi keskmise suuruse järgi vaba tolmlemisega järglaskonnas (üldine kombinatsioonivõime) ja kontrollitud ristamisel kindlaksmääratud partneriga (spetsiifiline kombinatsioonivõime). 73.Hübriidsordid,topelthübriid. Hübriidsort esimese põlvkonna hübriid ( F1 tootmises) Topelthübriidid -kahe lihthübriidi ristamisel saadud esimene aretaja määratud ristandi põlvkond; 74. Kaughübridiseerimise eesmärgid Kaughübridiseerimisel(eri liiki taimede ristamisel) saadavaid ristandeid iseloomustab