Nõukogude Venemaaga, sealhulgas sõlmida rahulepinguid ning luua kaitseliitu Eesti, Läti, Soome ja Poola vahel. Vilniuse kuuluvusest tulenenud tüliküsimus välistas Poola ning Leedu samaaegse osaluse neil läbirääkimistel. Aprillis 1922 Varssavis sõlmitud lepingu jättis Soome ratifitseerimata ja 1923 lõpuks realiseerus vaid Eesti-Läti kaitseliit. Majanduslike koostöökatsete peamiseks tulemuseks jäi 1923 sõlmitud Eesti-Läti tolliuniooni leping, mis peatselt taandus kahepoolseteks kaubalepinguteks. Neis kasutati kuni 1930. aastateni nn Balti klauslit, mis võimaldas vastastikuseid erisoodustusi. 12. septembril 1934 allkirjastati Genfis Balti Liit üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis nägi ette kolmepoolseid regulaarseid kokkusaamisi välisministrite tasemel. 19341940 toimus 11 välisministrite kohtumist, kus arutati ühist huvi pakkuvaid poliitilisi küsimusi
ka Läti-Valgat. Kohe esimesel aastal peale linna jagamist polnud Läti pool aga veel võimeline tarbitud elektri eest alati korrektselt tasuma. Näiteks 1920. aasta oktoobris valitses Läti-Valgas paar päeva pimedus, sest tekkinud võlgnevuste tõttu lõpetas Valga elektrijaam ajutiselt Läti poolele elektri tarnimise.95 Linna asend riigipiiril ning suure osa linnaelanike sõltumine siit läbi liikuvast kaubamahust muutis kohalike jaoks aktuaalseks EestiLäti kavandatud majandus- ja tolliuniooni. Vastav eelleping sõlmiti kahe riigi vahel juba 1. novembril 1923.96 Aastaks 1925 ei olnud naaberriigid planeeritud uniooni siiski veel sõlmida jõudnud ning Eesti poolelt oli tunda ka 91 Valgamaa ..., lk 536. 92 Lõuna-Eesti nr 75, 13.10.1926, lk 1. 93 Lõuna-Eesti nr 38, 19.09.1925, lk 4. 94 Valgamaa ..., lk 534. 95 Rajalane nr 177, 4.09.1920, lk 3. 96 Eesti-Läti suhted ..., lk 224. 24 huvi jahenemist
Leping aga ei jõustunud, kuna Soome jättis selle ratifitseerimata, nii tõmbas ta joone enda ja Balti riikide vahele. Soome kartis, et Soome peab toetama Poolat, kui Saksamaa ründab või Poolat konfliktis Leeduga. 6 1921 Eesti ja Läti liiduleping, nägi ette vastastikku kaitset, jäi ratifitseerimata. Allkirjastatud dokumentidest olid tähtsamad Eesti-Läti liiduleping, piirileping ja tolliuniooni eelleping. Mõlemad lootsid, et edaspidi kujuneb niiviisi lõpuks välja Balti liit, kuid ei. 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping, kuna Vm. esitas ulatuslikke poliitilisi nõudmisi. Balti Liitu aga ei tekkinudki. Siiski olid suhted Lätiga aastatel 1918-1938 Eesti jaoks kõige tihedamad (54 lepingut), teisel kohal Soome ja kolmandal SB. 1934 pikendasid Eesti ja Läti 1923.a. sõlmitud sõjalise liidu lepingut.
annaabi.ee 
