Kaubanduse ajalugu
(hoolimata ajutistest kaubandustülidest ja -sulgudest) 16.sajandini. Tähtsaim
toomakaup oli sool, peamine viimakaup 19.sajandini teravili. Tallinn sai 16.sajandini
suurt tulu läbiveokaubast. 17.sajandil kujunesid kõige soodsamaks Narva
7
transiitkaubanduseolud. Pärast Eesti ala ühendamist Venemaaga kahandas Eesti
linnade kaubanduslikku tähtsust kasvava Peterburi naabrus. Peterburi siirdus ka osa
Eesti kaupmehi. Eesti sadamalinnadele oli eriti ebasoodne 1822.aasta tollistatuut, mis
andis Peterburile ja Riiale eelisõigusi. Sisekaubandus toimus feodalismiajastul
põhiliselt laatadel ja rändkaupmeeste vahendusel. Siseturg laienes (seoses
kapitalistlike suhete võidulepääsuga) eriti 19.sajandi teisel poolel. Samal ajal
suurendas linaeksport Pärnu sadama käivet. Pärast Balti raudtee peatee valmimist
1870.aastal muutus Tallinna majanduselus uuesti väga oluliseks läbiveokaubandus;
linna väliskaubanduse käibe kõrgseis oli 1879.aastal. Sel ajal oli Tallinna sadam
annaabi.ee 
