pigem õhku, kui et mul oleks selline minu arust kahtlane usk. Samas ma nõustun, et on ka olemas neid Islami usku, kes usuvad oma jumalasse, ning hädaolukorras pöörduvad tema poole, et abi saada. See kõik on minu arust lubatud, kuid massimõrvad on täielik hullumeelsus. Mul ausalt öeldes pole vahet, mis värvi inimene on, luustik on ja jääb meil kõigil samaks. Mis peaks lugema on just me maailmavaated, uskumused ja elupõhimõtted. Ma olen üsna tolereeriv inimene ja mul on mitu mustanahalist sõpra, kellega ma tihtipeale käin kinos, kokkusaamistel või üldse kuskil mujal aega veetmas. Nad on väga, väga sõbralikud ja ma alati saan nende peale loota, sest nad on end mulle tõestanud, et ei loe me värvus, vaid me maailmavaated, kus esikohal on perekond ja sõbrad, ustavus ja usaldus, truudus ning sõbralikkus. Ning see on minu arvates õige. Muidugi on see minu arvamus ja minu tõeks pidamine, kuid
Religioon on asi, mis ühendab inimesi, iga inimene leiab religioonist enda jaoks midagi, mis muudab meid terviklikumaks ning täiuslikumaks. Religioonide tundmine tänapäeva maailmas on väga oluline, sest inimesed on erinevad ning samuti nende usundid võivad erineda. Leian, et on hea tunda erinevate levinumate usundite põhitavasid, näiteks pole mõistlik juudile pakkuda piima- ja lihatooteid, sest nad lihtsalt ei söö seda. Ühiskond peab olema tolereeriv usundite suhtes, isegi kui usklike inimesi on vähem kui ,,uskmatuid.'' Kahjuks ei ole Eestis religioon inimesele kuigi oluline, usklike inimeste protsent on üsna väike, võrreldes näiteks Kreekaga, või USAga. Tulevase õena on minu jaoks religioonide tundmine eriti oluline, sest patsiente ei saa valida ning vaatamata kõigele tuleb käituda patsiendiga lugupidavalt ning arvestada ka tema usust tulenevaid tavasid ja piiranguid seoses arstiabi andmisega.
läb teleseriaalide, mis on suunatud noortele. Mina olen isiklikult jälginud selliseid seriaale ja tunnen omal nahal, kuidas see on mõjutanud minu väärtushinnanguid. Homoseksuaalsus ja selle tolereerimine on valus probleem ühiskonnas. Julgen väita, et vanem generatsioon, sealhulgas minu oma vanemad, on igasuguse homoseksuaalsuse vastu ja peavad seda täiesti ebanormaalseks. Mina seevastu, olen kasvanud üles peres, kus valdab selline suhtumine, aga olen teisel arvamusel ja väga tolereeriv. Minu otsene mõjutaja ongi just meediakanalitest lastud noorteseriaalid. Inimest defineerib suurel määral tema väärtushinnangud, mis kujunevad välja läbi väärtuskasvatuse. Suurima ja ka kõige tähtsama osa saadakse vanematelt läbi kasvatuse. Sugugi mitte vähemtähtis pole lasteaiakasvatajate ja õpetajate töö. Kõige viimaks annab pidevat täiendust erinevad meediakanalid, kes võivad väärtuskasvatust edasi anda ka seda otseselt taotlemata erinevatel viisidel.
Antigeeni esitlus tüümuses on tolerantsi tekkimise eeltingimus. · Tolerants on antigeeni suhtes õpitud ja spetsiifiline taluvus. · Tsentraalne tolerants tekib lümfotsüütide arengu käigus tüümuses ja luuüdis, kus toimub autoreaktiivsete T ja B rakkude negatiivne selektsioon ja klonaalne kõrvaldamine. · Periferaalne tolerants tekib perifeerias, peale T ja B rakkude küpsemist. T rakud muutuvad kiiremini tolerantseks, B rakud kaotavad tolerantsese kiiremini. T rakkude tolereeriv doos on madalam kui B rakkudel. Tolerantsi kadumise tagajärjel tekib autoimmuunsus. Autoimmuunsus on organismi võimetus teha vahet oma ja võõra komponendi vahel, mille tulemusena tekib immuunvastus organismi enda rakkude ja kudede vastu. Tolerantsi kadumise põhjusteks on: · uued T ja B raku kloonid, mis tekivad ilma antigeeni juuresolekuta,
Antigeeni esitlus tüümuses on tolerantsi tekkimise eeltingimus. Tolerants on antigeeni suhtes õpitud ja spetsiifiline taluvus. Tsentraalne tolerants tekib lümfotsüütide arengu käigus tüümuses ja luuüdis kus toimub autoreaktiivsete T ja B rakkude negatiivne selektsioon ja klonaalne kõrvaldamine. Periferaalne tolerants tekib perifeerias, peale T ja B rakkude küpsemist. T rakud muutuvad kiiremini tolerantseks, B rakud kaotavad tolerantsese kiiremini. T rakkude tolereeriv doos on madalam kui B rakkudel. Tolerantsi kadumise põhjusteks on: Uued T ja B raku kloonid, mis tekivad ilma antigeeni juuresolekuta, viirusinfektsioonid indutseerivad vastava tsütokiinide keskkonna, mis võib anergseid rakke jälle sisse lülitada, viirusinfektsiooni tagajärjel tekkinud uued epitoobid, hormoonid (östrogeen), ravimid, ristreaktiivsed antigeenid , mimikri, polüklonaalne aktivatsioon. Tolerantsi kadumise tagajärjel tekib autoimmuunsus. Autoimmuunsus on