15. Religiooni roll rooma õiguse ajaloolises arengus Roomlased pidasid end väga religioosseks, jumalatega hästi läbi saada oli tähtis Eliit täitis nii valitsusameteid kui vaimulikukohti Kodus oli perepea ka ülempreester Printsiip “do ut des”. Oluline oli rituaal, mitte usk ega dogma. Õiguse juured etruskide religioonis Võtsid omaks teiste rahvaste jumalad Keisrivõimu ajal kristlus kui ainujumalaõpetus a. 313 Constantinose tolerantsusedikt b. 324 Konstantinopol (paavst, patriarh) c. 325 Nikaia kirikukogu, usutunnistus 16. Kristlik kirik ja rooma õigus. Kanoonilise õiguse varasem areng. Ida (Kreeka-katoliku) kirik - 324.a alustas keiser Constantinus Bütsantsi väljaehitamist enda residentsiks. Kirikust sai bütsantsi stiilis riigiasutus koos patriarhiga, kes toodi sinna Roomast. Keisrile jääb õigus otsustada kirikliku õpetuse üle jättes enesele ka
Roomlased pidasid end väga religioosseks, jumalatega hästi läbi saada oli tähtis Eliit täitis nii valitsusameteid kui vaimulikukohti Kodus oli perepea ka ülempreester Printsiip “do ut des”. Oluline oli rituaal, mitte usk ega dogma. Õiguse juured etruskide religioonis Võtsid omaks teiste rahvaste jumalad Keisrivõimu ajal kristlus kui ainujumalaõpetus 313 Constantinose tolerantsusedikt 324 Konstantinopol (paavst, patriarh) 325 Nikaia kirikukogu, usutunnistus Rooma õiguse tähtsus Euroopale Pakkus võimalust iga maa enda õiguse arendamiseks Kompaktsel kujul valitsejatele meelepärane, tugevat keisrivõimu tunnistav õigus Teisalt palju vastuolulisi sätteid, mille vahel võis valida. Tugevus: õigusjuhtude, -nähtuste ja -mõistete analüütiline liigendamine (tõusis teistest
ühtsuse tagamiseks senist paganlikku riigikultust. Ideoloogiline ühtsus pidi teenima riigi ühtsust ning nendes tingimustes muutus ristiusk kahtlaseks. Ainujumala nõue muutis kristlased dominus et deus silmis vaenlaseks, sest jumalast keiser ei mahtunud enam pjedestaalile. 2. Kristlik kirik kui riigikirik 3.saj. tagakiusamised ei murdnud ristiusku ning keiser Constantinus leidis võimaluse ja jõu viia Rooma riik koostööle kirikuga. 313.a. ilmus Milaano tolerantsusedikt, mis tunnistas ristiusu lubatuks kogu riigis. Veel enam, kuna riik vajas ideoloogilise toena vaid ühtset kristlikku kirikut, siis hakkas riik hoolitsema kiriku ühtsuse eest. Constantinus pani aluse traditsioonile, mille kohaselt impeerium hakkas osalema usuvaidlustes (Nikaia kirikukogu 325.a.), muutes kiriku olulisel määral poliitilise võimu teostamise vahendiks. Keiser määratles end kiriku suhtes kui Jumala poolt määratud, väljaspool kirikut seisva peapiiskopina.
mistõttu kujunevad ka uuedkogumikud. Paavstide Innocentius III (1210) ja Honorius III (1226) dekretaalide ametlikud kogumikudmuutusid peagi kanonistide uue koolkonna dekretalistide põhiliseks kommenteerimisobjektiks . 21. Kristliku kiriku ja ilmaliku riigi suhete ajalooline areng. Erinevad teooriad. Kristlik kirik kui riigikirik 3.saj. tagakiusamised ei murdnud ristiusku ning keiser Constantinus leidis võimaluse ja jõu viia Rooma riikkoostööle kirikuga. 313.a. ilmus Milaano tolerantsusedikt, mis tunnistas ristiusu lubatuks kogu riigis. Veel enam,kuna riik vajas ideoloogilise toena vaid ühtset kristlikku kirikut, siis hakkas riik hoolitsema kiriku ühtsuse eest.Constantinus pani aluse traditsioonile, mille kohaselt impeerium hakkas osalema usuvaidlustes (Nikaia,325.a.),muutes kiriku olulisel määral poliitilise võimu teostamise vahendiks. Constantinus lasi end ristida vahetult ennesurma 337.a, olles seega esimene kristlik
Olukorra lepitamiseks kutsuti esimest korda pärast 1504. aastat taas kokku generaalstaadid. 1560. aastal Orléansis kokku tulnud seisuste esindusel kodurahu saavutada ei õnnestunud. Katariina di Medici oli usuküsimustes üsna ükskõikne, kuid kuningavõimu tugevdamiseks pidas vajalikuks katoliiklaste ja kalvinistide vahel tasakaalu hoida, lähenedes nüüd Bourbonidele. Mõõdukamate (politiques) ühe liidri kantsler Michel de l'Hopitali eestvõttel avaldati jaanuaris 1562 tolerantsusedikt, millega kõik varasemad hugenottide-vastased korraldused tühistati. Pingeid see vähemaks ei võtnud. Kuna hugenottide teenistused olid kinnised, liikus nende kohta kõikvõimalikke kuulujutte (armulaua riituseks tapetakse lapsi ja vägistatakse tüdrukuid), mis külvasid katoliiklastesse umbusku aga ka vaenu protestantide vastu. Hugenottide sõjad 1. märtsil 1562 tappis François Guise'i juhitud väesalk Vassy alevis jumalateenistuse ajal